See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Ülo Tamm

https://www.etis.ee/CV/Ülo_Tamm/est
24.03.1935
512 2182
ylo.tamm@emu.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
2001–...   
Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia osakond, Emeriitprofessor (1,00)

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Ülo Tamm, doktorikraad, 1993, (juh) -, Perekond pappel Eestis: liikide varieeruvus, bioloogia ja introduktsioon, Tartu Ülikool.

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
6.1.
2009
Kurm, Malle; Tamm, Ülo (2009). Puistu. Maarja Aasmäe, Anu Nõulik, Anu Sillaots ja Toomas Tamla (_EditorsAbbr). Eesti Maaelu Entsüklopeedia L-Ü (211−211).. Eesti Entsüklopeediakirjastus. (II).
3.2.
2008
Kurm, Malle; Meikar, Toivo; Maaten, Tiit; Tamm, Ülo (2008). Maximilian von Siversi tegevusest seemnete päritolu mõju uurimisel. Dendroloogilised Uurimused Eestis IV (141−154).. Tartu: Vali Press OÜ.
1.2.
2006
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü.; Maaten, T. (2006). Järglaste kasvuomadused hariliku männi (Pinus sylvestris) 34-aastastes geograafilistes katsekultuuridesJärvseljal Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 44, 60−70.
1.1.
2005
Niinemets, Ü.; Tamm, Ü. (2005). Species differences in timing of leaf fall and foliage chemistry modify nutrient resorption efficiency in deciduous temperate forest stands. Tree Physiology, 25 (8), 1001−1014.
1.2.
2005
Gontsarenko, G.; Kurm, M.; Birgelis, J.; Maaten, T.; Tamm, Y.; Sevtsenko, L. (2005). Izoenzymes`structure of Norway spruce (picea abies (l.) Karst.) in natural populations in Estonia, Latvia and Byelorussia. Baltic Forestry, 2, 9−19.
1.2.
2004
Goncharenko, G.; Kurm, M.; Tamm, Ü.; Maaten, T.; Ševtšenko, L. (2004). Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) geneetilisest varieeruvusest Eesti ja Valgevene looduslikes populatsioonides. Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) (9−22).. Eesti Põllumajandusülikool.
1.2.
2004
Vardja, Rael; Tamm, Ülo; Enno, Tamara (2004). Triploidse haava (Populus tremula f. gigas) mikropaljunduse tulemustest. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 40, 23−31.
1.2.
2003
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2003). Hariliku männi (Pinus sylvestris) kõrguskasvu sõltuvus seemnete päritolust. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 38, 46−57.
1.2.
2003
Kurm, M.; Meikar, T.; Tamm, Ü. (2003). Kohalike okaspuude seemnete päritolust Eestis. Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) (19−45).. Eesti Põllumajandusülikool.
1.2.
2003
Kurm, M.; Tamm, Ü (2003). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXVIII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−133.
1.2.
2002
Tamm, Ü.; Kurm, M. (2002). Integrating tree breeding and forestry in Estonia. Finnish Forest Research Institute, Research Papers, 842, 34−38.
1.3.
2002
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2002). Heritability studies in open-pollinated Pinus sylvestris populations in Estonia – Integrating Tree Breeding and Forestry. Finnish Forest Research Institute, Research Papers, 842, 54−58.
3.2.
2002
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2002). Männi järglaskatsete analüüs pärilike erinevuste selgitamiseks emapuistute genofondis. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised, XVIII, 117−122.
1.3.
2001
Kurm, M.; Tamm, Ü. (2001). Lehtpuude uuritusest Eestis. Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised), 24−67.
4.1.
2001
Kurm, M.; Tamm, Ü (2001). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXV. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−202.
1.2.
2000
Kurm, M.; Tamm, Ü. (2000). Gene conservation and selection of broad-leaved tree species in Estonia. Baltic Forestry, 6 (2), 101−102.
1.3.
2000
Lõhmus, K.; Ivask, M.; Tamm, Ü.; Vares, A.; Tamm, U. (2000). Arukase (Betula pendula Roth.), sookase (Betula pubescens Ehrh.), sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) ja haava (Populus tremula L.) tüve kalorsus Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 32, 113−120.
3.2.
2000
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü.; Jõepere, E. (2000). Kõrguse ja rinnasdiameetri päritavuse uurimine harilikul männil. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, XXXII, 32−42.
3.2.
2000
Tamm, Ülo; Mandre, Malle (2000). Metsanduslik Uurimisinstituut Tartu Ülikoolist Eesti Põllumajandusülikooli teadus- ja arendusasutuseks. Kaupo Ilmet ... jt (_EditorsAbbr). 80 aastat akadeemilist metsanduslikku haridust Eestis (53−57).. Jõgeva: Eesti Metsaselts.
4.2.
2000
Kurm, M.; Tamm, Ü (2000). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−128.
5.2.
2000
Tamm, Ülo; Mandre, Malle; Tullus, Hardi (2000). Dependence of biomass formation on carbohydrate content in leaves of Populus tremula. Proceedings IUFRO World Congress. Forest and Society. The Role of Research, Vol. 2: IUFRO World Congress, 2000, Kuala Lumpur, Malaisia. p. 32.
1.3.
1999
Kurm, M.; Tamm, Ü (1999). Seemlate olukord ja metoodilised alused kõrgema astme seemlate rajamiseks. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 52−60.
4.2.
1999
Kurm, M.; Tamm, Ü (1999). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXI. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−183.
1.1.
1998
Mandre, Malle; Tullus, Hardi; Tamm, Ülo (1998). The partitioning of carbohydrates and biomass of leaves in Populus tremula L. canopy. Trees-Structure and Function, 12 (3), 160−166. DOI: 10.1007/PL00009706.
1.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Möls, T. (1998). Mother tree influence on progeny in Scots pine. Forest Tree Improvement, 26, 38−46.
3.2.
1998
Kurm, M.; Pihelgas, E.; Tamm, Ü (1998). Hariliku männi kultuuride kasvu sõltuvus emapuistute kasvukohast. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised (110−141).. Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Möls, T. (1998). Järglaste omaduste sõltuvus emapuu omadustest ja kasvukohast harilikul männil. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, XXIX, 45−55.
4.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü (1998). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXIX. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−169.
1.3.
1997
Kurm, M.; Tamm, Ü (1997). Conservation of forest genetic resources in Estonia. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 36−45.
4.2.
1997
Kurm, M.; Tamm, Ü (1997). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXVIII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−100.
1.3.
1996
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Siimon, V (1996). Vegetatiivsed seemlad männi genofondi säilitajana. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 47−61.
3.2.
1994
Mandre, Malle; Tamm, Ülo; Tullus, Hardi; Klõšeiko, Jaan (1994). Harvendamise mõju haava (Populus tremula) lehemassi formeerumisele ja süsivesikute sisaldusele. EPMÜ teadustööde kogumik. Metsandus, 173, 19−34.
23.04.2019

Ülo Tamm

https://www.etis.ee/CV/Ülo_Tamm/eng
24.03.1935
512 2182
ylo.tamm@emu.ee

Career

Institutions and positions
2001–...   
Estonian University of Life Sciences, Institute of Forestry and Rural Engineering, Department of Forest Biology, Professor emeritus (1,00)

Qualifications

Academic degrees
Ülo Tamm, Doctor's Degree, 1993, (sup) -, Perekond pappel Eestis: liikide varieeruvus, bioloogia ja introduktsioon, University of Tartu.

Publications

Category
Year
Publication
 
6.1.
2009
Kurm, Malle; Tamm, Ülo (2009). Puistu. Maarja Aasmäe, Anu Nõulik, Anu Sillaots ja Toomas Tamla (_EditorsAbbr). Eesti Maaelu Entsüklopeedia L-Ü (211−211).. Eesti Entsüklopeediakirjastus. (II).
3.2.
2008
Kurm, Malle; Meikar, Toivo; Maaten, Tiit; Tamm, Ülo (2008). Maximilian von Siversi tegevusest seemnete päritolu mõju uurimisel. Dendroloogilised Uurimused Eestis IV (141−154).. Tartu: Vali Press OÜ.
1.2.
2006
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü.; Maaten, T. (2006). Järglaste kasvuomadused hariliku männi (Pinus sylvestris) 34-aastastes geograafilistes katsekultuuridesJärvseljal Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 44, 60−70.
1.1.
2005
Niinemets, Ü.; Tamm, Ü. (2005). Species differences in timing of leaf fall and foliage chemistry modify nutrient resorption efficiency in deciduous temperate forest stands. Tree Physiology, 25 (8), 1001−1014.
1.2.
2005
Gontsarenko, G.; Kurm, M.; Birgelis, J.; Maaten, T.; Tamm, Y.; Sevtsenko, L. (2005). Izoenzymes`structure of Norway spruce (picea abies (l.) Karst.) in natural populations in Estonia, Latvia and Byelorussia. Baltic Forestry, 2, 9−19.
1.2.
2004
Goncharenko, G.; Kurm, M.; Tamm, Ü.; Maaten, T.; Ševtšenko, L. (2004). Hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.) geneetilisest varieeruvusest Eesti ja Valgevene looduslikes populatsioonides. Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) (9−22).. Eesti Põllumajandusülikool.
1.2.
2004
Vardja, Rael; Tamm, Ülo; Enno, Tamara (2004). Triploidse haava (Populus tremula f. gigas) mikropaljunduse tulemustest. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 40, 23−31.
1.2.
2003
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2003). Hariliku männi (Pinus sylvestris) kõrguskasvu sõltuvus seemnete päritolust. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 38, 46−57.
1.2.
2003
Kurm, M.; Meikar, T.; Tamm, Ü. (2003). Kohalike okaspuude seemnete päritolust Eestis. Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) (19−45).. Eesti Põllumajandusülikool.
1.2.
2003
Kurm, M.; Tamm, Ü (2003). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXVIII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−133.
1.2.
2002
Tamm, Ü.; Kurm, M. (2002). Integrating tree breeding and forestry in Estonia. Finnish Forest Research Institute, Research Papers, 842, 34−38.
1.3.
2002
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2002). Heritability studies in open-pollinated Pinus sylvestris populations in Estonia – Integrating Tree Breeding and Forestry. Finnish Forest Research Institute, Research Papers, 842, 54−58.
3.2.
2002
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü. (2002). Männi järglaskatsete analüüs pärilike erinevuste selgitamiseks emapuistute genofondis. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised, XVIII, 117−122.
1.3.
2001
Kurm, M.; Tamm, Ü. (2001). Lehtpuude uuritusest Eestis. Lehtpuupuistute kasvatamine Eestis. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised), 24−67.
4.1.
2001
Kurm, M.; Tamm, Ü (2001). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXV. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−202.
1.2.
2000
Kurm, M.; Tamm, Ü. (2000). Gene conservation and selection of broad-leaved tree species in Estonia. Baltic Forestry, 6 (2), 101−102.
1.3.
2000
Lõhmus, K.; Ivask, M.; Tamm, Ü.; Vares, A.; Tamm, U. (2000). Arukase (Betula pendula Roth.), sookase (Betula pubescens Ehrh.), sanglepa (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) ja haava (Populus tremula L.) tüve kalorsus Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 32, 113−120.
3.2.
2000
Kurm, M.; Möls, T.; Tamm, Ü.; Jõepere, E. (2000). Kõrguse ja rinnasdiameetri päritavuse uurimine harilikul männil. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, XXXII, 32−42.
3.2.
2000
Tamm, Ülo; Mandre, Malle (2000). Metsanduslik Uurimisinstituut Tartu Ülikoolist Eesti Põllumajandusülikooli teadus- ja arendusasutuseks. Kaupo Ilmet ... jt (_EditorsAbbr). 80 aastat akadeemilist metsanduslikku haridust Eestis (53−57).. Jõgeva: Eesti Metsaselts.
4.2.
2000
Kurm, M.; Tamm, Ü (2000). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−128.
5.2.
2000
Tamm, Ülo; Mandre, Malle; Tullus, Hardi (2000). Dependence of biomass formation on carbohydrate content in leaves of Populus tremula. Proceedings IUFRO World Congress. Forest and Society. The Role of Research, Vol. 2: IUFRO World Congress, 2000, Kuala Lumpur, Malaisia. p. 32.
1.3.
1999
Kurm, M.; Tamm, Ü (1999). Seemlate olukord ja metoodilised alused kõrgema astme seemlate rajamiseks. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 52−60.
4.2.
1999
Kurm, M.; Tamm, Ü (1999). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXXI. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−183.
1.1.
1998
Mandre, Malle; Tullus, Hardi; Tamm, Ülo (1998). The partitioning of carbohydrates and biomass of leaves in Populus tremula L. canopy. Trees-Structure and Function, 12 (3), 160−166. DOI: 10.1007/PL00009706.
1.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Möls, T. (1998). Mother tree influence on progeny in Scots pine. Forest Tree Improvement, 26, 38−46.
3.2.
1998
Kurm, M.; Pihelgas, E.; Tamm, Ü (1998). Hariliku männi kultuuride kasvu sõltuvus emapuistute kasvukohast. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised (110−141).. Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Möls, T. (1998). Järglaste omaduste sõltuvus emapuu omadustest ja kasvukohast harilikul männil. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, XXIX, 45−55.
4.2.
1998
Kurm, M.; Tamm, Ü (1998). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXIX. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−169.
1.3.
1997
Kurm, M.; Tamm, Ü (1997). Conservation of forest genetic resources in Estonia. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 36−45.
4.2.
1997
Kurm, M.; Tamm, Ü (1997). Metsanduslikud Uurimused (Forestry Studies) XXVIII. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 1−100.
1.3.
1996
Kurm, M.; Tamm, Ü.; Siimon, V (1996). Vegetatiivsed seemlad männi genofondi säilitajana. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 47−61.
3.2.
1994
Mandre, Malle; Tamm, Ülo; Tullus, Hardi; Klõšeiko, Jaan (1994). Harvendamise mõju haava (Populus tremula) lehemassi formeerumisele ja süsivesikute sisaldusele. EPMÜ teadustööde kogumik. Metsandus, 173, 19−34.
23.04.2019

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 2 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
MUU8-2/T0134MEKO04 (49)KIK-i 2004. aasta metsanduse programmi projekt nr 49, Õpik-teatmiku "Metsatakseerimine" toimetamine ja värvifotod01.10.200430.04.2005Henn KorjusEesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut5 752,05 EUR
ETFETF5984Väetamise mõju kestvuse selgitamine hariliku kuuse (Picea abies (L.) poogendite erinevatele tunnustele ja seemnesaagile01.01.200431.12.2007Malle KurmEesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut15 309,92 EUR