See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Andres Soosaar

https://www.etis.ee/CV/Andres_Soosaar/est
2.07.1961
737 4333
58044162
andres.soosaar@ut.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
01.01.2020–31.12.2024   
Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut, külalisdotsent (1,00)
17.08.2015–31.12.2019   
Tartu Ülikool, Rektoraat, akadeemiline sekretär (1,00)
01.01.2014–31.12.2015   
Verbitas OÜ
01.01.2010–31.12.2013   
ajakiri Eesti Arst, peatoimetaja
01.09.2005–31.08.2010   
Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut, meditsiiniteooria ja eetika dotsent (1,00)
01.09.2004–31.08.2005   
Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Füsioloogia instituut, inimese füsioloogia dotsent (1,00)
01.01.2000–31.12.2000   
Indiana Ülikool Bloomingtonis, teadur
1994–2005   
Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Füsioloogia instituut, Füsioloogia õppetool, inimese füsioloogia dotsent (1,00)
1989–1994   
Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Füsioloogia instituut, Vanemõpetaja (1,00)
 
 
Haridustee
2014–2014   
Programm "Arstid tervishoidu tagasi"
2005–2006   
NIH Fogarty Center Advanced Certificate Program on research ethics
1985–1988   
Tartu Ülikool, aspirantuur arstiteaduskonna farmakoloogia ja füsioloogia instituudi juures
1979–1985   
Tartu Ülikool , arstiteaduskond, ravi eriala üliõpilane
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2008−...   
Studia Philosophica Estonica toimetuskolleegiumi liige
2007−2014   
Eesti Bioeetika Nõukogu
2004−2010   
TÜ inimuuringute eetika komitee liige
2001−2005   
TÜ neuroteaduste doktoriprogrammi koordinaator

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Andres Soosaar, doktorikraad, 1989, (juh) Eero Vasar; Lembit Allikmets, Aju CCK-ergiliste mehhanismide roll käitumise regulatsioonis ja antipsühhootiliste ainete toimes, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
 
 
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.1. Filosoofia; TÄPSUSTUS: Funktsionalistliku lähenemise erinevad rakendused filosoofia ja teaduse piirialadel; bioeetika
ETIS KLASSIFIKAATOR: 3. Terviseuuringud; 3.6. Rahvatervishoid; TÄPSUSTUS: arsti-patsiendi suhte ja meditsiiniliste andmebaaside eetilised aspektid
ETIS KLASSIFIKAATOR: 3. Terviseuuringud; 3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatika; TÄPSUSTUS: neuropeptiidide käitumusliku ja biokeemilise profiili selgitamine; närviteaduse filosoofilised aspektid; füsioloogia üldprobleemid

Lõppenud projektid

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. I. Isikuautonoomia austamine. Eesti Arst, 7, 446−447.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. II. Heategemine. Eesti Arst, 8, 508−509.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. III. Mittekahjustamine. Eesti Arst, 10, 650−651.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. IV. Õiglus. Eesti Arst, 11, 709−710.
3.3.
2019
Hinrikus, Toivo; Kogermann, Karin; Laius, Ott; Leito, Signe; Raal, Ain; Soosaar, Andres; Teppor, Triin; Volmer, Daisy (2019). Farmaatsiaterminoloogia. Tartu: Ravimiamet.
6.7.
2019
Soosaar, Andres (2019). Meditsiini eetilised probleemid filosoofia vaatepunktist. Akadeemia, 4, 723−730.
1.3.
2017
Hinrikus, T., Kogermann, K., Laius, O., Leito, S., Raal, A., Soosaar, A., Teppor, T., Volmer, D. (2017). Farmaatsiaterminite lühendid. Eesti Arst, 96 (6), 357−363.
2.4.
2016
Soosaar, Andres (2016). Meditsiinieetika. Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.7.
2015
Wright, Larry (2015). Funktsioonid. (1459−1489).. Tartu.
1.3.
2014
Soosaar, Andres (2014). WMA Helsingi deklaratsiooni kaheksa versiooni märgivad üleilmse meditsiiniliste inimuuringute eetika 50aastast ajalugu. Eesti Arst, 93 (5), 288.
2.4.
2014
Soosaar, Andres (2014). Meditsiinieetika. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.3.
2013
Soosaar, Andres (2013). Põhjuslikkuse mõiste filosoofias ja meditsiinis. Eesti Arst, 92 (9), 533−537.
1.1.
2011
Dranseika, V.; Gefenas, E.; Cekanauskaite, A.; Hug, K.; Mezinska, S.; Peicius, E.; Silis, V.; Soosaar, A.; Strosberg, M. (2011). Twenty years of human research ethics committees in the baltic states. Developing World Bioethics, 11 (1), 48−54.10.1111/j.1471-8847.2010.00288.x.
1.1.
2010
Gefenas, E.; Dranseika, V.; Cekanauskaite, A.; Hug, K.: Mezinska, S.; Peicius, E.; Silis, V.; Soosaar, A.; Strosberg, M. (2010). Non-equivalent stringency of ethical review in the Baltic States: a sign of a systematic problem in Europe? Journal of Medical Ethics, 7 (36), 435−439.
6.2.
2010
Kingisepp, P.-H.; Lang, A.; Must, A.; Pert, V.; Soosaar, A.; Vaasa, I.-O. (2010). Füsioloogia praktikum I. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus.
6.3.
2010
Soosaar, Andres (2010). Meditsiin ja inimeksistentsi piirid. Riigikogu Toimetised, 22, 9−16.
1.3.
2009
Soosaar, A. (2009). HIV-infektsiooni kliiniline eetika – nihil sub sole novum? Eesti Arst, 88 (4), 257−261.
6.7.
2009
Soosaar, A. (2009). Arvustus: Kas te olete üksnes üks (närvi)rakkude funktsioon? (1591−1599)..
6.3.
2008
Soosaar, A. (2008). Mis on bioeetika? Eesti Loodus, 8, 6−13.
6.7.
2008
Soosaar, A. (2008). Põhjuslikkusest meditsiinis. .
3.2.
2007
Soosaar, A. (2007). Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis -- reaalsuse konfiguratsioonid või vaimsed konstruktsioonid? Rein Vihalemm (Toim.). Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid (168−180).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Teaduslugu ja nüüdisaeg ; XI).
4.2.
2007
Williams, J. (2007). Arstieetika käsiraamat. Tartu: Elmatar.
6.3.
2007
Vasar, E.; Kingisepp, P.-H.; Vaasa, I.-O.; Lang, A.; Soosaar, A.; Raamat, R. (2007). Füsioloogia instituut. Kalling, K. (Toim.). Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982-2007 (100−115).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Haiguse mitu palet. Lege Artis, 6, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, H.; Soosaar, A. (2007). Tammsaare, tõde, õigus ja eutanaasia. Lege Artis, 7, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Päevaportree neurokirurgist. Lege Artis, 4, 38−39.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Surma ja eutanaasia sotsiaalsest õigustamisest. Lege Artis, 2, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Vangikongist ja palatist lähtunud meditsiinieetika. Lege Artis, 9, 36−37.
6.6.
2007
Soosaar, A. (2007). Arstid ei tea midagi?! Lege Artis, 11, 36−37.
1.3.
2006
Soosaar, A. (2006). Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust. Eesti Arst, 86 (9), 572−585.
3.2.
2006
Soosaar, Andres (2006). Moraali neurobioloogiast. Margit Sutrop, Kadri Simm (Toim.). Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised (300−311).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
5.2.
2006
Soosaar, Andres (2006). Supervenience in medicine: an attacking or compressing one? Medicine, Philosophy and the Humanities: 20th European Conference on Philosophy of Medicine and Health Care. Helsinki, 71.
6.3.
2006
Soosaar, Andres (2006). E-tervis ja eetika. Lege Artis, 7, 36−38.
6.6.
2006
Soosaar, Andres (2006). Patsiendi ja arsti suhtlemine aitab segadusi vältida. ..
6.6.
2006
Soosaar, Andres (2006). Kodanik doktor Nurme juhtum. ..
6.7.
2006
Soosaar, A. (Tõlk.) (2006). Wesley Salmon: Tõenäosuslik põhjuslikkus. Akadeemia, 18 (9), 1996−2018.
6.7.
2006
Soosaar, A. (Tõlk.) (2006). David Lewis: Põhjustamine. Akadeemia, 18 (9), 1978−1994.
1.1.
2005
Raud, S.; Innos, J.; Abramov, U.; Reimets, A.; Koks, S.; Soosaar, A.; Matsui, T.; Vasar, E. (2005). Targeted invalidation of CCK2 receptor gene induces anxiolytic-like action in light-dark exploration, but not in fear conditioning test. Psychopharmacology, 181 (2), 347−357.
1.3.
2005
Soosaar, A. (2005). Teadvuse probleem: igihaljas ja taas moes. Eesti Arst, 84 (10), 729−736.
3.2.
2004
Soosaar, Andres (2004). Ta mõttesideme võtab ...... Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (Toim.). Püsimatu metaphysicus (276−295).. EYS Veljesto Kirjastus.
6.3.
2004
Soosaar, A. (2004). Informeeritud nõusolek kui protsess. Lege Artis, 6, 38−40.
6.7.
2004
Soosaar, A. (Tõlk.) (2004). Joseph Levine: Materialism ja kvaalid: Seletuslik lünk. Akadeemia, 16 (4), 749−762.
4.2.
2002
Engelhardt, D. (2002). Eetika meditsiini argipäevas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2001
Raasmaja, A.; Soosaar, A.; Lampela, P.; Kõks, S.; Männik, A.; Volke, V.; Huotari, M.; Joki, S.; Ustav, E.; Vasar, E.; Ustav, M.; Männistö, P. (2001). Tyrosine Hydroxylase gene Transfer to Rat Striatum Using Bovine Papilloma Virus-1 Expression Plasmids in the Experimental Model of Parkinson's Disease. In: Pharmaceutical and Pharmacological Letters (83−86).. (2).
6.2.
2001
Jagomägi, K.; Soosaar, A.; Kingisepp, P.; Vaasa, I.; Pert, V. (2001). Füsioloogia praktikum I. Teine täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.7.
2001
Soosaar, A. (Tõlk.) (2001). Searle, J. Vaimud, ajud ja programmid. Akadeemia, 1, 66−91.
1.1.
1999
Koks, S.; Bourin, M.; Voikar, V.; Soosaar, A.; Vasar, E. (1999). Role of CCK in anti-exploratory action of paroxetine, 5-HT reuptake inhibitor. International Journal of Neuropsychopharmacology, 2 (1), 9−16.
1.1.
1999
Koks, S.; Soosaar, A.; Voikar, V.; Bourin, M.; Vasar, E. (1999). BOC-CCK-4, CCKB receptor agonist, antagonises anxiolytic-like action of morphine in elevated plus-maze. Neuropeptides, 33 (1), 63−69.
1.1.
1999
Voikar, V.; Soosaar, A.; Volke, V.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1999). Apomorphine-induced behavioural sensitization in rats: individual differences, role of dopamine and NMDA receptors. European Neuropsychopharmacology, 9 (6), 507−514.
1.2.
1999
"Dekhtyar, Yuri;Hinrikus, Hiie;Katashev, Alexei;Kingisepp, Peet-Henn;Lukosevicius, Arunas;Meigas, Kalju;Öberg, Ake;Soosaar, Andres;Spigulis, Janis;Tabakov, Slavik" (1999). Joint Baltic biomedical engineering and physics courses. Medical & Biological Engineering & Computing, 1, 144−145.
1.3.
1999
Soosaar, A. (1999). Techne arstiteaduses. Akadeemia, 10, 2111−2116.
3.2.
1999
Dekhtyar, Y.; Hinrikus, H.; Katasev, A.; Kingisepp, P.; Lukosevicius, A.; Meigas, K.; Oberg, A.; Soosaar, A; Spigulis, J.; Tabakov, S. (1999). Joint Baltic Biomedical Engineering and Physics Courses. Med. Biol. Eng. Comp (144-145)..
1.1.
1998
Koks, S.; Soosaar, A.; Voikar, V.; Volke, V.; Ustav, M.; Mannisto, PT.; Bourin, M.; Vasar, E. (1998). Opioid antagonist naloxone potentiates anxiogenic-like action of cholecystokinin agonists in elevated plus-maze. Neuropeptides, 32 (3), 235−240.
1.1.
1998
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Vasar, E.; Mannisto, PT. (1998). L-arginine abolishes the anxiolytic-like effect of diazepam in the elevated plus-maze test in rats. European Journal of Pharmacology, 351 (3), 287−290.
1.1.
1997
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1997). 7-nitroindazole, a nitric oxide synthase inhibitor, has anxiolytic like properties in exploratory models of anxiety. Psychopharmacology, 131 (4), 399−405.
1.1.
1997
Koks, S.; Vasar, E.; Soosaar, A.; Lang, A.; Volke, V.; Voikar, V.; Bourin, M.; Mannisto, PT. (1997). Relation of exploratory behavior of rats in elevated plus-maze to brain receptor binding properties and serum growth hormone levels. European Neuropsychopharmacology, 7 (4), 289−294.
1.1.
1996
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1996). Nitric oxide mediates caerulein-induced suppression of locomotor activity. Neuropeptides, 30 (4), 323−326.
1.1.
1995
Lang, A.; Harro, J.; Soosaar, A.; Koks, S.; Volke, V.; Oreland, L.; Bourin, M.; Vasar, E.; Bradwejn, J.; Mannisto, P. T. (1995). Role of n-methyl-d-aspartic acid and cholecystokinin receptors in apomorphine-induced aggressive-behavior in rats. Naunyn-Schmiedebergs Archives of Pharmacology, 351 (4), 363−370.
1.1.
1994
Lang, A.; Soosaar, A.; Koks, S.; Volke, V.; Bourin, M.; Bradwejn, J.; Vasar, E. (1994). Pharmacological comparison of antipsychotic-drugs and sigma-antagonists in rodents. Pharmacology & Toxicology, 75, 222−227.
1.1.
1993
Mannisto, PT.; Kutepova, O.; Leinonen, K.; Lang, A.; Soosaar, A.; Suomela, A.; Broisenko, SA. (1993). Amiridine (nik-247) and cerebrocrast in the alleviation of cholinergic lesion-induced learning deficit in male-rats. Drug Development Research, 30 (4), 219−228.
1.2.
1993
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Soosaar, A.; Ööpik, T.; Kõks, S.; Sihver, S.; Volke, V. (1993). Anti-exploratory effect of N-methyl-D-aspartate in elevated plus-maze. Involvement of NMDA and CCK receptors. European Neuropsychopharmacology, 3 (1), 63−73. DOI: 10.1016/0924-977X(93)90296-X.
1.2.
1993
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Soosaar, A.; Ööpik, T.; Kõks, S.; Sihver, S.; Volke, V. (1993). Anti-exploratory effect of N-methyl-D-aspartate in elevated plus-maze. Involvement of NMDA and CCK receptors. European Neuropsychopharmacology, 3 (1), 63−73.
1.1.
1992
Lang, A.; Vasar, E.; Soosaar, A.; Harro, J. (1992). The involvement of sigma and phencyclidine receptors in the action of antipsychotic-drugs. Pharmacology & Toxicology, 71 (2), 132−138.
1.2.
1992
Vasar, E.; Soosaar, A.; Harro, J.; Lang, A. (1992). Changes at cholecystokinin receptors induced by long-term treatment with diazepam and haloperidol. European Neuropsychopharmacology, 2 (4), 447−454. DOI: 10.1016/0924-977X(92)90008-V.
1.1.
1991
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Pold, A.; Soosaar, A. (1991). Differential involvement of CCK-a and CCK-b receptors in the regulation of locomotor-activity in the mouse. Psychopharmacology, 105 (3), 393−399.
1.1.
1990
Vasar, E.; Allikmets, L.; Soosaar, A.; Lang, A. (1990). Similar behavioral and biochemical effects of long-term haloperidol and cerulein treatment in albino mice. Pharmacology Biochemistry and Behavior, 35 (4), 855−859.
5.1.
1990
Harro, J.; Soosaar, A.; Vasar, E.; Allikmets, L. (1990). Pharmacological analysis of aggressive and exploratory-behavior in mice - the role of CCK-8 receptors. Aggressive Behavior, 16 (2), 132−133.
1.1.
1988
Vasar, EE.; Allikmets, LH.; Ryzhov, IV.; Prakhie, IB.; Soosaar, AH.; Mirzaev, S. (1988). Species-specific differences in behavioral-effects of cerulein, a cholecystokinin octapeptide receptor agonist, in albino mice and rats. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 105 (2), 189−192.
1.1.
1988
Vasar, E.E.; Allikmets, L.H.; Soosaar, A.H. (1988). Antagonism of cerulein, a CCK-8 receptor agonist to the behavioral-effects of ketamine in mice and rats. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 105 (1), 53−55.
1.1.
1987
Vasar, E.; Allikmets, L.; Soosaar, A.; Lang, A. (1987). Change of behavioral and biochemical effects of cerulein, an analog of cholecystokinin octapeptide (CCK-8), following long-term administration of haloperidol. Zhurnal Vysshei Nervnoi Deyatelnosti Imeni i P.Pavlova, 37 (4), 696−702.
1.1.
1986
Vasar, E.; Maimets, M.; Nurk, A.; Soosaar, A.; Allikmets, L. (1986). Comparison of motor depressant effects of cerulein and n-propylnorapomorphine in mice. Pharmacology Biochemistry and Behavior, 24 (3), 469−478.
1.1.
1986
Vasar, OO.; Nurk, AM.; Maimets, MO.; Soosaar, AH.; Allikmets, LH. (1986). Different effects of long-term haloperidol administration on gaba-a and benzodiazepine receptors in various parts of the brain. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 101 (4), 460−463.
1.1.
1985
Vasar, EE.; Rego, LK.; Soosaar, AH.; Nurk, AM.; Maimets, MO. (1985). Modulating effect of cerulein on benzodiazepine receptors. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 100 (12), 1700−1702.
18.01.2021

Andres Soosaar

https://www.etis.ee/CV/Andres_Soosaar/eng
2.07.1961
737 4333
58044162
andres.soosaar@ut.ee

Career

Institutions and positions
01.01.2020–31.12.2024   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Institute of Biomedicine and Translational Medicine, Visiting Associate Professor (1,00)
17.08.2015–31.12.2019   
University of Tartu, Rector`s Office, Academic Secretary (1,00)
01.01.2014–31.12.2015   
Verbitas LLC
01.01.2010–31.12.2013   
Estonian Medical Journal, Editor-in-Chief
01.09.2005–31.08.2010   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Department of Public Health, Associate Professor (1,00)
01.09.2004–31.08.2005   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Department of Physiology, Associate Professor (1,00)
01.01.2000–31.12.2000   
Indiana University Bloomington, Researcher
1994–2005   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Department of Physiology, Chair of Physiology, Associate Professor in human physiology (1,00)
1989–1994   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Department of Physiology, Lecturer (1,00)
 
 
Education
2014–2014   
Program "Doctors Back To Health Care"
2005–2006   
NIH Fogarty Center Advanced Certificate Program on research ethics
1985–1988   
University of Tartu, Faculty of Medicine, Depts of Pharmacology and Physiology, PhD Student
1979–1985   
University of Tartu, Faculty of Medicine, undergraduate of medicine
 
 
R&D related managerial and administrative work
2008−...   
Studia Philosophica Estonica toimetuskolleegiumi liige
2007−2014   
Estonian Council of Bioethics
2004−2010   
A member of the Research Ethics Committee by the University of Tartu
2001−2005   
Coordinator of the PhD Program in Neurosciences, University of Tartu

Qualifications

Academic degrees
Andres Soosaar, Doctor's Degree, 1989, (sup) Eero Vasar; Lembit Allikmets, Aju CCK-ergiliste mehhanismide roll käitumise regulatsioonis ja antipsühhootiliste ainete toimes (The role of the brain cholecystokinin(CCK-8)-ergic mechanisms in the regulation of behaviour and in the action of antipsychotic drugs), University of Tartu, Faculty of Medicine.
 
 
Fields of research
ETIS CLASSIFICATION: 2. Culture and Society; 2.1. Philosophy; SPECIFICATION: Functional approach in philosophy; bioethics
ETIS CLASSIFICATION: 3. Health; 3.6. Public Health Science; SPECIFICATION: theoretical questions of biomedical sciences, medical ethics
ETIS CLASSIFICATION: 3. Health; 3.11. Biochemistry, Genetics, Microbiology, Biotechnology, Molecular Biology, Cell Biology, Biophysics and Bioinformatics relating to Health Studies; SPECIFICATION: Biochemical and behavioral profiles of neuropeptides; philosophical aspects of neurosciences; general conceptual questions of physiology, Biochemical and bahavioral profiles of neuropeptides; philosophical aspects of neurosciences; general conceptual questions of physiology
 
 

Completed projects

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. I. Isikuautonoomia austamine. Eesti Arst, 7, 446−447.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. II. Heategemine. Eesti Arst, 8, 508−509.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. III. Mittekahjustamine. Eesti Arst, 10, 650−651.
1.3.
2020
Soosaar, Andres (2020). Meditsiinieetika põhiprintsiibid. IV. Õiglus. Eesti Arst, 11, 709−710.
3.3.
2019
Hinrikus, Toivo; Kogermann, Karin; Laius, Ott; Leito, Signe; Raal, Ain; Soosaar, Andres; Teppor, Triin; Volmer, Daisy (2019). Farmaatsiaterminoloogia. Tartu: Ravimiamet.
6.7.
2019
Soosaar, Andres (2019). Meditsiini eetilised probleemid filosoofia vaatepunktist. Akadeemia, 4, 723−730.
1.3.
2017
Hinrikus, T., Kogermann, K., Laius, O., Leito, S., Raal, A., Soosaar, A., Teppor, T., Volmer, D. (2017). Farmaatsiaterminite lühendid. Eesti Arst, 96 (6), 357−363.
2.4.
2016
Soosaar, Andres (2016). Meditsiinieetika. Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.7.
2015
Wright, Larry (2015). Funktsioonid [Functions]. (1459−1489).. Tartu.
1.3.
2014
Soosaar, Andres (2014). WMA Helsingi deklaratsiooni kaheksa versiooni märgivad üleilmse meditsiiniliste inimuuringute eetika 50aastast ajalugu [WMA Declaration of Helsinki eight versions reflect recent history of global medical research ethics]. Eesti Arst, 93 (5), 288.
2.4.
2014
Soosaar, Andres (2014). Meditsiinieetika [Medical Ethics]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.3.
2013
Soosaar, Andres (2013). Põhjuslikkuse mõiste filosoofias ja meditsiinis [The concept of causality in philosophy and medicine]. Eesti Arst, 92 (9), 533−537.
1.1.
2011
Dranseika, V.; Gefenas, E.; Cekanauskaite, A.; Hug, K.; Mezinska, S.; Peicius, E.; Silis, V.; Soosaar, A.; Strosberg, M. (2011). Twenty years of human research ethics committees in the baltic states. Developing World Bioethics, 11 (1), 48−54.10.1111/j.1471-8847.2010.00288.x.
1.1.
2010
Gefenas, E.; Dranseika, V.; Cekanauskaite, A.; Hug, K.: Mezinska, S.; Peicius, E.; Silis, V.; Soosaar, A.; Strosberg, M. (2010). Non-equivalent stringency of ethical review in the Baltic States: a sign of a systematic problem in Europe? Journal of Medical Ethics, 7 (36), 435−439.
6.2.
2010
Kingisepp, P.-H.; Lang, A.; Must, A.; Pert, V.; Soosaar, A.; Vaasa, I.-O. (2010). Füsioloogia praktikum I. Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus.
6.3.
2010
Soosaar, Andres (2010). Meditsiin ja inimeksistentsi piirid. Riigikogu Toimetised, 22, 9−16.
1.3.
2009
Soosaar, A. (2009). HIV-infektsiooni kliiniline eetika – nihil sub sole novum? Eesti Arst, 88 (4), 257−261.
6.7.
2009
Soosaar, A. (2009). Arvustus: Kas te olete üksnes üks (närvi)rakkude funktsioon? (1591−1599)..
6.3.
2008
Soosaar, A. (2008). Mis on bioeetika? [What is bioethics?]. Eesti Loodus, 8, 6−13.
6.7.
2008
Soosaar, A. (2008). Põhjuslikkusest meditsiinis [On causation in medicine]. .
3.2.
2007
Soosaar, A. (2007). Seletuslikud mehhanismid biomeditsiinis -- reaalsuse konfiguratsioonid või vaimsed konstruktsioonid? Rein Vihalemm (Toim.). Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid (168−180).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Teaduslugu ja nüüdisaeg ; XI).
4.2.
2007
Williams, J. (2007). Arstieetika käsiraamat [Medical Ethics Manual]. Tartu: Elmatar.
6.3.
2007
Vasar, E.; Kingisepp, P.-H.; Vaasa, I.-O.; Lang, A.; Soosaar, A.; Raamat, R. (2007). Füsioloogia instituut. Kalling, K. (Toim.). Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982-2007 (100−115).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Haiguse mitu palet. Lege Artis, 6, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, H.; Soosaar, A. (2007). Tammsaare, tõde, õigus ja eutanaasia. Lege Artis, 7, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Päevaportree neurokirurgist. Lege Artis, 4, 38−39.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Surma ja eutanaasia sotsiaalsest õigustamisest. Lege Artis, 2, 36−37.
6.3.
2007
Soosaar, A. (2007). Vangikongist ja palatist lähtunud meditsiinieetika. Lege Artis, 9, 36−37.
6.6.
2007
Soosaar, A. (2007). Arstid ei tea midagi?! Lege Artis, 11, 36−37.
1.3.
2006
Soosaar, A. (2006). Biomeditsiiniliste inimuuringute eetilisest raamistikust. Eesti Arst, 86 (9), 572−585.
3.2.
2006
Soosaar, Andres (2006). Moraali neurobioloogiast [On neurobiology of morals]. Margit Sutrop, Kadri Simm (Toim.). Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised (300−311).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
5.2.
2006
Soosaar, Andres (2006). Supervenience in medicine: an attacking or compressing one? Medicine, Philosophy and the Humanities: 20th European Conference on Philosophy of Medicine and Health Care. Helsinki, 71.
6.3.
2006
Soosaar, Andres (2006). E-tervis ja eetika [E-health and Ethics]. Lege Artis, 7, 36−38.
6.6.
2006
Soosaar, Andres (2006). Patsiendi ja arsti suhtlemine aitab segadusi vältida. ..
6.6.
2006
Soosaar, Andres (2006). Kodanik doktor Nurme juhtum. ..
6.7.
2006
Soosaar, A. (Tõlk.) (2006). Wesley Salmon: Tõenäosuslik põhjuslikkus [Probabilistic causality]. Akadeemia, 18 (9), 1996−2018.
6.7.
2006
Soosaar, A. (Tõlk.) (2006). David Lewis: Põhjustamine [Causation]. Akadeemia, 18 (9), 1978−1994.
1.1.
2005
Raud, S.; Innos, J.; Abramov, U.; Reimets, A.; Koks, S.; Soosaar, A.; Matsui, T.; Vasar, E. (2005). Targeted invalidation of CCK2 receptor gene induces anxiolytic-like action in light-dark exploration, but not in fear conditioning test. Psychopharmacology, 181 (2), 347−357.
1.3.
2005
Soosaar, A. (2005). Teadvuse probleem: igihaljas ja taas moes [The problem of consciousness: an evergreen issue and again in fashion]. Eesti Arst, 84 (10), 729−736.
3.2.
2004
Soosaar, Andres (2004). Ta mõttesideme võtab ...... Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (Toim.). Püsimatu metaphysicus (276−295).. EYS Veljesto Kirjastus.
6.3.
2004
Soosaar, A. (2004). Informeeritud nõusolek kui protsess. Lege Artis, 6, 38−40.
6.7.
2004
Soosaar, A. (Tõlk.) (2004). Joseph Levine: Materialism ja kvaalid: Seletuslik lünk [Materialism and qualia: an explanatory gap]. Akadeemia, 16 (4), 749−762.
4.2.
2002
Engelhardt, D. (2002). Eetika meditsiini argipäevas [Ethik im Alltag der Medizin]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2001
Raasmaja, A.; Soosaar, A.; Lampela, P.; Kõks, S.; Männik, A.; Volke, V.; Huotari, M.; Joki, S.; Ustav, E.; Vasar, E.; Ustav, M.; Männistö, P. (2001). Tyrosine Hydroxylase gene Transfer to Rat Striatum Using Bovine Papilloma Virus-1 Expression Plasmids in the Experimental Model of Parkinson's Disease. In: Pharmaceutical and Pharmacological Letters (83−86).. (2).
6.2.
2001
Jagomägi, K.; Soosaar, A.; Kingisepp, P.; Vaasa, I.; Pert, V. (2001). Füsioloogia praktikum I. Teine täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.7.
2001
Soosaar, A. (Tõlk.) (2001). Searle, J. Vaimud, ajud ja programmid [Minds, Brains, and Programs]. Akadeemia, 1, 66−91.
1.1.
1999
Koks, S.; Bourin, M.; Voikar, V.; Soosaar, A.; Vasar, E. (1999). Role of CCK in anti-exploratory action of paroxetine, 5-HT reuptake inhibitor. International Journal of Neuropsychopharmacology, 2 (1), 9−16.
1.1.
1999
Koks, S.; Soosaar, A.; Voikar, V.; Bourin, M.; Vasar, E. (1999). BOC-CCK-4, CCKB receptor agonist, antagonises anxiolytic-like action of morphine in elevated plus-maze. Neuropeptides, 33 (1), 63−69.
1.1.
1999
Voikar, V.; Soosaar, A.; Volke, V.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1999). Apomorphine-induced behavioural sensitization in rats: individual differences, role of dopamine and NMDA receptors. European Neuropsychopharmacology, 9 (6), 507−514.
1.2.
1999
"Dekhtyar, Yuri;Hinrikus, Hiie;Katashev, Alexei;Kingisepp, Peet-Henn;Lukosevicius, Arunas;Meigas, Kalju;Öberg, Ake;Soosaar, Andres;Spigulis, Janis;Tabakov, Slavik" (1999). Joint Baltic biomedical engineering and physics courses. Medical & Biological Engineering & Computing, 1, 144−145.
1.3.
1999
Soosaar, A. (1999). Techne arstiteaduses [Techne in Medicine ]. Akadeemia, 10, 2111−2116.
3.2.
1999
Dekhtyar, Y.; Hinrikus, H.; Katasev, A.; Kingisepp, P.; Lukosevicius, A.; Meigas, K.; Oberg, A.; Soosaar, A; Spigulis, J.; Tabakov, S. (1999). Joint Baltic Biomedical Engineering and Physics Courses. Med. Biol. Eng. Comp (144-145)..
1.1.
1998
Koks, S.; Soosaar, A.; Voikar, V.; Volke, V.; Ustav, M.; Mannisto, PT.; Bourin, M.; Vasar, E. (1998). Opioid antagonist naloxone potentiates anxiogenic-like action of cholecystokinin agonists in elevated plus-maze. Neuropeptides, 32 (3), 235−240.
1.1.
1998
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Vasar, E.; Mannisto, PT. (1998). L-arginine abolishes the anxiolytic-like effect of diazepam in the elevated plus-maze test in rats. European Journal of Pharmacology, 351 (3), 287−290.
1.1.
1997
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1997). 7-nitroindazole, a nitric oxide synthase inhibitor, has anxiolytic like properties in exploratory models of anxiety. Psychopharmacology, 131 (4), 399−405.
1.1.
1997
Koks, S.; Vasar, E.; Soosaar, A.; Lang, A.; Volke, V.; Voikar, V.; Bourin, M.; Mannisto, PT. (1997). Relation of exploratory behavior of rats in elevated plus-maze to brain receptor binding properties and serum growth hormone levels. European Neuropsychopharmacology, 7 (4), 289−294.
1.1.
1996
Volke, V.; Soosaar, A.; Koks, S.; Bourin, M.; Mannisto, PT.; Vasar, E. (1996). Nitric oxide mediates caerulein-induced suppression of locomotor activity. Neuropeptides, 30 (4), 323−326.
1.1.
1995
Lang, A.; Harro, J.; Soosaar, A.; Koks, S.; Volke, V.; Oreland, L.; Bourin, M.; Vasar, E.; Bradwejn, J.; Mannisto, P. T. (1995). Role of n-methyl-d-aspartic acid and cholecystokinin receptors in apomorphine-induced aggressive-behavior in rats. Naunyn-Schmiedebergs Archives of Pharmacology, 351 (4), 363−370.
1.1.
1994
Lang, A.; Soosaar, A.; Koks, S.; Volke, V.; Bourin, M.; Bradwejn, J.; Vasar, E. (1994). Pharmacological comparison of antipsychotic-drugs and sigma-antagonists in rodents. Pharmacology & Toxicology, 75, 222−227.
1.1.
1993
Mannisto, PT.; Kutepova, O.; Leinonen, K.; Lang, A.; Soosaar, A.; Suomela, A.; Broisenko, SA. (1993). Amiridine (nik-247) and cerebrocrast in the alleviation of cholinergic lesion-induced learning deficit in male-rats. Drug Development Research, 30 (4), 219−228.
1.2.
1993
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Soosaar, A.; Ööpik, T.; Kõks, S.; Sihver, S.; Volke, V. (1993). Anti-exploratory effect of N-methyl-D-aspartate in elevated plus-maze. Involvement of NMDA and CCK receptors. European Neuropsychopharmacology, 3 (1), 63−73. DOI: 10.1016/0924-977X(93)90296-X.
1.2.
1993
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Soosaar, A.; Ööpik, T.; Kõks, S.; Sihver, S.; Volke, V. (1993). Anti-exploratory effect of N-methyl-D-aspartate in elevated plus-maze. Involvement of NMDA and CCK receptors. European Neuropsychopharmacology, 3 (1), 63−73.
1.1.
1992
Lang, A.; Vasar, E.; Soosaar, A.; Harro, J. (1992). The involvement of sigma and phencyclidine receptors in the action of antipsychotic-drugs. Pharmacology & Toxicology, 71 (2), 132−138.
1.2.
1992
Vasar, E.; Soosaar, A.; Harro, J.; Lang, A. (1992). Changes at cholecystokinin receptors induced by long-term treatment with diazepam and haloperidol. European Neuropsychopharmacology, 2 (4), 447−454. DOI: 10.1016/0924-977X(92)90008-V.
1.1.
1991
Vasar, E.; Harro, J.; Lang, A.; Pold, A.; Soosaar, A. (1991). Differential involvement of CCK-a and CCK-b receptors in the regulation of locomotor-activity in the mouse. Psychopharmacology, 105 (3), 393−399.
1.1.
1990
Vasar, E.; Allikmets, L.; Soosaar, A.; Lang, A. (1990). Similar behavioral and biochemical effects of long-term haloperidol and cerulein treatment in albino mice. Pharmacology Biochemistry and Behavior, 35 (4), 855−859.
5.1.
1990
Harro, J.; Soosaar, A.; Vasar, E.; Allikmets, L. (1990). Pharmacological analysis of aggressive and exploratory-behavior in mice - the role of CCK-8 receptors. Aggressive Behavior, 16 (2), 132−133.
1.1.
1988
Vasar, EE.; Allikmets, LH.; Ryzhov, IV.; Prakhie, IB.; Soosaar, AH.; Mirzaev, S. (1988). Species-specific differences in behavioral-effects of cerulein, a cholecystokinin octapeptide receptor agonist, in albino mice and rats. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 105 (2), 189−192.
1.1.
1988
Vasar, E.E.; Allikmets, L.H.; Soosaar, A.H. (1988). Antagonism of cerulein, a CCK-8 receptor agonist to the behavioral-effects of ketamine in mice and rats. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 105 (1), 53−55.
1.1.
1987
Vasar, E.; Allikmets, L.; Soosaar, A.; Lang, A. (1987). Change of behavioral and biochemical effects of cerulein, an analog of cholecystokinin octapeptide (CCK-8), following long-term administration of haloperidol. Zhurnal Vysshei Nervnoi Deyatelnosti Imeni i P.Pavlova, 37 (4), 696−702.
1.1.
1986
Vasar, E.; Maimets, M.; Nurk, A.; Soosaar, A.; Allikmets, L. (1986). Comparison of motor depressant effects of cerulein and n-propylnorapomorphine in mice. Pharmacology Biochemistry and Behavior, 24 (3), 469−478.
1.1.
1986
Vasar, OO.; Nurk, AM.; Maimets, MO.; Soosaar, AH.; Allikmets, LH. (1986). Different effects of long-term haloperidol administration on gaba-a and benzodiazepine receptors in various parts of the brain. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 101 (4), 460−463.
1.1.
1985
Vasar, EE.; Rego, LK.; Soosaar, AH.; Nurk, AM.; Maimets, MO. (1985). Modulating effect of cerulein on benzodiazepine receptors. Bulletin of Experimental Biology and Medicine, 100 (12), 1700−1702.
18.01.2021

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 2 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
EMPEMP31Geeni- ja digitervise andmebaaside uued eetilised raamistikud01.04.200831.12.2010Margit SutropTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond50 111,59 EUR
ETFETF7163Seletuslikku lõhet ületamas: kuidas võib teadus mõjutada meie maailmapilti01.01.200731.12.2010Daniel CohnitzTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond57 025,04 EUR