See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Asko Lõhmus

https://www.etis.ee/CV/Asko_Lõhmus/est
12.07.1974
737 5875
asko.lohmus@ut.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
01.01.2016–...   
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, õppetooli juhataja
01.01.2016–...   
Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut, looduskaitsebioloogia juhtivteadur (1,00)
01.06.2015–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia juhtivteadur (1,00)
01.09.2013–31.05.2015   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, õppetooli juhataja
01.09.2013–31.05.2015   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.03.2012–31.08.2013   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.12.2011–29.02.2012   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (0,10)
01.01.2011–31.12.2012   
Ida-Soome Ülikool, külalisprofessor (3 kuud)
01.06.2010–30.11.2011   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.01.2008–31.05.2010   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.08.2007–31.12.2007   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut , looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.06.2005–31.07.2007   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, looduskaitsebioloogia vanemteadur (1,00)
01.09.2003–31.05.2005   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, looduskaitsebioloogia teadur (1,00)
2003–2005   
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Loomaökoloogia õppetool, Teadur (1,00)
01.01.1994–31.12.1999   
Eesti Ornitoloogiaühing; projektijuht
 
 
Haridustee
1999–2003   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, loomaökoloogia doktoriõpe
1998–1999   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, loomaökoloogia magistriõpe
1992–1998   
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Bioloogia bakalaureuseõpe (cum laude)
1981–1992   
Tartu 2. Keskkool; keskharidus (hõbemedal)
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2013−...   
TÜ ÖMI zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli juhataja
2012−...   
EV metsandusnõukogu liige
2008−...   
Riigimetsa Majandamise Keskus, teadusnõukogu liige
2007−...   
TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadusnõukogu liige
2008−2015   
teaduse tippkeskuse FIBIR nõukogu liige
2004−2010   
Eesti Bioplatvorm; töörühma liige
2002−2004   
Eesti Keskkonnaministeerium; teadusnõukogu liige
2000−2002   
Eesti Ornitoloogiaühing; nõukogu liige
1997−2007   
Ornitoloogiaajakiri "Hirundo"; toimetaja (1997-2002) ja toimetuskogu liige
 
 
Loometöö
osalenud Eesti punase raamatu, Eesti Metsanduse Arengukava, Eesti Looduskaitse Arengukava ja Eesti Säästva Metsanduse Standardi koostamisel.
 
 
Teenistuskäigu lisainfo
Retsenseerinud käsikirju u. 45 rahvusvahelisele teadusajakirjale (sh. Journal of Applied Ecology, Global Change Biology, Ecography, Ecological Applications, Ecological Monographs, Ecohydrology, Ecosystems, European Journal of Forest Research Journal of Biogeography, Oecologia, PLoS ONE, Biological Conservation, Biodiversity and Conservation, Animal Conservation, Environmental Management, Forest Ecology and Management, Annals of Forest Science, Canadian Journal of Forest Research, Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Sciences, Journal of Avian Biology, Ibis, Fungal Diversity, Fungal Ecology jt.), koormusega u. 15 käsikirja aastas. Retsenseerinud EL COST programmi, Eesti Teadusfondi, Šveitsi Teadusfondi, Läti Teadusfondi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse granditaotlusi.;

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Asko Lõhmus, doktorikraad, 2003, (juh) Raivo Mänd, Habitat preferences and quality for birds of prey: from principles to applications, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut.
Asko Lõhmus, magistrikraad (teaduskraad), 1999, (juh) Raivo Mänd, Regulaarsed fluktuatsioonid Eesti röövlinnupopulatsioonides ja nende seos uruhiirlaste dünaamikaga, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Loomaökoloogia õppetool.
 
 
Teaduspreemiad ja tunnustused
2018, Asko Lõhmus, Postimehe "Aasta inimene 2017"
2018, Asko Lõhmus, Aasta keskkonnategu 2017 (koos Raul Rosenvaldiga; väljaandja: Eesti Keskkonnaühenduste Koda)
2017, Asko Lõhmus, "Eesti Eluteaduse Hoidja" auhind Eesti metsade teaduse hoidmise eest
2016, Asko Lõhmus, valitud TÜ ökoloogiatudengite poolt parimaks õppejõuks
2011, Asko Lõhmus, Riiklik teaduspreemia põllumajandusteadustes
2011, Asko Lõhmus, Ida-Soome Ülikool, külalisprofessori grant
2011, Asko Lõhmus, Eesti Looduskaitsemärk
2010, Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli aumärk
2006, Asko Lõhmus, ära märgitud Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna konkursil
2005, Asko Lõhmus, Noore Looduskaitsja Auhind (väljaandja: Eestimaa Looduse Fond)
2005, Asko Lõhmus, ajakirja "Eesti Mets" aasta autor
2000, Asko Lõhmus, Eesti Ornitoloogiaühingu tänukiri
1998, Asko Lõhmus, Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss, I preemia
1998, Asko Lõhmus, Münsteri Ülikooli uurimisstipendium
 
 
Teadustöö põhisuunad
VALDKOND: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia; CERCS ERIALA: B280 Loomaökoloogia; PÕHISUUND: metsade bioloogiline mitmekesisus ja struktuur; ohustatud liikide elupaigavalik, nende elupaikade kaitse ja taastamise teaduslikud alused; elustiku seire meetodid
VALDKOND: 1. Bio- ja keskkonnateadused; 1.5. Metsandusteadus; PÕHISUUND: ökoloogiliselt säästev metsandus
 
 
Lisainfo
oponeerinud Alexandro Caruso (2008) ja Diana Rubene (2014) doktoritöid Rootsi Põllumajandusülikoolis; evalveerinud Panu Halme doktoritööd Jyväskylä ülikoolis (2010) ja Anne-Maarit Hekkala doktoritööd Oulu ülikoolis (2015)

Jooksvad projektid

Lõppenud projektid

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
1.1.
2018
Lõhmus, P.; Lõhmus, A.; Hämäläinen, A. (2018). Rapid legacy-dependent succession of lichen assemblages after forest fires: insights from two boreal regions. Journal of Vegetation Science [ilmumas].
1.1.
2018
Lõhmus, Asko; Runnel, Kadri (2018). Assigning indicator taxa based on assemblage patterns: beware of the effort and the objective! Biological Conservation, 219, 147−152.10.1016/j.biocon.2018.01.023.
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim. Sirp (15−17).
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Kõige vastu võidelda. Postimees (20).
6.6.
2018
Mihelson, H., Lõhmus, A. (2018). Teadlase roll ühiskonnas (intervjuu). Postimees (6).
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Säästlik metsandus ei toppa enam ammu teaduse taga. Postimees.
1.1.
2017
Lõhmus, A., Leivits, M., Pēterhofs, E., Zizas, R., Hofmanis, H., Ojaste, I., Kurlavičius, P. (2017). The Capercaillie (Tetrao urogallus)‒ An iconic focal species for knowledge-based integrative management and conservation of Baltic forests. Biodiversity and Conservation, 26 (1), 1−21./doi.org/10.1007/s10531-016-1223-6.
1.1.
2017
Runnel, K.; Lõhmus, A. (2017). Deadwood-rich managed forests provide insights into the old-forest association of wood-inhabiting fungi. Fungal Ecology, 27, 155−167.j.funeco.2016.09.006.
1.1.
2017
Soomets, E.; Lõhmus, A.; Rannap, R. (2017). Brushwood removal from ditch banks attracts breeding frogs in drained forests. Forest Ecology and Management, 384, 1−5.j.foreco.2016.10.023.
1.1.
2017
Lõhmus, A., Remm, L. (2017). Disentangling the effects of seminatural forestry on an ecosystem good: Bilberry (Vaccinium myrtillus) in Estonia. Forest Ecology and Management, 404, 75−83.10.1016/j.foreco.2017.08.035.
1.1.
2016
Lõhmus, A., Nellis, R., Pullerits, M., Leivits, M. (2016). The potential for long-term sustainability in seminatural forestry: A broad perspective based on woodpecker populations. Environmental Management, 57, 558−571.
1.1.
2016
Kraut, A.; Liira, J.; Lõhmus, A. (2016). Beyond a minimum substrate supply: sustaining saproxylic beetles in semi-natural forest management. Forest Ecology and Management, 360, 9−19.10.1016/j.foreco.2015.10.016.
1.1.
2016
Remm, L.; Lõhmus, A. (2016). Semi-naturally managed forests support diverse land snail assemblages in Estonia. Forest Ecology and Management, 363, 159−168.10.1016/j.foreco.2015.12.027.
1.1.
2016
Lõhmus, A. (2016). Habitat indicators for cavity-nesters: the polypore Phellinus pini in pine forests. Ecological Indicators, 66, 275−280.10.1016/j.ecolind.2016.02.003.
1.1.
2016
Zolotarjova, V.; Kraut, A.; Lõhmus, A. (2016). Slash harvesting does not undermine beetle diversity on small clear-cuts containing sufficient legacies. Journal of Insect Conservation, 20 (2), 285−294.
1.1.
2016
Soomets, E., Rannap, R., Lõhmus, A. (2016). Patterns of assemblage structure indicate a broader conservation potential of focal amphibians for pond management. PLoS ONEX, 11 (7), e0160012.10.1371/journal.pone.0160012.
1.1.
2016
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2016). What are the impacts of manipulating grazing and browsing by ungulates on plants and invertebrates in temperate and boreal forests? A systematic review protocol. Environmental Evidence, 5 (17), 17.10.1186/s13750-016-0070-y.
6.6.
2016
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kriiska, K. (2016). Keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet. Postimees, 15.12.2016, 18.
1.1.
2015
Runnel, K.; Tamm, H.; Lõhmus, A. (2015). Surveying wood-inhabiting fungi: Most molecularly detected polypore species form fruit-bodies within short distances. Fungal Ecology, 18, 93−99.10.1016/j.funeco.2015.08.008.
1.1.
2015
Lõhmus, A. (2015). Collective analyses on "red-listed species" may have limited value for conservation ecology. Biodiversity and Conservation, 24 (12), 3151−3153.
1.1.
2015
Lõhmus, A.; Remm, L.; Rannap, R. (2015). Just a ditch in forest? Reconsidering draining in the context of sustainable forest management. BioScience, 65 (11), 1066−1076.10.1093/biosci/biv136.
1.1.
2015
Rosenvald, R.; Drenkhan, R.; Riit, T.; Lõhmus, A. (2015). Towards silvicultural mitigation of the European ash (Fraxinus excelsior L.) dieback: the importance of acclimated trees in retention forestry. Canadian Journal of Forest Research, 45 (9), 1206−1214.10.1139/cjfr-2014-0512.
1.1.
2015
Remm, L.; Lõhmus, A.; Rannap, R. (2015). Temporary and small waterbodies in human-impacted forests: an assessment in Estonia. Boreal Environment Research, 20, 603−619.
1.1.
2015
Remm, L.; Lõhmus, A.; Maran, T. (2015). A paradox of restoration: prey habitat engineering for an introduced endangered carnivore can support native biodiversity. Oryx, 49 (3), 559−562.10.1017/S0030605314000271.
1.2.
2015
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2015). What is the impact of active management on biodiversity in boreal and temperate forests set aside for conservation or restoration? A systematic map. Environmental Evidence, 4 (25), 1−22.10.1186/s13750-015-0050-7.
6.3.
2015
Nellis, R.; Lõhmus, A., Leivits, M.; Pullerits, M. (2015). Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes. Eesti Loodus, 66 (2), 8−15.
1.1.
2014
Runnel, K.; Põldmaa, K.; Lõhmus, A. (2014). ‘Old-forest fungi’ are not always what they seem: the case of Antrodia crassa. Fungal Ecology, 9, 27−33.10.1016/j.funeco.2014.02.006.
1.1.
2014
Rosenvald, R.; Järvekülg, R.; Lõhmus, A. (2014). Fish assemblages in forest drainage ditches: degraded small streams or novel habitats? Limnologica , 46, 37−44.10.1016/j.limno.2013.12.004.
1.1.
2014
Lõhmus, A.; Runnel, K. (2014). Ash dieback can rapidly eradicate isolated epiphyte populations in production forests: a case study. Biological Conservation, 169, 185−188.10.1016/j.biocon.2013.11.031.
1.2.
2014
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2014). What is the impact of active management on biodiversity in forests set aside for conservation or restoration? A systematic review protocol. Environmental Evidence, 3, 22.10.1186/2047-2382-3-22.
1.1.
2013
Remm, L.; Lõhmus, P.; Leis, M.; Lõhmus, A. (2013). Long-term impacts of forest ditching on non-aquatic biodiversity: conservation perspectives for a novel ecosystem. PLoS ONE, 8 (4), e63086.10.1371/journal.pone.0063086.
1.1.
2013
Lõhmus, A.; Suija, A.; Lõhmus, P. (2013). Intensive local surveys can complement rapid survey techniques to provide insights into the population size and ecology of lichenised fungi. Fungal Ecology, 6 (5), 449−452.10.1016/j.funeco.2013.05.002.
1.1.
2013
Lõhmus, A.; Kraut, A.; Rosenvald, R. (2013). Dead wood in clearcuts of semi-natural forests in Estonia: site-type variation, degradation, and the influences of tree retention and slash harvest. European Journal of Forest Research, 132 (2), 335−349.10.1007/s10342-012-0678-6.
1.1.
2013
Runnel, Kadri; Rosenvald, Raul; Lõhmus, Asko (2013). The dying legacy of green-tree retention: different habitat values for polypores and wood-inhabiting lichens. Biological Conservation, 159, 187−196.10.1016/j.biocon.2012.11.029.
6.3.
2013
Gustafsson, L.; Bauhus, J.; Kouki, J.; Lõhmus, A.; Sverdrup-Thygeson, A. (2013). Retention forestry: an integrated approach in practical use. In: Kraus, D.; Krumm, F. (Ed.). Integrative approaches as an opportunity for the conservation of forest biodiversity (74−81).. European Forest Institute.
6.3.
2013
Angelstam, P.; Elbakidze, M.; Lõhmus, A. (2013). Conservation and management of specialised species: sustaining legacies of natural forests and cultural landscapes. In: Kraus, D.; Krumm, F. (Ed.). Integrative approaches as an opportunity for the conservation of forest biodiversity (124−133).. European Forest Institute.
1.1.
2012
Rannap, Riinu; Lõhmus, Asko; Tammaru, Toomas; Briggs, Lars, de Vries, Wouter; Bibelriether, Florian (2012). Northern natterjack toads (Bufo calamita) select breeding habitats that promote rapid development. Behaviour, 149 (7), 737−754.10.1163/1568539X-00003002.
1.1.
2012
Elts, J.; Lõhmus, A. (2012). What do we lack in agri-environment schemes? The case of farmland birds in Estonia. Agriculture, Ecosystems and Environment, 146 (1), 89−93.10.1016/j.agee.2012.04.023.
1.1.
2012
Lindenmayer, D.B.; Franklin, J.F.; Lõhmus, A.; Baker, S.; Bauhus, J.; Beese, W.; Brodie, A.; Kiehl, B.; Kouki, J.; Martinez Pastur, G.; Messier, C.; Neyland, M.; Palik, B.; Sverdrup-Thygeson, A.; Volney, J.; Wayne, A.; Gustafsson, L. (2012). A major shift to the retention approach for forestry can resolve some global forest sustainability issues. Conservation Letters, 5 (6), 421−431.10.1111/j.1755-263X.2012.00257.x.
1.1.
2012
Gustafsson, L.; Baker, S.; Bauhus, J.; Beese, W.; Brodie, A.; Kouki, J.; Lindenmayer, D.B.; Lõhmus, A.; Martínez Pastur, G.; Messier, C.; Neyland, M.; Palik, B.; Sverdrup-Thygeson, A.; Volney, J.; Wayne, A.; Franklin, J.F. (2012). Retention forestry to maintain multifunctional forests: a world perspective. BioScience, 62 (7), 633−645.10.1525/bio.2012.62.7.6.
1.1.
2012
Lõhmus, P.; Leppik, E.; Motiejunaite, J.; Suija, A.; Lõhmus, A. (2012). Old selectively cut forests can host rich lichen communities – lessons from an exhaustive field survey. Nova Hedwigia, 95, 493−515.
1.1.
2012
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Linnamägi, M. (2012). Geographic variation in habitat requirements of two coexisting newt species in Europe. Acta Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae, 58 (1), 69−86.
6.3.
2012
Lõhmus, P.; Kraut, A.; Lõhmus, A. (2012). Raidmete ja kändude varumise mõju puiduelustikule. Eesti Mets, 3, 18−24.
1.1.
2011
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2011). Old-forest species: the importance of specific substrata vs. stand continuity in the case of calicioid fungi. Silva Fennica, 45 (5), 1015−1039.10.14214/sf.84.
1.1.
2011
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kraut, A.; Remm, L. (2011). Bird communities in hemiboreal old-growth forests: the roles of food supply, stand structure, and site type. Forest Ecology and Management, 262 (8), 1541−1550.10.1016/j.foreco.2011.07.002.
1.1.
2011
Lõhmus, A.; Kull, T. (2011). Orchid abundance in hemiboreal forests ― stand-scale effects of clear-cutting, green-tree retention, and artificial drainage. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 41 (6), 1352−1358.10.1139/X11-047.
1.1.
2011
Lõhmus, A. (2011). Aspen-inhabiting Aphyllophoroid fungi in a managed forest landscape in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 26 (3), 212−220.10.1080/02827581.2011.558850.
1.1.
2011
Lõhmus, A. (2011). Silviculture as a disturbance regime: the effects of clear-cutting, planting and thinning on polypore communities in mixed forests. Journal of Forest Research, 16 (3), 194−202.10.1007/s10310-011-0256-7.
1.1.
2011
Suislepp, K.; Rannap, R.; Lõhmus, A. (2011). Impacts of artificial drainage on amphibian breeding sites in hemiboreal forests. Forest Ecology and Management, 262 (6), 1078−1083.10.1016/j.foreco.2011.06.001.
1.1.
2011
Remm, J.; Lõhmus, A. (2011). Tree cavities in forests - the broad distribution pattern of a keystone structure for biodiversity. Forest Ecology and Management, 262 (4), 579−585.10.1016/j.foreco.2011.04.028.
1.2.
2011
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2011). Fifty-year dynamics in a temperate raptor assemblage. Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 132−142.10.3176/eco.2011.2.06.
1.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). The role of citizen science in ornithology. Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 83−87.
1.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Three-year periodicity in historical raptor-persecution data: an indication of vole cycles? Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 155−164.10.3176/eco.2011.2.06.
3.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine. Villems, R. (Toim.). Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2011 (128−140).. Eesti Teaduste Akadeemia.
3.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Looduskaitsebioloogia - aimu ja otsuse vahel. Parmasto, E.; Laisk, A.; Kaljo, D. (Toim.). Elu- ja maateadused. (9−15).. Eesti Teaduste Akadeemia. (Teadusmõte Eestis; 6).
3.2.
2011
Zobel, M.; Pärtel, M.; Lõhmus, A. (2011). Biodiversity patterns and conservation - general framework and contributions from Estonia. In: Engelbrecht, J.; Varlamova, G. (Ed.). Research in Estonia: Present and Future (249−268).. Tallinn: Estonian Academy of Sciences.
3.2.
2011
Väli, Ü.; Lõhmus, A.; Sellis, U. (2011). The Greater Spotted Eagle in Estonia: Numbers, Distribution, Reproductive Success, Diet and Conservation. In: Chancellor, R.D; Meyburg, B.-U. (Ed.). Spotted Eagle Studies (x−x).. WWGBP.
1.1.
2010
Lõhmus, P.; Turja, K.; Lõhmus, A. (2010). Lichen communities on treefall mounds depend more on root-plate than stand characteristics. Forest Ecology and Management, 260 (10), 1754−1761.10.1016/j.foreco.2010.07.056.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Kraut, A. (2010). Stand structure of hemiboreal old-growth forests: characteristic features, variation among site types, and a comparison with FSC-certified mature stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 260 (1), 155−165.10.1016/j.foreco.2010.04.018.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Kinks, R.; Soon, M. (2010). The importance of dead-wood supply for woodpeckers in Estonia. Baltic Forestry, 16 (1), 76−86.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2010). Epiphyte communities on the trunks of retention trees stabilise in 5 years after timber harvesting, but remain threatened due to tree loss. Biological Conservation, 143 (4), 891−898.10.1016/j.biocon.2009.12.036.
1.1.
2009
Lõhmus, A. (2009). Factors of species-specific detectability in conservation assessments of poorly studied taxa: The case of polypore fungi. Biological Conservation, 142 (11), 2792−2796.10.1016/j.biocon.2009.05.022.
1.1.
2009
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Briggs, L. (2009). Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia, 634 (1), 87−95.10.1007/s10750-009-9884-8.
1.1.
2009
Jairus, K.; Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2009). Lichen acclimatization on retention trees: a conservation physiology lesson. Journal of Applied Ecology, 46 (4), 930−936.10.1111/j.1365-2664.2009.01672.x.
1.1.
2009
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Briggs, L. (2009). Niche position, but not niche breadth, differs in two coexisting amphibians having contrasting trends in Europe. Diversity and Distributions, 15 (4), 692−700.10.1111/j.1472-4642.2009.00575.x.
1.1.
2009
Lõhmus, P.; Lõhmus, A. (2009). The importance of representative inventories for lichen conservation assessments: the case of Cladonia norvegica and C. parasitica. The Lichenologist, 41 (1), 61−67.
1.1.
2008
Pehlak, H.; Lõhmus, A. (2008). An artificial nest experiment indicates equal nesting success of waders in coastal meadows and mires. Ornis Fennica, 85 (2), 66−71.
1.1.
2008
Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2008). For what, when, and where is green-tree retention better than clearcutting? A review of the biodiversity aspects. Forest Ecology and Management, 225 (1), 1−15.
1.1.
2008
Treinys, R.; Lõhmus, A.; Stonèius, D.; Skuja, S.; Drobelis, E.; Šablevièius, B.; Rumbutis, S.; Dementavièius, D.; Naruševièius, V.; Petraška, A.; Augutis, D. (2008). At the border of ecological change: status and nest sites of the Lithuanian black stork Ciconia nigra population 2000–2006 vs. 1976–1992. Journal of Ornithology, 149 (1), 75−81.
1.1.
2008
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2008). First-generation forests are not necessarily worse than long-term managed forests for lichens and bryophytes. Restoration Ecology, 16 (2), 231−239.10.1111/j.1526-100X.2007.00266.x.
1.1.
2008
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kiviste, A. (2008). Preadaptation and spatial effects on retention-tree survival in cut areas in Estonia. Canadian Journal of Forest Research, 38 (10), 2616−2625.
1.1.
2008
Remm, J.; Lõhmus, A.; Rosenvald, R. (2008). Density and diversity of hole-nesting passerines: dependence on the characteristics of cavities. Acta Ornithologica, 43 (1), 83−91.10.3161/000164508X345365.
1.3.
2008
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2008). Ajakiri "Hirundo" Eesti linnuteaduses 1988-2007. Hirundo, 21 (1), 2−15.
6.3.
2008
Lõhmus, A. (2008). Kui heal järjel on Eestis metsaökoloogia uuringud? Eesti Loodus, 59 (11), 11.
6.6.
2008
Lõhmus, A. (2008). Kahjulik rutt meie metsade valitsemisel. .
1.1.
2007
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Jakobson, K. (2007). Consequences of coastal meadow degradation: the case of the natterjack toad (Bufo calamita) in Estonia. Wetlands, 27 (2), 390−398.
1.1.
2007
Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2007). Breeding birds in hemiboreal clear-cuts: tree retention effects in relation to site type. Forestry, 80 (5), 503−516.
1.1.
2007
Lõhmus, A.; Lõhmus, P.; Vellak, K. (2007). Substratum diversity explains landscape-scale covariation in the species richness of bryophytes and lichens. Biological Conservation, 135 (3), 405−414.
1.2.
2007
Saar, I.; Lõhmus, A.; Parmasto, E. (2007). Mycobiota of the Poruni old-growth forest (Estonia, Puhatu Nature Reserve). Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 47, 71−86.
1.3.
2007
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2007). Röövlindude pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959.–2006. a. Hirundo, 20 (1), 14−36.
1.1.
2006
Lõhmus, P.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2006). Effectiveness of solitary retention trees for conserving epiphytes: differential short-term responses of bryophytes and lichens. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 36, 1319−1330.10.1139/X06-032.
1.1.
2006
Pehlak, H.; Lõhmus, A.; Kuresoo, A.; Luigujõe, L. (2006). Land-based census of wintering waterfowl: reliability and conservation implications. Waterbirds, 29 (1), 76−80.10.1675/1524-4695(2006)29[76:LCOWWR]2.0.CO;2.
1.1.
2006
Remm, J.; Lohmus, A.; Remm, K. (2006). Tree cavities in riverine forests: What determines their occurrence and use by hole-nesting passerines? Forest Ecology and Management, 221, 267−277.
1.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Nest-tree and nest-stand characteristics of forest-dwelling raptors in east-central Estonia: implications for forest management and conservation. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 55 (1), 31−50.
1.3.
2006
Sein, G.; Lõhmus, A. (2006). Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis. Hirundo, 19 (2), 68−80.
3.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Kas elupaikade säilitamine künnisväärtuste ulatuses on hea kompromiss? Teooria ja näiteid Eesti metsandusest. Frey, T. (Toim.). Kaasaegse ökoloogia probleemid. Loodushoiu majandushoovad (96−102).. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu. (Eesti ökoloogiakonverents; 10).
3.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Kahepaiksete ja roomajate suhtelisest arvukusest eri tüüpi metsades ja raiesmikel. Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat (207−217).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
5.1.
2006
Mänd, R.; Tilgar, V.; Lõhmus, A.; Leivits, A. (2006). Providing nest boxes for birds: does habitat matter? Journal of Ornithology, 147 (5) Suppl 1: 24th International Ornithological Congress; Hamburg, Germany; 13-19 August 2006. 24−25.
6.3.
2006
Lõhmus, A. (2006). Looduskaitseteadlase neli hobust. Eesti Loodus, 4, 46−47.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Vali, U. (2005). Habitat use by the Vulnerable greater spotted eagle Aquila clanga, interbreeding with the lesser spotted eagle Aquila pomarina in Estonia. Oryx, 39 (2), 170−177.
1.1.
2005
Lohmus, A. (2005). Are timber harvesting and conservation of nest sites of forest-dwelling raptors always mutually exclusive? Animal Conservation, 8, 443−450.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Lohmus, P. (2005). Coarse woody debris in mid-aged stands: abandoned agricultural versus long-term forest land. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 35 (6), 1502−1506.
1.1.
2005
Mand, R.; Tilgar, V.; Lohmus, A.; Leivits, A. (2005). Providing nest boxes for hole-nesting birds - Does habitat matter? Biodiversity and Conservation, 14 (8), 1823−1840.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Sellis, U.; Rosenvald, R. (2005). Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? Biodiversity and Conservation, 14 (6), 1421−1432.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Remm, J. (2005). Nest quality limits the number of hole-nesting passerines in their natural cavity-rich habitat. Acta Oecologica - International Journal of Ecology, 27 (2), 125−128.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Lohmus, P.; Remm, J.; Vellak, K. (2005). Old-growth structural elements in a strict reserve and commercial forest landscape in Estonia. Forest Ecology and Management, 216, 201−215.
1.3.
2005
Lõhmus, A.; Rosenvald, R. (2005). Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs. Hirundo, 18 (1), 18−30.
3.2.
2005
Lõhmus, A. (2005). Looduslikkuse taastamine metsades: eesmärgid ja tulemuslikkus. Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.). Ökoloogiline taastamine (113−141).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat; 83).
3.2.
2005
Sammul, M.; Lõhmus, A. (2005). Sissejuhatus ökoloogilisse taastamisse. Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.). Ökoloogiline taastamine (7−26).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat; 83).
3.4.
2005
Väli, Ü.; Lõhmus, A.; Sellis, U. (2005). Orlik grubodzioby Aquila clanga w Estonii - liczebność, rozmieszczenie, sukces lęgowy, pokarm oraz ochrona. Badania i problemy ochrony orlika grubodziobego Aquila clanga i orlika krzykliwego Aquila pomarina: International Meeting on Spotted Eagles (Aquila clanga, A. pomarina and A. hastata) – Research and Conservation. Osowiec, Poland, 16–18 September 2005.. Toim. Mizera, T.; Meyburg, B.-U. Biebrza National Park, Osowiec, Poznań, Berlin, 53−60.
4.2.
2005
Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.) (2005). Ökoloogiline taastamine. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
5.2.
2005
Lõhmus, P.; Vellak, K.; Lõhmus, A. (2005). Species richness of lichens and bryophytes at the landscape scale: co-occurrence, habitats, and the impact of forest management in east-central Estonia. Book of abstracts: Conservation Ecology of Cryptogams, Conference arranged by Bryophyte Population and Landscape Analysis Network, Bispargen, Sweden, 25-28 Nov, 2005. 39.
6.3.
2005
Remm, J.; Lõhmus, A. (2005). Kas Eesti metsades peaks olema rohkem õõnepuid? Eesti Mets, 3, 32−35.
6.3.
2005
Lõhmus, A. (2005). Miks peaks kümnendik Eesti metsamaast olema rangelt kaitstud? Eesti Mets, 2, 34−38.
6.3.
2005
Lõhmus, A. (2005). Suured linnud suurtel puudel. Eesti Mets, 4, 24−29.
6.3.
2005
Rosenvald R., Lõhmus A. (2005). Säilikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju? Eesti Mets, 1, 33−38.
6.3.
2005
Lõhmus, A.; Kraut, A.; Lõhmus, P.; Remm, J.; Rosenvald, R.; Soon, M. (2005). Haab pakub elupaiku vähemalt kahele tuhandele liigile. Eesti Loodus, 56 (10), 6−15.
1.1.
2004
Vali, U.; Lohmus, A. (2004). Nestling characteristics and identification of the lesser spotted eagle Aquila pomarina, greater spotted eagle A-clanga, and their hybrids. Journal of Ornithology, 145 (3), 256−263.
1.1.
2004
Väli, U.; Treinys, R.; Lõhmus, A. (2004). Geographical variation in macrohabitat use and preferences of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina. Ibis, 146 (4), 661−671.
1.1.
2004
Lohmus, A.; Vali, U. (2004). The effects of habitat quality and female size on the productivity of the lesser spotted eagle Aquila pomarina in the light of the alternative prey hypothesis. Journal of Avian Biology, 35 (5), 455−464.
1.2.
2004
Lõhmus, A. (2004). Breeding bird communities in two Estonian forest landscapes: are managed areas lost for biodiversity conservation? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 53 (1), 52−67.
1.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Röövlinnuseire 1999-2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk. Hirundo, 17 (1), 3−18.
1.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004. Hirundo, 17 (2), 67−84.
3.1.
2004
Angelstam, P.; Roberge, J.-M.; Lõhmus, Asko; Bergmanis, M.; Brazaitis, G.; Dönz-Breuss, M.; Edenius, L.; Kosinski, Z.; Kurlavicius, P.; Larmanis, V.; Lukins, M.; Mikusinski, G.; Racinskis, E.; Stradzs, M.; Tryjanowski, P. (2004). Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation - a review of parameters for focal forest birds. In: Angelstam, P.; Dönz-Breuss, M.; Roberge, J.-M. (Ed.). Targets and tools for the maintenance of forest biodiversity (427−453).. Oxford: Blackwell Science. (Ecological Bulletins; 51).
3.1.
2004
Lõhmus, A.; Kohv, K.; Palo, A.; Viilma, K. (2004). Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. In: Angelstam, P., Donz-Breuss, M. and Roberge, J.-M. (Ed.). Targets and Tools for the Maintenance of Forest Biodiversity (401−411).. Blackwell Science. (Ecological Bulletins; 51).
3.2.
2004
Lõhmus, A.; Soon, M. (2004). Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 41, 73−85.
3.2.
2004
Lõhmus, A. (2004). Raptor habitat studies - the state of the art. In: Chancellor, R. D.; Meyburg, B.-U. (Ed.). Raptors Worldwide (279−296).. Budapest: WWGBP/MME.
6.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Liigikaitse peab põhinema looduskaitsebioloogial. Eesti Loodus, 5, 36−39.
6.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Metsa looduskaitsebioloogia – üks looduskaitseteaduse harusid. Eesti Mets, 4, 34−38.
6.4.
2004
Kotkanen, H.; Nevalainen, T.; Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
1.1.
2003
Lohmus, A. (2003). Do Ural owls (Strix uralensis) suffer from the lack of nest sites in managed forests? Biological Conservation, 110 (1), 1−9.
1.1.
2003
Lõhmus, P.; Saag, L.; Lõhmus, A. (2003). Is there merit in identifying leprarioid crusts to species in ecological studies? The Lichenologist, 35, 187−190.
1.1.
2003
Lohmus, A. (2003). Are certain habitats better every year? A review and a case study on birds of prey. Ecography, 26 (5), 545−552.
1.1.
2003
Rosenvald, R.; Lohmus, A. (2003). Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management, 185 (3), 217−223.
1.3.
2003
Lõhmus, A.; Sellis, U. (2003). Nest trees – a limiting factor for the the Black Stork (Ciconia nigra) population in Estonia. Aves, 40, 84−91.
1.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? Hirundo, 16 (1), 3−13.
1.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal. Hirundo, 16 (2), 91−102.
1.3.
2003
Elts, J.; Kuresoo, A.; Leibak, E.; Leito, A.; Lilleleht, L.; Luigujõe , L.; Lõhmus, A.; Mägi, E.; Ots, M. (2003). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.-2002.a. Hirundo, 16, 2, 58−63.
2.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Habitat preferences and habitat quality for birds of prey: from principles to applications. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
6.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Kas Eesti linnustiku tulevik on tume? Rohtmets, I. (Toim.). Lehed ja tähed: looduse ja teaduse aastaraamat (104−111).. Tallinn: MTÜ Loodusajakiri.
1.1.
2002
Vali, U.; Lohmus, A. (2002). Parental care, nestling growth and diet in a Spotted Eagle Aquila clanga nest. Bird Study, 49, 93−95.
1.2.
2002
Lõhmus, A. (2002). The lack of old-growth forest - a threat to Estonian biodiversity. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 51 (2), 138−144.
1.3.
2002
Lõhmus, A. (2002). Kullipesade kaugus metsaservast - kas pesakaardiandmestik on usaldatav? Hirundo, 15 (1), 47−50.
1.3.
2002
Lõhmus, A. (2002). Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. Hirundo, 15 (2), 83−88.
2.2.
2002
Lõhmus, A. (2002). Management of large carnivores in Estonia. Tartu: Eesti Terioloogia Selts.
1.1.
2001
Lohmus, P.; Lohmus, A. (2001). Snags, and their lichen flora in old Estonian peatland forests. Annales Botanici Fennici, 38 (4), 265−280.
1.1.
2001
Lohmus, A. (2001). Habitat selection in a recovering Osprey Pandion haliaetus population. Ibis, 143 (4), 651−657.
1.2.
2001
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001). Numbers and population dynamics of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in Estonia. Acta Ornithoecologica, 4 (2), 291−295.
1.2.
2001
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001). Interbreeding of the Greater Aquila clanga and Lesser Spotted Eagle A. pomarina. Acta Ornithoecologica, 4, 377−384.
1.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective. Vogelwelt, 122, 167−171.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Kalamees, A.; Kuus, A.; Kuresoo, A.; Leito, A.; Leivits, A.; Luigujõe, L.; Ojaste, I.; Volke, V. (2001). Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo, 37−167.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. Hirundo, 14 (1), 27−42.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Kui täpsed on metsakulliliste asustustiheduse hinnangud? Hirundo, 14 (1), 51.
1.3.
2001
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2001). Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961-2000. a. Hirundo, 14 (2), 97−108.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Sellis, U. (2001). Must-toonekure toitumispaigad Eestis. Hirundo, 14 (2), 109−112.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid Eestis. Hirundo, Supplementum (4), 5−36.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Kalamees, A.; Kuus, A.; Kuresoo, A.; Leito, A.; Leivits, A.; Luigujõe, L.; Ojaste, I.; Volke, V. (2001). Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo, 4, 37−167.
2.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Tartu: Eesti Terioloogia Selts.
3.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Elupaik ja elupaigavalik: teooriast liigikaitseliste rakendusteni. Möls, T. (Toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat (225−268).. Tartu: TA kirjastus.
6.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Loodusmaastik on ime. Eesti Loodus, 9-10, 339−341.
1.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? Hirundo, 13 (1), 31−42.
1.3.
2000
Lõhmus, A.; Elts, J.; Evestus, T.; Kinks, R.; Kulpsoo, L.; Leivits, A.; Nellis, R.; Väli, Ü. (2000). Rähnide arvukusest Eestis. Hirundo, 13 (2), 67−81.
1.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Kirjurähniaasta 1999. Hirundo, 13 (2), 82−88.
1.3.
2000
Lõhmus, A.; Elts, J.; Evestus, T.; Kinks, R.; Nellis, R.; Väli, Ü. (2000). Kuidas loendada rähne? (111−122)..
2.2.
2000
Väli, Ü.; Lõhmus, A. (2000). Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
6.3.
2000
Lõhmus, A.; Sein, G. (2000). Kungsörnen i Estland. Kungsörnen, 25−27.
6.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Kevadsuvised raied - uue moe kriitika. Eesti Loodus, 4, 116−119.
6.4.
2000
Jõgiste, K.; Korjus, H.; Külvik, M.; Lõhmus, A.; Palo, A.; Viilma, K. (2000). Metsa majandamine ja looduskaitse. .
1.1.
1999
Lohmus, A. (1999). Vole-induced regular fluctuations in the Estonian owl populations. Annales Zoologici Fennici, 36 (3), 167−178.
1.3.
1999
Lõhmus, A. (1999). Röövlinnuprojekt aastail 1994–1998. Hirundo, 12 (1), 19−35.
6.3.
1999
Lõhmus, A. (1999). Rähnide kevad. Eesti Loodus, 2-3, 66−70.
6.4.
1999
Lõhmus, A. (1999). Eesti metsalinnustiku kaitse. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
1.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis. Hirundo, 11 (1), 24−34.
1.3.
1998
Lõhmus, A.; Kuresoo, A.; Leibak, E.; Leito, A.; Lilleleht, V.; Kose, M.; Leivuts, A.; Luigujõe, L.; Sellis, U. (1998). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo, 2, 63−83.
1.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt? Hirundo, 11 (2), 95−98.
1.3.
1998
Väli, Ü.; Lõhmus, A. (1998). Suur-konnakotkas. Hirundo, 2, 105.
3.2.
1998
Lõhmus, A. (1998). Vermitud elupaiga püsivusest lindudel. Puura, I. (Toim.). Ontogenees ja fülogenees (131−138).. Tartu: EPMÜ ZBI, OÜ Sulemees. (Schola Biotheoretica; 24).
6.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Eesti kotkaste argipäev. Eesti Loodus, 5-6, 210−213.
1.3.
1997
Lõhmus, A.; Evestus, T.; Lauk, K.; Väli, Ü. (1997). Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis. Hirundo, 1997 (1), 40−50.
1.3.
1997
Lõhmus, A. (1997). Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust? Hirundo, 1, 33−39.
1.3.
1997
Lõhmus, A. (1997). Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. Hirundo, 1, 4−16.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Segadus suur-konnakotkaga. Eesti Loodus, 7, 228−230.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Millised kakud on kassikakud? Ja millised mitte? Eesti Loodus, 3, 71−75.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Kullakambri külaline (kommentaar). Eesti Loodus, 1, 31−32.
1.3.
1995
Lõhmus, A. (1995). Märkmeid must-lepalinnu fenoloogiast ja käitumisest. Hirundo, 2, 19−20.
1.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Kulliliste ja kakuliste seire tänapäev Eestis. Hirundo, 2, 31−45.
1.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Andmeid lindude hukkumisest teedel. Hirundo, 1, 9−14.
2.2.
1994
Lõhmus, A.; Ader, A.; Rander, R.; Tammur, E. (1994). Laeva-Palupõhja linnustikust. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
3.2.
1994
Lõhmus, A. (1994). Montagu's Harrier Circus pygargus; Spotted Eagle Aquila clanga; Short-toed Eagle Circaetus gallicus. In: Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (Ed.). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers (76−81).. Tallinn: Estonian Academy Publishers.
6.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Madukotkas Eestis – ühe kummituse elukommetest. Eesti Loodus, 4, 113−115.
1.3.
1993
Lõhmus, A.; Rander, R.; Rander, A. (1993). Laeva röövlinnuruut 1992. aastal. Hirundo, 2, 15−18.
1.3.
1993
Lõhmus, A. (1993). Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987–92. Hirundo, 2, 3−14.
6.3.
1993
Lõhmus, A., Püttsepp, Ü.; Tammur, E. (1993). Projekt "Alam-Pedja looduskaitseala". Eesti Loodus, 12, 353−356.
6.3.
1992
Lõhmus, A.; Rander, R.; Kuuse, S.; Lilleleht, V. (1992). Huvitavaid leide röövlindude toitumisjälgedest. Eesti Loodus, 11, 576−578.
6.3.
1990
Leuhin, I.; Lõhmus, A. (1990). Tartu linnaloomad. Eesti Loodus, 5, 294−297.

Asko Lõhmus

https://www.etis.ee/CV/Asko_Lõhmus/eng
12.07.1974
737 5875
asko.lohmus@ut.ee

Career

Institution and occupation
01.01.2016–...   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences, Head of Chair
01.01.2016–...   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences, Research Professor in Conservation Biology (1,00)
01.06.2015–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Lead Research Fellow in Conservation Biology (1,00)
01.09.2013–31.05.2015   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Head of Chair
01.09.2013–31.05.2015   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Senior Research Fellow in Conservation Biology (1,00)
01.03.2012–31.08.2013   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Senior Research Fellow in Conservation Biology (1,00)
01.12.2011–29.02.2012   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Senior Research Fellow in Conservation Biology (0,10)
01.01.2011–31.12.2012   
University of Eastern Finland, visiting professor (3 months)
01.06.2010–30.11.2011   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Senior Research Fellow in Conservation Biology (1,00)
01.01.2008–31.05.2010   
University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Senior Research Fellow (1,00)
01.08.2007–31.12.2007   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography, Institute of Ecology and Earth Sciences, Senior Research Fellow (1,00)
01.06.2005–31.07.2007   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography, Institute of Zoology and Hydrobiology, Senior Research Fellow (1,00)
01.09.2003–31.05.2005   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography, Institute of Zoology and Hydrobiology, Research Fellow (1,00)
 
 
Education
1999–2003   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography; PhD in animal ecology
1998–1999   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography; MSc in animal ecology
1992–1998   
University of Tartu, Faculty of Biology and Geography; BSc in biology (cum laude)
1981–1992   
Tartu Miina Härma High School; secondary education (silver medal)
 
 
R&D related managerial and administrative work
2013−...   
Head of the Chair of Natural Resources at the Dept. of Zoology, Institute of Ecology and Earth Sciences
2012−...   
member of the Estonian National Forestry Board
2008−...   
State Forest Management Centre, member of the scientific board
2007−...   
member of the scientific board of the Instute of Ecology and Earth Sciences
2008−2015   
member of the board of the Centre of Excellence FIBIR
2004−2010   
Estonian Bioplatform; member of the working group
2002−2004   
Estonian Ministry of the Environment; member of the advisory board
2000−2002   
Estonian Ornithological Society; member of the board
1997−2007   
Ornithological journal "Hirundo"; editor (1997-2002) and member of the editorial board
 
 
Creative work
has participated in compiling the Estonian Red Data book, Estonian Forestry Development Plan, Estonian Nature Conservation Development Plan and the national standard of sustainable forest management.
 
 
Additional career information
Manuscript reviews for ca. 45 international peer-reviewed journals (incl. Journal of Applied Ecology, Global Change Biology, Ecography, Ecological Applications, Ecological Monographs, Ecohydrology, Ecosystems, European Journal of Forest Research Journal of Biogeography, Oecologia, PLoS ONE, Biological Conservation, Biodiversity and Conservation, Animal Conservation, Environmental Management, Forest Ecology and Management, Annals of Forest Science, Canadian Journal of Forest Research, Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Sciences, Journal of Avian Biology, Ibis, Fungal Diversity, Fungal Ecology etc.), ca. 15 manuscripts annually. Has reviewed grant applications for the EU COST Programme, the Estonian Science Foundation, Swiss National Science Foundation, Latvian Council of Science, and the State Forest Management Centre of Estonia.;

Qualifications

Academic degrees
Asko Lõhmus, Doctor's Degree, 2003, (sup) Raivo Mänd, Habitat preferences and quality for birds of prey: from principles to applications (Habitat preferences and quality for birds of prey: from principles to applications), University of Tartu, Faculty of Biology and Geography, Institute of Zoology and Hydrobiology.
Asko Lõhmus, Master's Degree, 1999, (sup) Raivo Mänd, Regulaarsed fluktuatsioonid Eesti röövlinnupopulatsioonides ja nende seos uruhiirlaste dünaamikaga (Regular fluctuations in Estonian raptor and owl populations, and voles), University of Tartu, Faculty of Science and Technology (old), Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University, Chair of Animal Ecology.
 
 
Honours & awards
2018, Asko Lõhmus, "Person of the Year 2017" (awarded by daily newspaper Postimees)
2018, Asko Lõhmus, Annual environmental act 2017 (shared with Raul Rosenvald; awarded by the Estonian Council of Environmental NGOs)
2017, Asko Lõhmus, "Keeper of Estonian Culture of Biology" award for research on Estonian forests
2011, Asko Lõhmus, National Science Award in agricultural sciences
2011, Asko Lõhmus, University of Eastern Finland, visiting professor grant
2011, Asko Lõhmus, Silver Medal for The Protection of Natural Amenities
2010, Asko Lõhmus, Badge of Honour of the University of Tartu
2006, Asko Lõhmus, diploma of the contest for the Estonian Award for Science Popularization
2005, Asko Lõhmus, Young Conservationist Award (given by the Estonian Fund for Nature)
2005, Asko Lõhmus, The Author of the Year of the popular-scientific journal "Eesti Mets" (Estonian Forest)
2000, Asko Lõhmus, Letter of Thanks from the Estonian Ornithological Society
1998, Asko Lõhmus, National competition of scientific works of students, 1st award
1998, Asko Lõhmus, Research grant from the University of Münster
 
 
Field of research
FIELD OF RESEARCH: 1. Biosciences and Environment; 1.4. Ecology, Biosystematics and -physiology; CERCS SPECIALTY: B280 Animal ecology ; SPECIALITY: biodiversity and structure of forests; habitat selection of threatened species, scientific basis for conserving and restoring their habitats; methods for biodiversity monitoring
FIELD OF RESEARCH: 1. Biosciences and Environment; 1.5. Forest Sciences; SPECIALITY: ecologically sustainable forestry
 
 
Additional information
opponent of the PhD theses of Alexandro Caruso (2008) and Diana Rubene (2014) at the Swedish Agricultural University; reviewer of Panu Halme's PhD thesis at the University of Jyväskylä (2010) and Anne-Maarit Hekkala's PhD thesis at the Oulu University (2015)

Projects in progress

Completed projects

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
1.1.
2018
Lõhmus, P.; Lõhmus, A.; Hämäläinen, A. (2018). Rapid legacy-dependent succession of lichen assemblages after forest fires: insights from two boreal regions. Journal of Vegetation Science [forthcoming].
1.1.
2018
Lõhmus, Asko; Runnel, Kadri (2018). Assigning indicator taxa based on assemblage patterns: beware of the effort and the objective! Biological Conservation, 219, 147−152.10.1016/j.biocon.2018.01.023.
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim. Sirp (15−17).
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Kõige vastu võidelda. Postimees (20).
6.6.
2018
Mihelson, H., Lõhmus, A. (2018). Teadlase roll ühiskonnas (intervjuu). Postimees (6).
6.6.
2018
Lõhmus, A. (2018). Säästlik metsandus ei toppa enam ammu teaduse taga. Postimees.
1.1.
2017
Lõhmus, A., Leivits, M., Pēterhofs, E., Zizas, R., Hofmanis, H., Ojaste, I., Kurlavičius, P. (2017). The Capercaillie (Tetrao urogallus)‒ An iconic focal species for knowledge-based integrative management and conservation of Baltic forests. Biodiversity and Conservation, 26 (1), 1−21./doi.org/10.1007/s10531-016-1223-6.
1.1.
2017
Runnel, K.; Lõhmus, A. (2017). Deadwood-rich managed forests provide insights into the old-forest association of wood-inhabiting fungi. Fungal Ecology, 27, 155−167.j.funeco.2016.09.006.
1.1.
2017
Soomets, E.; Lõhmus, A.; Rannap, R. (2017). Brushwood removal from ditch banks attracts breeding frogs in drained forests. Forest Ecology and Management, 384, 1−5.j.foreco.2016.10.023.
1.1.
2017
Lõhmus, A., Remm, L. (2017). Disentangling the effects of seminatural forestry on an ecosystem good: Bilberry (Vaccinium myrtillus) in Estonia. Forest Ecology and Management, 404, 75−83.10.1016/j.foreco.2017.08.035.
1.1.
2016
Lõhmus, A., Nellis, R., Pullerits, M., Leivits, M. (2016). The potential for long-term sustainability in seminatural forestry: A broad perspective based on woodpecker populations. Environmental Management, 57, 558−571.
1.1.
2016
Kraut, A.; Liira, J.; Lõhmus, A. (2016). Beyond a minimum substrate supply: sustaining saproxylic beetles in semi-natural forest management. Forest Ecology and Management, 360, 9−19.10.1016/j.foreco.2015.10.016.
1.1.
2016
Remm, L.; Lõhmus, A. (2016). Semi-naturally managed forests support diverse land snail assemblages in Estonia. Forest Ecology and Management, 363, 159−168.10.1016/j.foreco.2015.12.027.
1.1.
2016
Lõhmus, A. (2016). Habitat indicators for cavity-nesters: the polypore Phellinus pini in pine forests. Ecological Indicators, 66, 275−280.10.1016/j.ecolind.2016.02.003.
1.1.
2016
Zolotarjova, V.; Kraut, A.; Lõhmus, A. (2016). Slash harvesting does not undermine beetle diversity on small clear-cuts containing sufficient legacies. Journal of Insect Conservation, 20 (2), 285−294.
1.1.
2016
Soomets, E., Rannap, R., Lõhmus, A. (2016). Patterns of assemblage structure indicate a broader conservation potential of focal amphibians for pond management. PLoS ONEX, 11 (7), e0160012.10.1371/journal.pone.0160012.
1.1.
2016
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2016). What are the impacts of manipulating grazing and browsing by ungulates on plants and invertebrates in temperate and boreal forests? A systematic review protocol. Environmental Evidence, 5 (17), 17.10.1186/s13750-016-0070-y.
6.6.
2016
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kriiska, K. (2016). Keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet. Postimees, 15.12.2016, 18.
1.1.
2015
Runnel, K.; Tamm, H.; Lõhmus, A. (2015). Surveying wood-inhabiting fungi: Most molecularly detected polypore species form fruit-bodies within short distances. Fungal Ecology, 18, 93−99.10.1016/j.funeco.2015.08.008.
1.1.
2015
Lõhmus, A. (2015). Collective analyses on "red-listed species" may have limited value for conservation ecology. Biodiversity and Conservation, 24 (12), 3151−3153.
1.1.
2015
Lõhmus, A.; Remm, L.; Rannap, R. (2015). Just a ditch in forest? Reconsidering draining in the context of sustainable forest management. BioScience, 65 (11), 1066−1076.10.1093/biosci/biv136.
1.1.
2015
Rosenvald, R.; Drenkhan, R.; Riit, T.; Lõhmus, A. (2015). Towards silvicultural mitigation of the European ash (Fraxinus excelsior L.) dieback: the importance of acclimated trees in retention forestry. Canadian Journal of Forest Research, 45 (9), 1206−1214.10.1139/cjfr-2014-0512.
1.1.
2015
Remm, L.; Lõhmus, A.; Rannap, R. (2015). Temporary and small waterbodies in human-impacted forests: an assessment in Estonia. Boreal Environment Research, 20, 603−619.
1.1.
2015
Remm, L.; Lõhmus, A.; Maran, T. (2015). A paradox of restoration: prey habitat engineering for an introduced endangered carnivore can support native biodiversity. Oryx, 49 (3), 559−562.10.1017/S0030605314000271.
1.2.
2015
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2015). What is the impact of active management on biodiversity in boreal and temperate forests set aside for conservation or restoration? A systematic map. Environmental Evidence, 4 (25), 1−22.10.1186/s13750-015-0050-7.
6.3.
2015
Nellis, R.; Lõhmus, A., Leivits, M.; Pullerits, M. (2015). Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes. Eesti Loodus, 66 (2), 8−15.
1.1.
2014
Runnel, K.; Põldmaa, K.; Lõhmus, A. (2014). ‘Old-forest fungi’ are not always what they seem: the case of Antrodia crassa. Fungal Ecology, 9, 27−33.10.1016/j.funeco.2014.02.006.
1.1.
2014
Rosenvald, R.; Järvekülg, R.; Lõhmus, A. (2014). Fish assemblages in forest drainage ditches: degraded small streams or novel habitats? Limnologica , 46, 37−44.10.1016/j.limno.2013.12.004.
1.1.
2014
Lõhmus, A.; Runnel, K. (2014). Ash dieback can rapidly eradicate isolated epiphyte populations in production forests: a case study. Biological Conservation, 169, 185−188.10.1016/j.biocon.2013.11.031.
1.2.
2014
Bernes, C.; Jonsson, B.G.; Junninen, K.; Lõhmus, A.; Macdonald, E.; Müller, J.; Sandström, J. (2014). What is the impact of active management on biodiversity in forests set aside for conservation or restoration? A systematic review protocol. Environmental Evidence, 3, 22.10.1186/2047-2382-3-22.
1.1.
2013
Remm, L.; Lõhmus, P.; Leis, M.; Lõhmus, A. (2013). Long-term impacts of forest ditching on non-aquatic biodiversity: conservation perspectives for a novel ecosystem. PLoS ONE, 8 (4), e63086.10.1371/journal.pone.0063086.
1.1.
2013
Lõhmus, A.; Suija, A.; Lõhmus, P. (2013). Intensive local surveys can complement rapid survey techniques to provide insights into the population size and ecology of lichenised fungi. Fungal Ecology, 6 (5), 449−452.10.1016/j.funeco.2013.05.002.
1.1.
2013
Lõhmus, A.; Kraut, A.; Rosenvald, R. (2013). Dead wood in clearcuts of semi-natural forests in Estonia: site-type variation, degradation, and the influences of tree retention and slash harvest. European Journal of Forest Research, 132 (2), 335−349.10.1007/s10342-012-0678-6.
1.1.
2013
Runnel, Kadri; Rosenvald, Raul; Lõhmus, Asko (2013). The dying legacy of green-tree retention: different habitat values for polypores and wood-inhabiting lichens. Biological Conservation, 159, 187−196.10.1016/j.biocon.2012.11.029.
6.3.
2013
Gustafsson, L.; Bauhus, J.; Kouki, J.; Lõhmus, A.; Sverdrup-Thygeson, A. (2013). Retention forestry: an integrated approach in practical use. In: Kraus, D.; Krumm, F. (Ed.). Integrative approaches as an opportunity for the conservation of forest biodiversity (74−81).. European Forest Institute.
6.3.
2013
Angelstam, P.; Elbakidze, M.; Lõhmus, A. (2013). Conservation and management of specialised species: sustaining legacies of natural forests and cultural landscapes. In: Kraus, D.; Krumm, F. (Ed.). Integrative approaches as an opportunity for the conservation of forest biodiversity (124−133).. European Forest Institute.
1.1.
2012
Rannap, Riinu; Lõhmus, Asko; Tammaru, Toomas; Briggs, Lars, de Vries, Wouter; Bibelriether, Florian (2012). Northern natterjack toads (Bufo calamita) select breeding habitats that promote rapid development. Behaviour, 149 (7), 737−754.10.1163/1568539X-00003002.
1.1.
2012
Elts, J.; Lõhmus, A. (2012). What do we lack in agri-environment schemes? The case of farmland birds in Estonia. Agriculture, Ecosystems and Environment, 146 (1), 89−93.10.1016/j.agee.2012.04.023.
1.1.
2012
Lindenmayer, D.B.; Franklin, J.F.; Lõhmus, A.; Baker, S.; Bauhus, J.; Beese, W.; Brodie, A.; Kiehl, B.; Kouki, J.; Martinez Pastur, G.; Messier, C.; Neyland, M.; Palik, B.; Sverdrup-Thygeson, A.; Volney, J.; Wayne, A.; Gustafsson, L. (2012). A major shift to the retention approach for forestry can resolve some global forest sustainability issues. Conservation Letters, 5 (6), 421−431.10.1111/j.1755-263X.2012.00257.x.
1.1.
2012
Gustafsson, L.; Baker, S.; Bauhus, J.; Beese, W.; Brodie, A.; Kouki, J.; Lindenmayer, D.B.; Lõhmus, A.; Martínez Pastur, G.; Messier, C.; Neyland, M.; Palik, B.; Sverdrup-Thygeson, A.; Volney, J.; Wayne, A.; Franklin, J.F. (2012). Retention forestry to maintain multifunctional forests: a world perspective. BioScience, 62 (7), 633−645.10.1525/bio.2012.62.7.6.
1.1.
2012
Lõhmus, P.; Leppik, E.; Motiejunaite, J.; Suija, A.; Lõhmus, A. (2012). Old selectively cut forests can host rich lichen communities – lessons from an exhaustive field survey. Nova Hedwigia, 95, 493−515.
1.1.
2012
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Linnamägi, M. (2012). Geographic variation in habitat requirements of two coexisting newt species in Europe. Acta Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae, 58 (1), 69−86.
6.3.
2012
Lõhmus, P.; Kraut, A.; Lõhmus, A. (2012). Raidmete ja kändude varumise mõju puiduelustikule. Eesti Mets, 3, 18−24.
1.1.
2011
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2011). Old-forest species: the importance of specific substrata vs. stand continuity in the case of calicioid fungi. Silva Fennica, 45 (5), 1015−1039.10.14214/sf.84.
1.1.
2011
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kraut, A.; Remm, L. (2011). Bird communities in hemiboreal old-growth forests: the roles of food supply, stand structure, and site type. Forest Ecology and Management, 262 (8), 1541−1550.10.1016/j.foreco.2011.07.002.
1.1.
2011
Lõhmus, A.; Kull, T. (2011). Orchid abundance in hemiboreal forests ― stand-scale effects of clear-cutting, green-tree retention, and artificial drainage. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 41 (6), 1352−1358.10.1139/X11-047.
1.1.
2011
Lõhmus, A. (2011). Aspen-inhabiting Aphyllophoroid fungi in a managed forest landscape in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 26 (3), 212−220.10.1080/02827581.2011.558850.
1.1.
2011
Lõhmus, A. (2011). Silviculture as a disturbance regime: the effects of clear-cutting, planting and thinning on polypore communities in mixed forests. Journal of Forest Research, 16 (3), 194−202.10.1007/s10310-011-0256-7.
1.1.
2011
Suislepp, K.; Rannap, R.; Lõhmus, A. (2011). Impacts of artificial drainage on amphibian breeding sites in hemiboreal forests. Forest Ecology and Management, 262 (6), 1078−1083.10.1016/j.foreco.2011.06.001.
1.1.
2011
Remm, J.; Lõhmus, A. (2011). Tree cavities in forests - the broad distribution pattern of a keystone structure for biodiversity. Forest Ecology and Management, 262 (4), 579−585.10.1016/j.foreco.2011.04.028.
1.2.
2011
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2011). Fifty-year dynamics in a temperate raptor assemblage. Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 132−142.10.3176/eco.2011.2.06.
1.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). The role of citizen science in ornithology. Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 83−87.
1.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Three-year periodicity in historical raptor-persecution data: an indication of vole cycles? Estonian Journal of Ecology, 60 (2), 155−164.10.3176/eco.2011.2.06.
3.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine. Villems, R. (Toim.). Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2011 (128−140).. Eesti Teaduste Akadeemia.
3.2.
2011
Lõhmus, A. (2011). Looduskaitsebioloogia - aimu ja otsuse vahel. Parmasto, E.; Laisk, A.; Kaljo, D. (Toim.). Elu- ja maateadused. (9−15).. Eesti Teaduste Akadeemia. (Teadusmõte Eestis; 6).
3.2.
2011
Zobel, M.; Pärtel, M.; Lõhmus, A. (2011). Biodiversity patterns and conservation - general framework and contributions from Estonia. In: Engelbrecht, J.; Varlamova, G. (Ed.). Research in Estonia: Present and Future (249−268).. Tallinn: Estonian Academy of Sciences.
3.2.
2011
Väli, Ü.; Lõhmus, A.; Sellis, U. (2011). The Greater Spotted Eagle in Estonia: Numbers, Distribution, Reproductive Success, Diet and Conservation. In: Chancellor, R.D; Meyburg, B.-U. (Ed.). Spotted Eagle Studies (x−x).. WWGBP.
1.1.
2010
Lõhmus, P.; Turja, K.; Lõhmus, A. (2010). Lichen communities on treefall mounds depend more on root-plate than stand characteristics. Forest Ecology and Management, 260 (10), 1754−1761.10.1016/j.foreco.2010.07.056.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Kraut, A. (2010). Stand structure of hemiboreal old-growth forests: characteristic features, variation among site types, and a comparison with FSC-certified mature stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 260 (1), 155−165.10.1016/j.foreco.2010.04.018.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Kinks, R.; Soon, M. (2010). The importance of dead-wood supply for woodpeckers in Estonia. Baltic Forestry, 16 (1), 76−86.
1.1.
2010
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2010). Epiphyte communities on the trunks of retention trees stabilise in 5 years after timber harvesting, but remain threatened due to tree loss. Biological Conservation, 143 (4), 891−898.10.1016/j.biocon.2009.12.036.
1.1.
2009
Lõhmus, A. (2009). Factors of species-specific detectability in conservation assessments of poorly studied taxa: The case of polypore fungi. Biological Conservation, 142 (11), 2792−2796.10.1016/j.biocon.2009.05.022.
1.1.
2009
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Briggs, L. (2009). Restoring ponds for amphibians: a success story. Hydrobiologia, 634 (1), 87−95.10.1007/s10750-009-9884-8.
1.1.
2009
Jairus, K.; Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2009). Lichen acclimatization on retention trees: a conservation physiology lesson. Journal of Applied Ecology, 46 (4), 930−936.10.1111/j.1365-2664.2009.01672.x.
1.1.
2009
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Briggs, L. (2009). Niche position, but not niche breadth, differs in two coexisting amphibians having contrasting trends in Europe. Diversity and Distributions, 15 (4), 692−700.10.1111/j.1472-4642.2009.00575.x.
1.1.
2009
Lõhmus, P.; Lõhmus, A. (2009). The importance of representative inventories for lichen conservation assessments: the case of Cladonia norvegica and C. parasitica. The Lichenologist, 41 (1), 61−67.
1.1.
2008
Pehlak, H.; Lõhmus, A. (2008). An artificial nest experiment indicates equal nesting success of waders in coastal meadows and mires. Ornis Fennica, 85 (2), 66−71.
1.1.
2008
Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2008). For what, when, and where is green-tree retention better than clearcutting? A review of the biodiversity aspects. Forest Ecology and Management, 225 (1), 1−15.
1.1.
2008
Treinys, R.; Lõhmus, A.; Stonèius, D.; Skuja, S.; Drobelis, E.; Šablevièius, B.; Rumbutis, S.; Dementavièius, D.; Naruševièius, V.; Petraška, A.; Augutis, D. (2008). At the border of ecological change: status and nest sites of the Lithuanian black stork Ciconia nigra population 2000–2006 vs. 1976–1992. Journal of Ornithology, 149 (1), 75−81.
1.1.
2008
Lõhmus, A.; Lõhmus, P. (2008). First-generation forests are not necessarily worse than long-term managed forests for lichens and bryophytes. Restoration Ecology, 16 (2), 231−239.10.1111/j.1526-100X.2007.00266.x.
1.1.
2008
Rosenvald, R.; Lõhmus, A.; Kiviste, A. (2008). Preadaptation and spatial effects on retention-tree survival in cut areas in Estonia. Canadian Journal of Forest Research, 38 (10), 2616−2625.
1.1.
2008
Remm, J.; Lõhmus, A.; Rosenvald, R. (2008). Density and diversity of hole-nesting passerines: dependence on the characteristics of cavities. Acta Ornithologica, 43 (1), 83−91.10.3161/000164508X345365.
1.3.
2008
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2008). Ajakiri "Hirundo" Eesti linnuteaduses 1988-2007. Hirundo, 21 (1), 2−15.
6.3.
2008
Lõhmus, A. (2008). Kui heal järjel on Eestis metsaökoloogia uuringud? Eesti Loodus, 59 (11), 11.
6.6.
2008
Lõhmus, A. (2008). Kahjulik rutt meie metsade valitsemisel. .
1.1.
2007
Rannap, R.; Lõhmus, A.; Jakobson, K. (2007). Consequences of coastal meadow degradation: the case of the natterjack toad (Bufo calamita) in Estonia. Wetlands, 27 (2), 390−398.
1.1.
2007
Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2007). Breeding birds in hemiboreal clear-cuts: tree retention effects in relation to site type. Forestry, 80 (5), 503−516.
1.1.
2007
Lõhmus, A.; Lõhmus, P.; Vellak, K. (2007). Substratum diversity explains landscape-scale covariation in the species richness of bryophytes and lichens. Biological Conservation, 135 (3), 405−414.
1.2.
2007
Saar, I.; Lõhmus, A.; Parmasto, E. (2007). Mycobiota of the Poruni old-growth forest (Estonia, Puhatu Nature Reserve). Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 47, 71−86.
1.3.
2007
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2007). Röövlindude pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959.–2006. a. Hirundo, 20 (1), 14−36.
1.1.
2006
Lõhmus, P.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2006). Effectiveness of solitary retention trees for conserving epiphytes: differential short-term responses of bryophytes and lichens. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 36, 1319−1330.10.1139/X06-032.
1.1.
2006
Pehlak, H.; Lõhmus, A.; Kuresoo, A.; Luigujõe, L. (2006). Land-based census of wintering waterfowl: reliability and conservation implications. Waterbirds, 29 (1), 76−80.10.1675/1524-4695(2006)29[76:LCOWWR]2.0.CO;2.
1.1.
2006
Remm, J.; Lohmus, A.; Remm, K. (2006). Tree cavities in riverine forests: What determines their occurrence and use by hole-nesting passerines? Forest Ecology and Management, 221, 267−277.
1.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Nest-tree and nest-stand characteristics of forest-dwelling raptors in east-central Estonia: implications for forest management and conservation. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 55 (1), 31−50.
1.3.
2006
Sein, G.; Lõhmus, A. (2006). Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis. Hirundo, 19 (2), 68−80.
3.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Kas elupaikade säilitamine künnisväärtuste ulatuses on hea kompromiss? Teooria ja näiteid Eesti metsandusest. Frey, T. (Toim.). Kaasaegse ökoloogia probleemid. Loodushoiu majandushoovad (96−102).. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu. (Eesti ökoloogiakonverents; 10).
3.2.
2006
Lõhmus, A. (2006). Kahepaiksete ja roomajate suhtelisest arvukusest eri tüüpi metsades ja raiesmikel. Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat (207−217).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
5.1.
2006
Mänd, R.; Tilgar, V.; Lõhmus, A.; Leivits, A. (2006). Providing nest boxes for birds: does habitat matter? Journal of Ornithology, 147 (5) Suppl 1: 24th International Ornithological Congress; Hamburg, Germany; 13-19 August 2006. 24−25.
6.3.
2006
Lõhmus, A. (2006). Looduskaitseteadlase neli hobust. Eesti Loodus, 4, 46−47.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Vali, U. (2005). Habitat use by the Vulnerable greater spotted eagle Aquila clanga, interbreeding with the lesser spotted eagle Aquila pomarina in Estonia. Oryx, 39 (2), 170−177.
1.1.
2005
Lohmus, A. (2005). Are timber harvesting and conservation of nest sites of forest-dwelling raptors always mutually exclusive? Animal Conservation, 8, 443−450.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Lohmus, P. (2005). Coarse woody debris in mid-aged stands: abandoned agricultural versus long-term forest land. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 35 (6), 1502−1506.
1.1.
2005
Mand, R.; Tilgar, V.; Lohmus, A.; Leivits, A. (2005). Providing nest boxes for hole-nesting birds - Does habitat matter? Biodiversity and Conservation, 14 (8), 1823−1840.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Sellis, U.; Rosenvald, R. (2005). Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? Biodiversity and Conservation, 14 (6), 1421−1432.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Remm, J. (2005). Nest quality limits the number of hole-nesting passerines in their natural cavity-rich habitat. Acta Oecologica - International Journal of Ecology, 27 (2), 125−128.
1.1.
2005
Lohmus, A.; Lohmus, P.; Remm, J.; Vellak, K. (2005). Old-growth structural elements in a strict reserve and commercial forest landscape in Estonia. Forest Ecology and Management, 216, 201−215.
1.3.
2005
Lõhmus, A.; Rosenvald, R. (2005). Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs. Hirundo, 18 (1), 18−30.
3.2.
2005
Lõhmus, A. (2005). Looduslikkuse taastamine metsades: eesmärgid ja tulemuslikkus. Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.). Ökoloogiline taastamine (113−141).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat; 83).
3.2.
2005
Sammul, M.; Lõhmus, A. (2005). Sissejuhatus ökoloogilisse taastamisse. Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.). Ökoloogiline taastamine (7−26).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat; 83).
3.4.
2005
Väli, Ü.; Lõhmus, A.; Sellis, U. (2005). Orlik grubodzioby Aquila clanga w Estonii - liczebność, rozmieszczenie, sukces lęgowy, pokarm oraz ochrona. Badania i problemy ochrony orlika grubodziobego Aquila clanga i orlika krzykliwego Aquila pomarina: International Meeting on Spotted Eagles (Aquila clanga, A. pomarina and A. hastata) – Research and Conservation. Osowiec, Poland, 16–18 September 2005.. Toim. Mizera, T.; Meyburg, B.-U. Biebrza National Park, Osowiec, Poznań, Berlin, 53−60.
4.2.
2005
Sammul, M.; Lõhmus, A. (Toim.) (2005). Ökoloogiline taastamine. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
5.2.
2005
Lõhmus, P.; Vellak, K.; Lõhmus, A. (2005). Species richness of lichens and bryophytes at the landscape scale: co-occurrence, habitats, and the impact of forest management in east-central Estonia. Book of abstracts: Conservation Ecology of Cryptogams, Conference arranged by Bryophyte Population and Landscape Analysis Network, Bispargen, Sweden, 25-28 Nov, 2005. 39.
6.3.
2005
Remm, J.; Lõhmus, A. (2005). Kas Eesti metsades peaks olema rohkem õõnepuid? Eesti Mets, 3, 32−35.
6.3.
2005
Lõhmus, A. (2005). Miks peaks kümnendik Eesti metsamaast olema rangelt kaitstud? Eesti Mets, 2, 34−38.
6.3.
2005
Lõhmus, A. (2005). Suured linnud suurtel puudel. Eesti Mets, 4, 24−29.
6.3.
2005
Rosenvald R., Lõhmus A. (2005). Säilikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju? Eesti Mets, 1, 33−38.
6.3.
2005
Lõhmus, A.; Kraut, A.; Lõhmus, P.; Remm, J.; Rosenvald, R.; Soon, M. (2005). Haab pakub elupaiku vähemalt kahele tuhandele liigile. Eesti Loodus, 56 (10), 6−15.
1.1.
2004
Vali, U.; Lohmus, A. (2004). Nestling characteristics and identification of the lesser spotted eagle Aquila pomarina, greater spotted eagle A-clanga, and their hybrids. Journal of Ornithology, 145 (3), 256−263.
1.1.
2004
Väli, U.; Treinys, R.; Lõhmus, A. (2004). Geographical variation in macrohabitat use and preferences of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina. Ibis, 146 (4), 661−671.
1.1.
2004
Lohmus, A.; Vali, U. (2004). The effects of habitat quality and female size on the productivity of the lesser spotted eagle Aquila pomarina in the light of the alternative prey hypothesis. Journal of Avian Biology, 35 (5), 455−464.
1.2.
2004
Lõhmus, A. (2004). Breeding bird communities in two Estonian forest landscapes: are managed areas lost for biodiversity conservation? Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 53 (1), 52−67.
1.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Röövlinnuseire 1999-2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk. Hirundo, 17 (1), 3−18.
1.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004. Hirundo, 17 (2), 67−84.
3.1.
2004
Angelstam, P.; Roberge, J.-M.; Lõhmus, Asko; Bergmanis, M.; Brazaitis, G.; Dönz-Breuss, M.; Edenius, L.; Kosinski, Z.; Kurlavicius, P.; Larmanis, V.; Lukins, M.; Mikusinski, G.; Racinskis, E.; Stradzs, M.; Tryjanowski, P. (2004). Habitat modelling as a tool for landscape-scale conservation - a review of parameters for focal forest birds. In: Angelstam, P.; Dönz-Breuss, M.; Roberge, J.-M. (Ed.). Targets and tools for the maintenance of forest biodiversity (427−453).. Oxford: Blackwell Science. (Ecological Bulletins; 51).
3.1.
2004
Lõhmus, A.; Kohv, K.; Palo, A.; Viilma, K. (2004). Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. In: Angelstam, P., Donz-Breuss, M. and Roberge, J.-M. (Ed.). Targets and Tools for the Maintenance of Forest Biodiversity (401−411).. Blackwell Science. (Ecological Bulletins; 51).
3.2.
2004
Lõhmus, A.; Soon, M. (2004). Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid Eestis. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 41, 73−85.
3.2.
2004
Lõhmus, A. (2004). Raptor habitat studies - the state of the art. In: Chancellor, R. D.; Meyburg, B.-U. (Ed.). Raptors Worldwide (279−296).. Budapest: WWGBP/MME.
6.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Liigikaitse peab põhinema looduskaitsebioloogial. Eesti Loodus, 5, 36−39.
6.3.
2004
Lõhmus, A. (2004). Metsa looduskaitsebioloogia – üks looduskaitseteaduse harusid. Eesti Mets, 4, 34−38.
6.4.
2004
Kotkanen, H.; Nevalainen, T.; Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
1.1.
2003
Lohmus, A. (2003). Do Ural owls (Strix uralensis) suffer from the lack of nest sites in managed forests? Biological Conservation, 110 (1), 1−9.
1.1.
2003
Lõhmus, P.; Saag, L.; Lõhmus, A. (2003). Is there merit in identifying leprarioid crusts to species in ecological studies? The Lichenologist, 35, 187−190.
1.1.
2003
Lohmus, A. (2003). Are certain habitats better every year? A review and a case study on birds of prey. Ecography, 26 (5), 545−552.
1.1.
2003
Rosenvald, R.; Lohmus, A. (2003). Nesting of the black stork (Ciconia nigra) and white-tailed eagle (Haliaeetus albicilla) in relation to forest management. Forest Ecology and Management, 185 (3), 217−223.
1.3.
2003
Lõhmus, A.; Sellis, U. (2003). Nest trees – a limiting factor for the the Black Stork (Ciconia nigra) population in Estonia. Aves, 40, 84−91.
1.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust? Hirundo, 16 (1), 3−13.
1.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal. Hirundo, 16 (2), 91−102.
1.3.
2003
Elts, J.; Kuresoo, A.; Leibak, E.; Leito, A.; Lilleleht, L.; Luigujõe , L.; Lõhmus, A.; Mägi, E.; Ots, M. (2003). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.-2002.a. Hirundo, 16, 2, 58−63.
2.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Habitat preferences and habitat quality for birds of prey: from principles to applications. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
6.3.
2003
Lõhmus, A. (2003). Kas Eesti linnustiku tulevik on tume? Rohtmets, I. (Toim.). Lehed ja tähed: looduse ja teaduse aastaraamat (104−111).. Tallinn: MTÜ Loodusajakiri.
1.1.
2002
Vali, U.; Lohmus, A. (2002). Parental care, nestling growth and diet in a Spotted Eagle Aquila clanga nest. Bird Study, 49, 93−95.
1.2.
2002
Lõhmus, A. (2002). The lack of old-growth forest - a threat to Estonian biodiversity. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology, 51 (2), 138−144.
1.3.
2002
Lõhmus, A. (2002). Kullipesade kaugus metsaservast - kas pesakaardiandmestik on usaldatav? Hirundo, 15 (1), 47−50.
1.3.
2002
Lõhmus, A. (2002). Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. Hirundo, 15 (2), 83−88.
2.2.
2002
Lõhmus, A. (2002). Management of large carnivores in Estonia. Tartu: Eesti Terioloogia Selts.
1.1.
2001
Lohmus, P.; Lohmus, A. (2001). Snags, and their lichen flora in old Estonian peatland forests. Annales Botanici Fennici, 38 (4), 265−280.
1.1.
2001
Lohmus, A. (2001). Habitat selection in a recovering Osprey Pandion haliaetus population. Ibis, 143 (4), 651−657.
1.2.
2001
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001). Numbers and population dynamics of the Lesser Spotted Eagle Aquila pomarina in Estonia. Acta Ornithoecologica, 4 (2), 291−295.
1.2.
2001
Lõhmus, A.; Väli, Ü. (2001). Interbreeding of the Greater Aquila clanga and Lesser Spotted Eagle A. pomarina. Acta Ornithoecologica, 4, 377−384.
1.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective. Vogelwelt, 122, 167−171.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Kalamees, A.; Kuus, A.; Kuresoo, A.; Leito, A.; Leivits, A.; Luigujõe, L.; Ojaste, I.; Volke, V. (2001). Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo, 37−167.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. Hirundo, 14 (1), 27−42.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Kui täpsed on metsakulliliste asustustiheduse hinnangud? Hirundo, 14 (1), 51.
1.3.
2001
Tuule, E.; Tuule, A.; Lõhmus, A. (2001). Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961-2000. a. Hirundo, 14 (2), 97−108.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Sellis, U. (2001). Must-toonekure toitumispaigad Eestis. Hirundo, 14 (2), 109−112.
1.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse kriteeriumid Eestis. Hirundo, Supplementum (4), 5−36.
1.3.
2001
Lõhmus, A.; Kalamees, A.; Kuus, A.; Kuresoo, A.; Leito, A.; Leivits, A.; Luigujõe, L.; Ojaste, I.; Volke, V. (2001). Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja tähtsatel linnualadel. Hirundo, 4, 37−167.
2.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Tartu: Eesti Terioloogia Selts.
3.2.
2001
Lõhmus, A. (2001). Elupaik ja elupaigavalik: teooriast liigikaitseliste rakendusteni. Möls, T. (Toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat (225−268).. Tartu: TA kirjastus.
6.3.
2001
Lõhmus, A. (2001). Loodusmaastik on ime. Eesti Loodus, 9-10, 339−341.
1.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? Hirundo, 13 (1), 31−42.
1.3.
2000
Lõhmus, A.; Elts, J.; Evestus, T.; Kinks, R.; Kulpsoo, L.; Leivits, A.; Nellis, R.; Väli, Ü. (2000). Rähnide arvukusest Eestis. Hirundo, 13 (2), 67−81.
1.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Kirjurähniaasta 1999. Hirundo, 13 (2), 82−88.
1.3.
2000
Lõhmus, A.; Elts, J.; Evestus, T.; Kinks, R.; Nellis, R.; Väli, Ü. (2000). Kuidas loendada rähne? (111−122)..
2.2.
2000
Väli, Ü.; Lõhmus, A. (2000). Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
6.3.
2000
Lõhmus, A.; Sein, G. (2000). Kungsörnen i Estland. Kungsörnen, 25−27.
6.3.
2000
Lõhmus, A. (2000). Kevadsuvised raied - uue moe kriitika. Eesti Loodus, 4, 116−119.
6.4.
2000
Jõgiste, K.; Korjus, H.; Külvik, M.; Lõhmus, A.; Palo, A.; Viilma, K. (2000). Metsa majandamine ja looduskaitse. .
1.1.
1999
Lohmus, A. (1999). Vole-induced regular fluctuations in the Estonian owl populations. Annales Zoologici Fennici, 36 (3), 167−178.
1.3.
1999
Lõhmus, A. (1999). Röövlinnuprojekt aastail 1994–1998. Hirundo, 12 (1), 19−35.
6.3.
1999
Lõhmus, A. (1999). Rähnide kevad. Eesti Loodus, 2-3, 66−70.
6.4.
1999
Lõhmus, A. (1999). Eesti metsalinnustiku kaitse. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
1.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis. Hirundo, 11 (1), 24−34.
1.3.
1998
Lõhmus, A.; Kuresoo, A.; Leibak, E.; Leito, A.; Lilleleht, V.; Kose, M.; Leivuts, A.; Luigujõe, L.; Sellis, U. (1998). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo, 2, 63−83.
1.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt? Hirundo, 11 (2), 95−98.
1.3.
1998
Väli, Ü.; Lõhmus, A. (1998). Suur-konnakotkas. Hirundo, 2, 105.
3.2.
1998
Lõhmus, A. (1998). Vermitud elupaiga püsivusest lindudel. Puura, I. (Toim.). Ontogenees ja fülogenees (131−138).. Tartu: EPMÜ ZBI, OÜ Sulemees. (Schola Biotheoretica; 24).
6.3.
1998
Lõhmus, A. (1998). Eesti kotkaste argipäev. Eesti Loodus, 5-6, 210−213.
1.3.
1997
Lõhmus, A.; Evestus, T.; Lauk, K.; Väli, Ü. (1997). Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis. Hirundo, 1997 (1), 40−50.
1.3.
1997
Lõhmus, A. (1997). Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust? Hirundo, 1, 33−39.
1.3.
1997
Lõhmus, A. (1997). Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. Hirundo, 1, 4−16.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Segadus suur-konnakotkaga. Eesti Loodus, 7, 228−230.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Millised kakud on kassikakud? Ja millised mitte? Eesti Loodus, 3, 71−75.
6.3.
1996
Lõhmus, A. (1996). Kullakambri külaline (kommentaar). Eesti Loodus, 1, 31−32.
1.3.
1995
Lõhmus, A. (1995). Märkmeid must-lepalinnu fenoloogiast ja käitumisest. Hirundo, 2, 19−20.
1.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Kulliliste ja kakuliste seire tänapäev Eestis. Hirundo, 2, 31−45.
1.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Andmeid lindude hukkumisest teedel. Hirundo, 1, 9−14.
2.2.
1994
Lõhmus, A.; Ader, A.; Rander, R.; Tammur, E. (1994). Laeva-Palupõhja linnustikust. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing.
3.2.
1994
Lõhmus, A. (1994). Montagu's Harrier Circus pygargus; Spotted Eagle Aquila clanga; Short-toed Eagle Circaetus gallicus. In: Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (Ed.). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers (76−81).. Tallinn: Estonian Academy Publishers.
6.3.
1994
Lõhmus, A. (1994). Madukotkas Eestis – ühe kummituse elukommetest. Eesti Loodus, 4, 113−115.
1.3.
1993
Lõhmus, A.; Rander, R.; Rander, A. (1993). Laeva röövlinnuruut 1992. aastal. Hirundo, 2, 15−18.
1.3.
1993
Lõhmus, A. (1993). Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987–92. Hirundo, 2, 3−14.
6.3.
1993
Lõhmus, A., Püttsepp, Ü.; Tammur, E. (1993). Projekt "Alam-Pedja looduskaitseala". Eesti Loodus, 12, 353−356.
6.3.
1992
Lõhmus, A.; Rander, R.; Kuuse, S.; Lilleleht, V. (1992). Huvitavaid leide röövlindude toitumisjälgedest. Eesti Loodus, 11, 576−578.
6.3.
1990
Leuhin, I.; Lõhmus, A. (1990). Tartu linnaloomad. Eesti Loodus, 5, 294−297.
Detailne otsing
  • Leitud 19 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
1.1.7.4.LLTOM18265 Metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuring07.05.201810.09.2018Meelis PärtelTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut22 478,00 EUR
ETFETF7402Adaptatsioonipõhine looduskaitse degradeerunud kooslustes01.01.200831.12.2011Asko LõhmusTartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond76 774,17 EUR
MUULBGZH06019Eesti olulisemate metsaelupaikade põhiste katusliikide, nende elupaigaliste nõudluste ja kaitsemeetmete selgitamine30.01.200615.05.2006Asko LõhmusTartu Ülikool2 556,47 EUR
MUUSLTOM16028Eesti torikseente looduskaitseline seisund01.05.201620.12.2017Kadri RunnelTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut39 562,00 EUR
MUUMLOOM08176Kahepaiksete, roomajate ja maismaaimetajate uuring Saarema püsiühenduse keskkonnamõju strateegilises hindamises19.11.200810.07.2009Asko LõhmusTartu Ülikool16 980,62 EUR
1.1.7.2.1SLTOM17395Kõdusoometsade looduskaitseperspektiiv20.06.201708.06.2019Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut50 710,23 EUR
MUULLTOM18081Liigiinventuurid ja uuringud II (hanke osa nr 5 Metsise elupaikade sihttaastamise tulemuslikkuse seire Soomaa uurimisalal)22.01.201801.11.2018Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut12 500,00 EUR
MUULLTOM16067Lindude kaitse tegevuskavade rakendamine 2016 (hanke osa nr 8 Metsise elupaikade sihttaastamise eksperimentaalne uuring Soomaa uurimisalal, II Etapp)22.02.201615.02.2017Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut12 882,00 EUR
1.1.5.2.1.36.SLOOM12011T (3.2.0802.11-0043)Looduskaitse rakendusuuringud01.01.201228.02.2015Riinu RannapTartu Ülikool733 181,50 EUR
SFSF0182645s04Loomade käitumise evolutsioonilis-ökoloogilised aspektid: teooria ja rakendused01.01.200431.12.2008Raivo MändTartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond482 264,51 EUR
MUULBGZH06020Metsa kõvalehtpuudega ja haavaga seotud liikide ja nende elupaigaliste nõudluste selgitamine30.01.200615.05.2006Asko LõhmusTartu Ülikool5 112,93 EUR
ETFETF7987Metsasamblike elupaiganõudluse geograafiline varieeruvus 01.01.200931.12.2012Piret LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond49 689,18 EUR
MUULLOOM13051Metsise (Tetrao urogallus) elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring03.04.201330.04.2016Asko Lõhmus; Urmas SaarmaTartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut236 940,00 EUR
SFSF0180012s09Organismide elupaiga- ja peremehespetsiifilisus ning sellest lähtuvad uuendused looduskaitsestrateegiates01.01.200931.12.2014Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond830 980,85 EUR
MUULLOOM08244Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis28.11.200815.11.2011Piret LõhmusTartu Ülikool37 223,10 EUR
MUULBGZH04109Saproksüülsete putukate ja seente kriitilise liiginimekirja ja substraadinõudluse ülevaatenimestiku koostamine18.10.200431.03.2005Asko LõhmusTartu Ülikool4 793,37 EUR
ETFETF9051Suunisliigid ökosüsteemses majandamises: kuluefektiivsed või kulukad?01.01.201231.12.2015Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut57 600,00 EUR
ETFETF6457Säilikpuude mõju metsade bioloogilisele mitmekesisusele sõltuvalt looduslikust häiringurežiimist01.01.200531.12.2007Asko LõhmusTartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond34 286,73 EUR
IUTIUT34-7Uudsed ökosüsteemid ja ökoloogiline taastamine säästva looduskasutuse kontekstis01.01.201531.12.2020Asko LõhmusTartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut384 000,00 EUR