See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Maria Teiverlaur

https://www.etis.ee/CV/Maria_Teiverlaur/est
14.09.1955
556 42 0 42
maria.teiverlaur@carlnet.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
2012–2015   
Tartu Ülikool, Lektor (0,70)
2011–2012   
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, psühholoog (1,00)
2010–2011   
Tallinna Ülikool, Dotsent (1,00)
2008–2010   
Akadeemia Nord, Psühholoogia- ja kommunikatsiooniteaduskonna prodekaan (1,00)
2003–2010   
Akadeemia Nord, Dotsent (1,00)
2001–2003   
Akadeemia Nord, Erakorraline professor (1,00)
2000–2001   
Akadeemia Nord, Erakorraline dotsent (1,00)
1994–2002   
Viljandi kultuurikolledž, Dotsent (0,40)
1992–2002   
Jämejala Psühhiaatriahaigla, psühholoogiakabineti juhataja (1,00)
1979–2002   
Jämejala Psühhiaatriahaigla, meditsiinipsühholoog (1,00)
 
 
Haridustee
1988–1992   
Aspiratuur Sankt-Peterburgi V.M.Behterevi nim. Psühhoneuroloogia Teaduslik Uurimisinstituut meditsiinipsühholoogia, samas 1992 aastal psühholoogiateaduste kandidaadi kraad
1974–1979   
Tartu Riiklik Ülikool psühholoogia eriala
1971–1974   
C.R.Jakobsoni nim. Viljandi I Keskkool
1963–1971   
Viljandi III 8-kl. Kool
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2009−...   
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Seltsi liige
2006−...   
Eesti Autorite Ühingu liige
 
 
Loometöö
Teaduslikud raamatud teadusloome all.
Ilukirjandusliku raamatud:
1992. Mõtteveski.
1995. Sibul silmas.
1995. Sügiseraamat.
1995. Talveraamat.
1996. Kevaderaamat.
1996. Suveraamat.
2004. Koduõues, tare taga.
2006. Sõnade helinad.
2018. Minu kodumaa.
 
 
Lisainfo
Osalenud projektides:
2001-2002 Leonardo da Vinci programmi projekt "Public Library Management and New Information Technologies" 2 moodul. "Fundamentals of Personell Management in Libraries"tekstide kaasautor.
2000 Mittetulundusühing "Karksi Areng" poolt algatatud projekt "Muutus". Kognitiiv-käitumusliku teraapia läbiviimine sõltlastel.
1996 Terviseedenduslik projekt "NB! Depressioon". Brošüüri "Depressiooni ABC" kirjutamine.
1996 Projekt "Tervisegiid". Stressi teemaga seotud ülevaadete kirjutamine raamatule "Stressi teejuht".
Diplomitööde juhendamine Viljandi Kultuurikolledžis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Kaitstud diplomitööd:
Huumoritekstide psühholoogilisest mõjust lugejatele: diplomitöö/ Marje Sado; juhendaja:Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuuriakadeemia, raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond. 2007.
Lugemismotivatsiooni ja kutsehuvide vahelisest seosest põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas: diplomitöö/Terja Jaamul; juhendaja: Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuuriakadeemia, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2005.
Muinasjuttude lugemus elanikkonna hulgas:diplomitöö / Kaidi Teppor; juhendaja Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuurikolledž, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2003.
Parksepa Keskkooli õpilaste ja personali lugemishuvist ja lugemusest: diplomitöö/ Ruth Toots; juhendaja:Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuurikolledž, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2003.
Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste lugemusest düskomfortses seisundis: diplomitöö/ Ingrid Lestsepp; juhendaja Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuuriakadeemia, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2005.
Põhikooli õpilaste lugemismotivatsioonist: diplomitöö / Annika Oruväli; juhendaja Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuurikolledž, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2003.
Romaanide lugemise ja lugemuse erinevustest meeste ja naiste seas: lõputöö/ Annika Ruven; juhendaja: Maria Teiverlaur; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, infohariduse osakond. 2011.
Ulmekirjanduse lugemisvajadusest noorukite ja täiskasvanute hulgas: diplomitöö/ anneli Tarro; juhendaja Maria teiverlaur; Viljandi kultuuriakademia, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2004.
Võrumaa Kutsehariduskeskuse lugeja motivatsioonist: diplomitöö / Ülle Pungits; juhendaja: Maria Teiverlaur; Viljandi Kultuurikolledž, raamatukogunduse ja infoteaduse osakond. 2003.
2004.a. õpetanud biblioteraapiat Oulu Kõrgemas Polütehnikumis rahusvahelise õpetajate vahetusprogrammi Erasmus raames.

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Maria Teiverlaur, doktorikraad, 1992, (juh) med.doktor, prof V.A.Tašlõkov, Исследование восприятие времение в процессе лечения у больных с невротическими и эндогенными депрессивными расстройствами, V.M.Behterevi nim. Psühhoneuroloogia Teaduslik Uurimisinstituut.
 
 
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.8. Psühholoogia; TÄPSUSTUS: Ego kaitsemehhanismid ja toimetulek
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.8. Psühholoogia; TÄPSUSTUS: Biblioteraapia
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.8. Psühholoogia; TÄPSUSTUS: Ajataju ja depressioon

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
3.2.
2015
Teiverlaur, Maria (2015). Raamatukoguhoidja isiksuse stereotüübi murenemine. Raamatukogu, 1, 31−34.
3.4.
2014
Teiverlaur, Maria (2014). Laps ja televisioonikultuur. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2013.. _EditorsAbbr Ude, Indrek; Vihalemm, Peeter. Tartu Ülikool, 87−88.
6.3.
2014
Teiverlaur, Teiverlaur (2014). Kust algab probleemide lahendamine? Karksi Sõna (2)..
6.3.
2014
Teiverlaur, Maria (2014). Mul on krooniline haigus! Kuidas edasi elada? 60 +. Ajakiri elukogenud inimesele, 7, 23−26.
6.3.
2014
Teiverlaur, Maria (2014). Kui mõtlemine kitseneb. (6).. (01.04.2014).
6.3.
2014
Teiverlaur, Maria (2014). Vaenulikkus ja tervis. (7).. (29.04.2014).
6.3.
2014
Teiverlaur, Maria (2014). Mis viitab internetisõltuvusele? Karksi Sõna (3)..
1.2.
2013
Teiverlaur, Maria; Huik, Jaan (2013). An Analysis of MMPI-2 Profile of the Participants of the International Reality Show "Moment of Truth". Journal of Media Psychology, 17 (3), 1−24.
6.3.
2013
Teiverlaur, Maria (2013). Mida internet sinuga teeb. Psühholoogia Sinule, 8, 22.
6.3.
2013
Teiverlaur, Maria (2013). Empaatia näitab sinu psühholoogilist arengut. Psühholoogia Sinule, 9, 22−23.
6.3.
2013
Teiverlaur, Maria (2013). Optimist versus kaitsev pessimist. Psühholoogia Sinule, 6, 10.
6.3.
2013
Teiverlaur, Maria (2013). Miks küll karta edu? Psühholoogia Sinule, 5, 10.
6.3.
2013
Teiverlaur, Maria (2013). Päikeseaktiivsus tekitab rahutust. Psühholoogia Sinule, 2, 24.
3.2.
2011
Teiverlaur, Maria (2011). Psühholoogilise nõustamise võimalikkusest ja vajalikkusest raamatukoguhoidjate töös. Raamatukogu, 1, 23−26.
3.4.
2011
Teiverlaur, Maria (2011). The significance of developmental level of Ego in the context of management capability. In: Vadi, M., Jaakson, K., Kindsiko, E. (_EditorsAbbr). V International Conference Tartu 01- 02. April 2011. Management Theory and Practice: Synenergy in Organisations. (391−394).. Tartu: Tartu University.
6.3.
2011
Teiverlaur, Maria (2011). Ilm mõjutab rohkem, kui arvata oskame. Sakala (8).. AS Ühinenud Ajalehed.
6.3.
2011
Teiverlaur, Maria (2011). Kes hülgab oma lemmiklooma? (13).. AS Eesti Ajalehed. (02.03. 2011).
2.2.
2010
Teiverlaur, Maria (2010). Empaatia areng ja arendamine lapsel. Tallinn: Eesti Ajalehed AS.
3.2.
2010
Teiverlaur, Maria (2010). Telesaatega "Tõehetk" seonduvatest probleemidest. Teiverlaur, Maria ja Nahkur, Anne (_EditorsAbbr). Akadeemia Nord toimetised. Konverentsi "Hetke tõde" materjalid (48−52).. Tallinn: Akadeemia Nord: Akadeemia Nord.
6.3.
2010
Teiverlaur, Maria (2010). Luule mõjust ja luuleravist. Horisont, 3, 38−41.
1.3.
2009
Teiverlaur, Maria (2009). Ma suudan kontrollida olukorda. Haridus, 25−26.
6.3.
2009
Teiverlaur, Maria (2009). Psühholoogi rollist perearstisüsteemis. Perearst, 21−22.
3.2.
2008
Teiverlaur, Maria (2008). Desünkronoos töö kontekstis. Akadeemia Nord Toimetised, 40: Töö problemaatikast nüüdisajal, Akadeemia Nord, 23.veebruar 2007. Tallinn, 15 −19.
6.6.
2008
Teiverlaur, Maria (2008). Lugemise mõjust eakale. .
2.2.
2007
Teiverlaur, Maria (2007). Luuleteraapia. Tallinn: Külim.
3.2.
2007
Teiverlaur, Maria (2007). Üksinduse ja ja üksilduse tähendusest ning seosest inimtunnetusega. Akadeemia Nord Toimetised. Üksildusest, elu- ja suhtlusstiilidest ning vesiloogikast (5−13).. Tallinn: Tallinn: Akadeemia Nord. (35).
6.3.
2007
Teiverlaur, Maria (2007). Ego kaitseb end. Horisont, 4, 12−17.
6.6.
2006
Teiverlaur, Maria (2006). Huumoriga stressi vastu. .
6.6.
2006
Teiverlaur, Maria (2006). Patoloogilisi mängureid on ehmatavalt palju. .
6.6.
2006
Teiverlaur, Maria (2006). Terve rahvata ei saa olla tervet riiki. .
6.6.
2006
Teiverlaur, Maria (2006). Kes on internetisõltlane? . Tallinn.
6.6.
2006
Teiverlaur, Maria (2006). Mõtle enda mõtlemisest! . Tallinn.
3.2.
2005
Teiverlaur, Maria (2005). Religiooni olemusest ja osatähtsusest toimetulekus. Ene Sepp (_EditorsAbbr). Akadeemia Nord toimetised (26−35).. Tallinn: Akadeemia Nord. (27).
3.2.
2005
Teiverlaur, Maria (2005). Isiksus ja toimetulek. Ene Sepp (_EditorsAbbr). Akadeemia Nord Toimetised. (17−25).. Talllinn: Tallinn: Akadeemia Nord. (27).
3.3.
2005
Вассерман, Л.И., Кузнецов,О.Н., Ташлыков,В.А, Тейверлаур,М., Червинская,К.Р., Щелкова, О.Ю. (2005). Семантический дифференциал времени как метод психологической диагностики личности при депрессивных расстройствах. Пособие для психолгoв и врачей. Санкт-Петербург: СПбНИПНИ им. В.М.Бехтерева. .. Sankt-Peterburg: V.M.Behterevi nim. Instituut.
6.6.
2005
Teiverlaur, Maria (2005). Mõte on kui võti, mis keerab meid üles. .
6.6.
2005
Teiverlaur, Maria (2005). Mõtleme neile, kes on meile head teinud. .
6.3.
2004
Teiverlaur, Maria (2004). Perfektsionism. Kasulik või kahjulik tervisele? (44)..
6.3.
2004
Teiverlaur, Maria (2004). Kui kahtlus on õhus. Kodukolle, 8, 10−11.
6.6.
2004
Teiverlaur, Maria (2004). Psühholoogiline stress ja immuunsüsteem. .
2.2.
2003
Teiverlaur, Maria (2003). Ego kaitsemehhanismid. Tallinn: Külim.
3.2.
2003
Teiverlaur, Maria (2003). Konfliktide olemusest ja nende juhtimisest. Ene Sepp (_EditorsAbbr). Akadeemia Nord Toimetised (3−11).. Akadeemia Nord. (20).
6.3.
2003
Teiverlaur, Maria (2003). Depressioon muudab inimese abituks. Horisont, 1, 38−40.
3.2.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Ajataju erinevates psüühilistes seisundites. Akadeemia Nord Toimetised (29−35).. Tallinn: Akadeemia Nord. (15).
6.2.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Õiguspsühholoogia ainest ja selle õpetamisest kõrgkoolist. Ene Sepp (_EditorsAbbr). Akadeemia Nord. Loengu ja metoodika materjalid.. Akadeemia Nord.
6.3.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Kronomeditsiin uurib rütme meie sees. Horisont, 4, 33−35.
6.6.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Võrdluseta on raske eksisteerida. .
6.6.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Tänan, ma ei suitseta. .
6.6.
2002
Teiverlaur, Maria (2002). Miks inimene suitsetab? .
6.6.
2001
Teiverlaur, Maria (2001). Nagu rongist maha jäänud... .
6.6.
2001
Teiverlaur, Maria (2001). Päike mõjutab meie psüühikat. .
6.6.
2001
Teiverlaur, Maria (2001). Mõtte ja mõttetuse piiril. .
5.2.
2000
Teiverlaur, Maria (2000). Earth`s fields and their influence upon more acute psychic illness. Earth`s fields and their influence on organisms. Abstracts.: Earth`s fields and their influence on organisms. Rõuge. 2000.. Taliinn: Institute of Geology, 42−43.
5.2.
2000
Teiverlaur, M. (2000). Increasing bibliotherapeutic skills of the librarians dealing with patient. Library As Information Cateway to the New Millennium: 6th Congress of Baltic Librarians; Vilnius, Lithuania; October 5-6, 2000. Vilnius: Vilnius, 260−260.
6.3.
2000
Teiverlaur, Maria (2000). Miks inimene naerab? Horisont, 2, 50−51.
6.4.
2000
Teiverlaur, Maria (2000). Mis on kognitiiiv-käitumisteraapia? . Viljandi.
6.6.
2000
Teiverlaur, Maria (2000). Arukas mõtlemine kaitseb stressi eest. .
2.2.
1999
Норхейм, Линда; Norheim, Linda; Эленурм, Тайми; Elenurm, Taimi; Касмел, Ану; Kasmel, Anu; Кидрон, Анти; Рюйтель, Эха; Rüütel, Eha; Тейверлаур, Мария; Teiverlaur, Maria; Траат, Уно; Traat, Uno; Грауберг, Марге; Grauberg, Marge; Лаанисте, Иа; Laaniste, Ia; Тур, Инна; Tur, Inna (1999). Путеводитель стресса. Таллинн: Эстонский Центр ВоспитаниЗдоровь.
6.3.
1999
Teiverlaur, Maria (1999). Mis on inspiratsioon? (32−33)..
6.6.
1999
Teiverlaur, Maria (1999). Desünkronoos. .
6.6.
1999
Teiverlaur, Maria (1999). Päikeseaktiivsuse mõju inimpsüühikale. .
6.6.
1999
Teiverlaur, Maria (1999). Impulsiivne isiksus. .
6.3.
1998
Teiverlaur, Maria (1998). Mis on stereotüüp? Horisont, 7, 24.
6.3.
1998
Teiverlaur, Maria (1998). Lõoke ja öökull. Tervisetrend, 45.
6.3.
1998
Teiverlaur, Maria (1998). Asümmeetria inimeses. Horisont, 1, 20−21.
6.4.
1998
Teiverlaur, Maria (1998). Depressiooni ABC. . Tallinn.
2.2.
1997
Elenurm, Taimi; Kasmel, Anu; Kidron, Anti; Rüütel, Eha; Teiverlaur, Maria; Traat, Uno (1997). Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Eesti Tervisekasvatuse Keskus.
6.4.
1997
Elenurm, Taimi; Kasmel, Anu; Kidron, Anti; Rüütel, Eha; Teiverlaur, Maria;Traat, Uno. (1997). Stressi teejuht. . Tallinn.
5.2.
1996
Teiverlaur, Maria (1996). Relationship between self-assessment and psychic state of personality. The Baltic Sea Conference on treatment in psychosomatics: the bio-psycho-social approach. Book of abstracts.: The Baltic Sea Conference on treatment in psychosomatics: the bio-psycho-social approach. Riga, 1996. Riia, 42−42.
5.2.
1996
Teiverlaur, Maria (1996). Relationship between human age and evaluation of one`s time. Identity, freedom, values and memory. Proceedings of the 2nd International Baltic Psychology Conference: 2 International Baltic Psychology Conference. Tallinn. 1996.. _EditorsAbbr T.Niit, A.Baltin. Tallinn, 127−127.
6.3.
1996
Teiverlaur, Maria (1996). Mina, mina, mina. Horisont, 3, 30−32.
6.3.
1996
Teiverlaur, Maria (1996). Olen noor või olen vana? Horisont, 1, 32−33.
6.3.
1995
Teiverlaur, Maria (1995). Kiiruga läbi aja. Horisont, 5, 19−20.
3.2.
1992
Teiverlaur, Maria (1992). Depressiivsete neuroosihaigete intuitiivne aja ettekujutus raviprotsessis. Tartu Ülikooli toimetised (132−134).. Tartu: Tartu Ülikool. (952).
5.2.
1992
Teiverlaur, Maria (1992). Using intuitive image of time in differentation of endogenous and neurotic depression. I Baltic Sea Conference on Psychosomatics and Psychotherapy. Abstracts.: I Baltic Sea Conference on Psychosomatics and Psychotherapy. Kiel, 102−102.
3.2.
1991
Teiverlaur, Maria (1991). Inimese psüühilise seisundi uurimine ajatajukatsete abil. K. Toim (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Toimetised (69−74).. Tartu: Tartu Ülikool. (918).
5.2.
1991
Teiverlaur, Maria (1991). Using experiments of perception of time in differentation endogenous and neurotic depression. Aktuelle Aspekte der Psychiatrie. Beiträge des III. Kongresses der Psychiatric Weimar, 12-14. November 1990: III. Kongresses der Psychiatric Weimar, 12-14. November 1990. Universitätsverlang Jena, 272−273.
6.3.
1991
Teiverlaur, Maria (1991). Mina ja eneseteadvus. Põllumajandus, 12, 28−29.
6.3.
1991
Teiverlaur, Maria (1991). Kui sõidate kaugele. Põllumajandus, 1, 43.
6.3.
1990
Teiverlaur, Maria (1990). Ära ole tige, naerata! Põllumajandus, 7, 38.
6.3.
1990
Teiverlaur, Maria (1990). Ratsionaalne töö- ja puhkerežiim. Põllumajandus, 6, 29.
5.2.
1989
Тейверлаур, М. (1989). Результаты семантического дифференциала времени и их связь с длительностью невротической депрессии. Актуальные вопросы психиатрии и наркологии. Тезизы докладов III съезда неврологов, нейрохирургов и психиатров Эстонской ССР. Том II.: Актуальные вопросы психиатрии и наркологии. Тезизы докладов III съезда неврологов, нейрохирургов и психиатров Эстонской ССР. Том II. Таллинн, с. 218-220.. Tallinn, 218−220.
5.2.
1989
Тейверлаур, М. (1989). Результаты семантического дифференциала времени и их связь с длительностью невротической депрессии. Проблемы профконсультирования молодёжи. Республиканская научно-практическая конференция: Проблемы профконсультирования молодёжи. Республиканская научно-практическая конференция. Tallinn. 1989.. Tallinn, 60−62.
6.3.
1989
Teiverlaur, Maria (1989). Maa- ja linnainimese psüühiline kohanemine kutsealases tegevuses. Põllumajandus, 3, 20.
5.2.
1988
Teiverlaur, M. (1988). "Individuaalse minuti" pikkuse hinnang depressiivse neuroosi haigetel. Psühhogeensed ja psühhosomaatilised häired I. 24-25 novembrini 1988.a. teaduskonverentsi teesid: Psühhogeensed ja psühhosomaatilised häired I; 24.-25. november 1988. _EditorsAbbr Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikool, 155−156.
5.2.
1987
Тейверлаур, М. (1987). О некоторых сравнительных моментах результатов ММПИ у больных невротической депрессией. Актуальные проблемы развития птихиатрической и наркологической помощи в Эстонской ССР: Актуальные проблемы развития птихиатрической и наркологической помощи в Эстонской ССР. Tartu. 1987. Tartu, 122−123.
5.2.
1987
Тейверлаур, М. (1987). О некоторых аспектах условий воспитания и употрепления алкоголя родительям детей с дебильностю и задержкой в умственного развития. Эстонская республиканская научная конференция по вопросам борьбы за трезвость. Тезисы: Эстонская республиканская научная конференция по вопросам борьбы за трезвость. Tartu 1987. Tartu, 68−69.
27.02.2020

Maria Teiverlaur

https://www.etis.ee/CV/Maria_Teiverlaur/eng

Supervised dissertations

27.02.2020

Otsi publikatsiooni

  • {{item.Name}}
 kuni 
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 87 kirjet
PublikatsioonAutoridAastaVäljaande pealkiriKlassifikaatorFailAsutused
Raamatukoguhoidja isiksuse stereotüübi murenemineTeiverlaur, Maria2015Raamatukogu3.2.Tartu Ülikool
Laps ja televisioonikultuurTeiverlaur, Maria2014Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2013.3.4.Tartu Ülikool
Kui mõtlemine kitsenebTeiverlaur, Maria2014Terviseleht6.3.Tartu Ülikool
Kust algab probleemide lahendamine?Teiverlaur, Teiverlaur2014Karksi Sõna6.3.Tartu Ülikool
Mis viitab internetisõltuvusele?Teiverlaur, Maria2014Karksi Sõna6.3.Tartu Ülikool
Mul on krooniline haigus! Kuidas edasi elada?Teiverlaur, Maria201460 +. Ajakiri elukogenud inimesele6.3.Tartu Ülikool
Vaenulikkus ja tervisTeiverlaur, Maria2014Terviseleht6.3.Tartu Ülikool;
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond
An Analysis of MMPI-2 Profile of the Participants of the International Reality Show "Moment of Truth"Teiverlaur, Maria; Huik, Jaan2013Journal of Media Psychology: Theories Methods and Applications1.2.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Empaatia näitab sinu psühholoogilist arengutTeiverlaur, Maria2013Psühholoogia Sinule6.3.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Mida internet sinuga teebTeiverlaur, Maria2013Psühholoogia Sinule6.3.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Miks küll karta edu?Teiverlaur, Maria2013Psühholoogia Sinule6.3.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Optimist versus kaitsev pessimistTeiverlaur, Maria2013Psühholoogia Sinule6.3.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Päikeseaktiivsus tekitab rahutustTeiverlaur, Maria2013Psühholoogia Sinule6.3.Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Psühholoogilise nõustamise võimalikkusest ja vajalikkusest raamatukoguhoidjate töösTeiverlaur, Maria2011Raamatukogu3.2.Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut
The significance of developmental level of Ego in the context of management capabilityTeiverlaur, Maria2011V International Conference Tartu 01- 02. April 2011. Management Theory and Practice: Synenergy in Organisations.3.4.Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut
Ilm mõjutab rohkem, kui arvata oskameTeiverlaur, Maria2011Sakala6.3.Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut
Kes hülgab oma lemmiklooma?Teiverlaur, Maria2011Postimees6.3.Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut
Empaatia areng ja arendamine lapselTeiverlaur, Maria20102.2.Akadeemia Nord;
Akadeemia Nord
Telesaatega "Tõehetk" seonduvatest probleemidestTeiverlaur, Maria2010Akadeemia Nord toimetised. Konverentsi "Hetke tõde" materjalid3.2.Akadeemia Nord;
Akadeemia Nord
Luule mõjust ja luuleravistTeiverlaur, Maria2010Horisont6.3.Akadeemia Nord;
Akadeemia Nord
Ma suudan kontrollida olukordaTeiverlaur, Maria2009Haridus1.3.Akadeemia Nord
Psühholoogi rollist perearstisüsteemisTeiverlaur, Maria2009Perearst6.3.Tallinna Ülikool;
Akadeemia Nord
Desünkronoos töö kontekstisTeiverlaur, Maria2008Akadeemia Nord Toimetised3.2.Akadeemia Nord
Lugemise mõjust eakaleTeiverlaur, Maria2008Elukaar6.6.Tallinna Ülikool;
Akadeemia Nord
LuuleteraapiaTeiverlaur, Maria20072.2.Akadeemia Nord