See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv
Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv, Eesti Keele Instituut.
Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn
Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv
Archive of Estonian Dialects and Finno-Ugric Languages
EMSUKA
  • {{item.DisplayName}}
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus
Seotud publikatsioonid (127)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Soosaar, Sven-Erik (2016). Agape vastete kujunemisest eesti piiblitõlgetes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (1), 233−252.
Viikberg, Jüri (2016). Alamsaksa laensõnad eesti keeles (veebisõnaraamat). Eesti Keele Instituut.3-00-0000-0000-0000-05AF1L .
Viikberg, Jüri (2013). Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 205−231.10.12697/jeful.2013.4.3.11.
Viikberg, Jüri (2014). Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas. Keel ja Kirjandus, 10, 749−762.
Ruutma, Mirjam; Kyröläinen, Aki-Juhani; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel (2016). Ambipositsioonide morfosüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil. Keel ja Kirjandus, 2, 92−113.
Alas, Marit (2015). An overview of the place name systems of two coastal areas in Estonia. In: Oliviu Felecan (Ed.). Name and Naming. Proceedings of the Third International Conference on Onomastics “Name and Naming” Conventional / Unconventional in Onomastics (415−427). Cluj–Napoca : Editura Mega, Editura Argonaut.
Oja, Vilja (2014). Areal relations of IE loanwords in Finnic dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (2), 71−89.DOI:dx.doi.org/10.12697/jeful.2014.5.2.04.
Laansalu, Tiina (2011). Asustusnimed Kiili vallas. Emakeele Seltsi aastaraamat, 56, 109−126.
Oja, Vilja (2016). Colors as Naming Motives for 'yolk' in Finno-Ugric languages. In: Paulsen, Geda; Brindle, Jonathan; Uusküla, Mari (Ed.). Colour language and color categorization. (234−255). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.
Plado, Helen (2015). des- ja mata-konverbi kasutusest eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 195−218.10.3176/esa60.10.
Pilvik, Maarja-Liisa (2017). Deverbal -mine action nominals in the Estonian Dialect Corpus. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8, 2, 295−326.
Metsmägi, Iris; Oja, Vilja (2016). Diachronic Analysis of Word Formation as Basic Studies for Etymologisation. <i>Lexicography and Linguistic Diversity. Proceedings of the XVII EURALEX International Congress, 6 – 10 September, 2016.: XVII EURALEX International Congress, 6 – 10 September, 2016..</i> Ed. Margalitadze, Tinatin; Meladze, George. Tbilisi: Ivane Javakhishvili Tbilisi University Press, 591−596.
Metsmägi, Iris (2010). Dialect materials in the Estonian Etymological Dictionary. Slavia Centralis, III (1), 196−204.
Viikberg, Jüri (2012). Die Schuster und seine Leisten. Über die Terminologie der estnischen Schusterarbeit. Eberhard Winkler, Hans-Hermann Bartens, Cornelius Hasselblatt. Lapponicae investigationes et uralicae. Festschrift zum 65. Geburtstag von Lars-Gunnas Larsson. (249−256).. Wiesbaden: Harrassowitz . (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica; 82).
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Oja, Vilja (2014). Different loan sources as a reason for variability in some Estonian dialect words. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (2), 51−70.dx.doi.org/10.12697/jeful.2014.5.2.03.
Ernits, Enn (2009). Dmitri Tsvetkov. Vadja keele grammatika. Linguistica Uralica, 45 (1), 49−53.
Laansalu, Tiina (2014). Dry Rivers and Secret Rivers. <i>25th International Congress of Onomastic Sciences. 25th–29th August 2014. Glasgow. Abstracts.</i> Glasgow: University of Glasgow, 88.
Laansalu, Tiina (2016). Dry Rivers and Secret Rivers as Mappers of Karst Phenomena. In: Carole Hough, Daria Izdebska (Ed.). ‘Names and Their Environment’ Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences Glasgow, 25-29 August 2014 (239−243). Glasgow : University of Glasgow.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian etymological dictionary]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli (2010). Eesti etümoloogiasõnaraamatust. Keel ja Kirjandus, LIII (6), 430−436.
Viikberg, Jüri (2008). Eesti keele kogud. Parmasto, Erast; Viikberg, Jüri (Toim.). Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid (95−112).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pajusalu, Karl (2013). Eesti keeleuuendus ja murded. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 168−185.10.3176/esa58.08.
Kallasmaa, Marja; Saar, Evar; Päll, Peeter; Joalaid, Marje; Kiristaja, Arvis; Ernits, Enn; Faster, Mariko; Puss, Fred; Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Pall, Valdek; Blomqvist, Marianne; Kuslap, Marge; Šteingolde, Anželika; Pajusalu, Karl; Sutrop, Urmas (2016). Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina (toim) (2015). Eesti murrete sõnaraamat. 26. osa (matma-mussis). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Oja, Vilja; Tärk, Tiina; Viikberg, Jüri (Toim.) (2009). Eesti murrete sõnaraamat. V köide, 21. vihik (laulus-liivüstükk). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Tärk, Tiina (Toim.) (2011). Eesti murrete sõnaraamat. V köide, 22. vihik (likahama-loom). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina; Viikberg, Jüri (toim.) (2012). Eesti murrete sõnaraamat. V köide. 23. vihik (looma-lõpetama). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina, Viikberg, Jüri (toim.) (2013). Eesti murrete sõnaraamat. V köide. 24. vihik (lõpetis-maaglema). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina (toim) (2014). Eesti murrete sõnaraamat. V köide. 25. osa (maagudama-matkama). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina (toim) (2016). Eesti murrete sõnaraamat. VI köide, 26. vihik (mehine-muska). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kalvik, Mari-Liis; Kendla, Mari; Laansalu, Tiina (toim) (2016). Eesti murrete sõnaraamat. VI köide, 27. vihik (muskama-mütsakas). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Metsmägi, Iris (2014). Eesti norg-tüve etümoloogiast. Mati ERelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (162−170).. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.10.3176/esa59.08.
Oja, Vilja (2011). Eesti nukunimetused. Emakeele Seltsi aastaraamat, 56, 134−147.
Oja, Vilja; Soosaar, Sven-Erik (2013). Eesti &#39;põrgu&#39;. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 148−167.10.3176/ESA58.07.
Veismann, Ann; Jürine, Anni; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona (2017). Eesti taeva tähendused. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (1), 323−347.10.12697/jeful.2017.8.1.17.
Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.10.3176/esa60.02.
Kendla, Mari (2014). Eestikeelsed kalanimetused: teaduslikud versus rahvapärased. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 57, 53−68.
Oja, Vilja (2017). Ema ja isa rahvakeelsed nimetused. Emakeele Seltsi aastaraamat, 62, 146−166.10.3176/esa62.05.
Kallasmaa, Marja (2015). Erinevus ja eristamatus. Keel ja Kirjandus, 5, 351−354.
Viikberg, Jüri (2012). Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras. Argus, Reili; Hussar, Annika; Rüütmaa, Tiina (Toim.). Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks. (203−218).. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised; 14).
Oja, Vilja (2016). Etymological studies based on a conceptual framework. In: Book of Abstracts (80−80).XVII EURALEX Interna Ɵ onal Congress, 6 – 10 September, 2016, Tbilisi, Georgia. Tbilisi: Tbilisi State University .
Oja, Vilja (2016). Etymological Studies Based on a Conceptual Framework. <i>Lexicography and Linguistic Diversity. Proceedings of the XVII EURALEX International Congress, 6 – 10 September, 2016.: XVII EURALEX International Congress, 6 – 10 September, 2016, Georgia, Tbilisi..</i> Ed. Margalitadze, Tinatin; Meladze, George. Tbilisi: Ivane Javakhishvili Tbilisi University Press, 608−613.
Oja, Vilja; Metsmägi, Iris (2014). From a dialect dictionary to an etymological one. In: Abel, Andrea; Vettori, Chiara; Ralli, Natascia (Ed.). Proceedings of the XVI EURALEX International Congress: The User in Focus, 15-19 July 2014 (201 −210).. Bolzano/Bozen: EURAC.
Kokla, Järvi; Sedrik, Meeli (2015). Hiiu keel. Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene (837−850).. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital.
Kokla, Järvi (2016). Hiiu keele raamand. Kärdla: MTÜ Hiiu Öko.
Kokla, Paul (2015). Hiiu sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.3-00-0000-0000-0000-05B51L.
Kokla, Paul (2015). Hiiu sõnaraamat (veebiversioon). 10.15155/3-00-0000-0000-0000-05B51L.
Kallasmaa, Marja (2010). Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Pall, Valdek; Niit, Ellen (2016). Idamurde sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Laansalu, Tiina; Alas, Marit (2013). Intercultural influences in contemporary Estonian settlement names. In: Oliviu Felecan (Ed.). Name and Naming. Proceedings of the Second International Conference on Onomastics. Onomastics in Contemporary Public Space. Baia Mare, May 9–11, 2013. (339−346).. Cluj–Napoca: Mega, Argonaut.
Viikberg, Jüri (2014). Jootraha. Keel ja Kirjandus, 4, 291−297.
Sedrik, Meeli (2016). <p>Juuksed, naise uhkuse kroon. <em>Krunn</em></p>. Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (2015), 187−206.
Faster, Mariko (2014). Kaks Hargla kihelkonna vetenime. Emakeele Seltsi aastaraamat 59 (28−45). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.10.3176/esa59.02.
Metsmägi, Iris (2016). Kaks nooremat laensõna. Keel ja Kirjandus, 59 (1), 45−50.
Juhkam, Evi (2012). Keeleline ülevaade. Neetar, Helmi (Toim.). Harju-Madise murrak (419−522).. Tallinn: EKSA [ilmumas].
Saarlo, Liina (2014). Kodavere kihelkonna laulikutest. [Singers of runosongs of Kodavere parish]. Oras, Janika; Salve, Kristi (Toim.). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (86−111). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti vanad rahvalaulud / Estonum carmina popularia: Vana Kannel).
(2014). Kodavere rahvalaulude murdelisest taustast. Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (41−61).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Saarlo, Liina (2014). Kodavere regilaulude kogumislugu. Oras, Janika; Salve, Kristi (Toim.). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (62−85).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti vanad rahvalaulud / Estonum carmina popularia: Vana Kannel.).
Tärk, Tiina (2010). Kohanimearhiiv eesti keele instituudis. Oma Keel, 1, 70−74.
Kallasmaa, Marja (2015). Kohanimed. Põllo, Helgi (Toim.). Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene (829−836).. Kärdla: MTÜ Hiiumaa Teabekapital.
Laansalu, Tiina (2014). Kohanimede eriarengutest Kose kihelkonna asustusnimede põhjal. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 127−138.
Kallasmaa, Marja (2016). Kohanimede uurimine ja &quot;Eesti kohanimeraamat&quot;. Oma Keel (100−108).
Uiboaed, Kristel (2013). Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 185−204.
Laansalu, Tiina (2015). Kose kihelkonna põliste asustusnimede vanus ja päritolu. Emakeele Seltsi aastaraamat, 60, 101−126.
Oja, Vilja (2015). Kõõrdsilmsust väljendav kõõr-tüveline sõnapere. Keel ja Kirjandus, LVII (12), 869−877.
Oja, Vilja; Metsmägi, Iris (2013). Laensõnade tähendussuhetest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9, 181−194.10.5128/ERYa9.12.
Neetar, Helmi (2011). Laevaõnnetusega seotud eesti murdesõnad (h)aakrik ja laevrik. Emakeele Seltsi aastaraamat, 56, 127−133.10.3176/esa56.06.
Sedrik, Meeli (2017). Laste- ja hoidjakeele sõnade päritolust. Oma Keel, 1, 11−16.
Juhkam, Evi (Autor); Kalvik, Mari-Liis (Toimetaja); Viikberg, Jüri (Toimetaja) (2017). Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise. Tallinn: EKSA.
Mets, Mari; Haak, Anu; Triin, Iva; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit (2014). Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Saar, Evar (2012). Lümanda, Lümandu ja Lümatu. Keel ja Kirjandus, 1, 48−53.
Oja, Vilja (2015). Maage ja selle päritolu. Emakeele Seltsi aastaraamat, 60, 161−170.
Kallasmaa, Marja (2010). Manija. Keel ja Kirjandus, LIII (11), 836−839.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2015). Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 39−70.
Oja, Vilja (2016). Moodustusviisi ja tähenduse vahekorrast eesti värvinimetustes. Mäetagused, 64, 99−114.10.7592/MT2016.64.oja.
Oja, Vilja (2014). Motivational analysis of some colour names. In: Anderson, Wendy; Biggam, Carole P.; Hough Carole A. and Kay, Christian J. (Ed.). Colour Studies: A Broad Spectrum (93−108).. John Benjamins [ilmumas].
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik. Abja-Paluoja, Tallinn, Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
Niit, Ellen (keeletoimetaja) (2013). Mulgi sõnastik. Abja-Paluoja, Tallinn, Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik (veebiversioon). 10.15155/3-00-0000-0000-0000-06336L.
Juhkam, Evi (2012). Murdetekstid. Kalvik, Mari-Liis; Neetar, Helmi (Toim.). Harju-Madise murrak (23−418).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kalvik, Mari-Liis (2010). Murre mitmes kuues. Oma Keel, 1, 63−69.
Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina (2014). Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Oma Keel, 1, 12−21.
Oja, Vilja (2014). Mõnest nahatöötlust märkivast murdesõnast. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 193−205.
Oja, Vilja (2014). Nädalapäevad eesti ja lähisugukeelte murretes. Võro Instituudi toimõndusõq, 28, 11−33.
Päll, Peeter (2012). Observations on the geographical distribution of toponymic endings in Estonia. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3 (1), 155−172.
Pilvik, Maarja-Liisa (2016). olema + Vmine konstruktsioonid eesti murretes. Keel ja Kirjandus, 6, 429−446.
Kallasmaa, Marja (2012). On the Etymology of the Estonian Place Names Kirna and Kernu. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3, 189−194.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2018). On the use of perfect and pluperfect in Estonian dialects: frequency and language contacts. In: Sofia Björklöf &amp; Santra Jantunen (Ed.). Plurilingual Finnic. Change of Finnic languages in a multilinguistic environment (xx). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia) [ilmumas].
Oja, Vilja (2011). Ostseefinnisch tüttV, titt und tita. Linguistica Uralica, XLVII (3), 182−190.10.3176/lu.2011.3.02.
Sedrik, Meeli (2017). Paa(-paa), pibi, poppa ja (h)äbä. Emakeele Seltsi aastaraamat, 62 (2016), 223−243.
Lindström, Liina (2017). Partitive subjects in Estonian dialects. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 191−231.10.12697/jeful.2017.8.2.07.
Viikberg, Jüri (2015). Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast. aablat, oblaat, laat. Keel ja Kirjandus, 1, 41−48.
Viikberg, Jüri (2014). Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles. Oma Keel, 1, 3−11.
Kallasmaa, Marja (2012). Probleeme samastamisega: Saltovere ja Kowrevere. Emakeele Seltsi aastaraamat, 57, 2011, 60−65.10.31/esa57.04.
Kendla, Mari; Viikberg, Jüri (2015). Protoeurooplaste keelepärandist. Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (1), 135−154.
Oja, Vilja (2012). Puppenbezeichnungen in den ostseefinnischen Sprachen. Linguistica Uralica, 48, 2, 81−98.10.3176/lu.2012.2.01.
Alas, Marit (2012). Pöide valla kohanimede muutumine. Keel ja Kirjandus, 5, 360−372.
Teras, Pire (2010). Quantity in Leivu. Linguistica Uralica, 46 (1), 1−16.10.3176/lu.2010.1.01.
Viikberg, Jüri (2015). Rahvakeele sõnastikud lugemislaual. Keel ja Kirjandus, 6, 435−443.
Mäemets, Merike; Viljak, Silja (2013). Rannu lugemik : murdetekstid. Rannu: Rannu Maanaiste Selts &quot;Laine&quot;.
(2009). rend ja laud. Kisklauast söögilauaks. Rend and laud. From a Split Log to a Dining Table. Keel ja Kirjandus, 2009 (10), 779−784.
Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Kallasmaa, Marja (2014). Saksa juurtega asulanimed Eestis. Keel ja Kirjandus, 2, 125−133.
Käsi, Inge (2016). Seto sõnastik. 10.15155/3-00-0000-0000-0000-05B4FL.
Viikberg, Jüri (2013). Soome ja soomlased eesti meeles ja murdekeeles. Tiina Söderman (Toim.). Keelemees Raimo Raag 60. 20.08.2013 (129−139).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi toimetised; 15).
Laansalu, Tiina (2012). Specific developments in Kiili place names. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3 (1), 173−187.
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustikud reaalajas : võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Metsmägi, Iris (2015). Sõna korts päritolust. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (148−160). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.10.3176/esa60.07.
Oja, Vilja (2012). Takud ja paklad. Emakeele Seltsi aastaraamat, 57, 117−130.10.3176/esa57.07.
Ermus, Liis; Kalvik, Mari-Liis; Laansalu, Tiina (2018). The Archive of the Estonian Dialects and Finno-Ugric Languages at the Institute of the Estonian Language. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Plurilingual Finnic. Change of Finnic languages in a multilinguistic environment (xx−xx). Helsinki: Finno-Ugrian Society [ilmumas].
Alas, Marit (2016). The Changes in Place Names on the Northern Coast of Estonia. In: Carole Hough, Daria Izdebska (Ed.). ‘Names and Their Environment’ Proceedings of the 25th International Congress of Onomastic Sciences Glasgow, 25-29 August 2014 (51−58). Glasgow : University of Glasgow.
Alas, Marit (2014). The Changing of Place Names in Haljala Parish on North-Coast of Estonia. 100.
Oja, Vilja (2014). The loanword mei(j)u in Finnic languages. Linguistica Uralica, L (3), 161−171.
Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Tuisk, Tuuli (2018). The online database of the University of Tartu Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages and the Corpus of Estonian Dialects. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Plurilingual Finnic. Change of Finnic languages in a multilinguistic environment (xx). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia) [ilmumas].
Oja, Vilja (2014). Tähendussuhetest eesti murretes. Keel ja Kirjandus, 684−699.
Metsmägi, Iris (2016). Tüve roobas ~ rööbas päritolust. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (155−166). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.10.3176/esa61.07.
Adler, Elna; Grünberg, Silja; Leppik, Merle; Hallap, Valmen (2013). Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
(2012). vagel – kas etümoloogiline umbsõlm? vagel – a tricky etymological knot? Keel ja Kirjandus, 2012 (3), 202−211.
Saarlo, Liina; Tuvi, Edna (2014). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. [Old Psaltery XI. Runosongs from Kodavere parish]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Viikberg, Jüri (2015). Vandiraiujad, ubamulgid, mehkad ja setud – ühed eestlased kõik. Oma Keel, 1, 32−36.
Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John (2013). Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. Literary and Linguistic Computing, 28 (1), 42−62.10.1093/llc/fqs053.
Lindström, Liina, Uiboaed, Kristel, Vihman, Virve-Anneli (2014). Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. Keel ja Kirjandus, x.
Sedrik, Meeli (2014). Veel ühest kannikesesinisest. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 229−243.
Habicht, Külli; Tragel, Ilona (2014). Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. Keel ja Kirjandus, 11, 826−844.
Uiboaed, Kristel (2013). Verbiühendid eesti murretes. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Uiboaed, K. (2010). <i>Ühendverbid eesti murretes</i>. Keel ja Kirjandus, 1, 17−36.
Oja, Vilja (2017). üpris – oma või laen? Keel ja Kirjandus, LX (5), 381−386.
Projektid (27)
Projekt
1 2 >
EKKM11-219 "Alamsaksa laensõnad eesti keeles (1.01.2011−31.12.2013)", Jüri Viikberg, Eesti Keele Instituut.
ETF8168 "Areaalne või universaalne: põhivärvinimed Läänemere, Kesk-Euroopa ja Vahemere areaalis (1.01.2010−31.12.2013)", Mari Uusküla, Eesti Keele Instituut.
"Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegi sedelite indekseerimistöö (1.01.2016−31.12.2016)", Tiina Laansalu, Eesti Keele Instituut.
TAP41-1 "Eesti Keele Instituudi teadusarhiivi II etapi väljaehitamine (1.09.2012−30.09.2013)", Kristiina Laurits, Eesti Keele Instituut.
TAP54-1 "Eesti Keele Instituudi teadusarhiivi -ja kollektsioonide säilitustingimuste ning arhiivimaterjalide teaduskasutuse tingimuste parandamine ja arendamine (1.01.2014−30.06.2015)", Kai Oro, Eesti Keele Instituut.
TAP23-1 "Eesti Keele Instituudi teadusarhiivi väljaehitamine (10.06.2011−31.05.2012)", Kadri Tamm, Eesti Keele Instituut.
SLTAT17057T "Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing (1.09.2016−31.12.2020)", Kadri Vider, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduse instituut.
AR17088 "Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing (1.01.2017−31.12.2020)", Einar Meister, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tarkvarateaduse instituut.
EKKM14-358 "Eesti kohanimede etümoloogilise sõnaraamatu toimetamine (1.01.2014−31.12.2015)", Peeter Päll, Eesti Keele Instituut.
EKKM09-125 "Eesti kohanimeraamat (1.01.2009−31.12.2013)", Peeter Päll, Eesti Keele Instituut.
EKKM09-174 "Eesti kohanimeraamatu Kagu-Eesti osa (1.01.2009−31.12.2013)", Evar Saar, Võru Instituut.
EKKM14-356 "Eesti murrete grammatika (1.01.2014−31.12.2017)", Jüri Viikberg, Eesti Keele Instituut.
HLK04-26 "Eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiivi digitaliseerimine ja väljapanek Internetti (1.01.2004−31.12.2008)", Meelis Mihkla, Eesti Keele Instituut.
EKKM14-319 "Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas II (1.01.2014−31.12.2018)", Liina Lindström, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
PUT90 "Eesti murrete süntaks (1.01.2013−31.12.2016)", Liina Lindström, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
EKKM14-327 "Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid (1.01.2014−31.12.2018)", Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-83 "Eesti regilaulude avaldamine (1.01.2009−31.12.2013)", Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF9367 "Eesti tüvevara diakroonilised ja areaalsed seosed (1.01.2012−31.12.2015)", Vilja Oja, Eesti Keele Instituut.
TK145 "Eesti-uuringute Tippkeskus (1.01.2015−1.03.2023)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
SHVHV16145T "Eesti-uuringute tippkeskus (TK145) (1.01.2016−1.03.2023)", Liina Lukas, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut.
EKKM14-381 "Eesti-võru sõnaraamatu veebiversioon (1.01.2014−31.12.2015)", Mariko Faster, Võru Instituut.
EKKM12-269 "Eesti-võru sõnaraamatu väljaandmine (1.01.2012−31.12.2013)", Mariko Faster, Võru Instituut.
EKKM14-353 "Lõunaeesti ja saarte murdesõnaraamatud (1.01.2014−31.12.2018)", Eva Saar, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
EKKM13-290 "Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud (1.01.2013−31.12.2013)", Mari Mets, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-126 "Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud (1.01.2009−31.12.2012)", Mari Mets, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM14-389 "Müüdilise pärimuse monumentaal-väljaanded (1.01.2014−31.12.2018)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0050037s10 "SÕNA JA MÕISTE EESTI SÕNAVARA JA KOHANIMEDE KUJUNEMISEL (1.01.2010−31.12.2014)", Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut.
Eesti Keele Instituudi keelekogud paiknevad eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivis (EMSUKA), mille olulisemateks alamkogudeks on eesti murdearhiiv ning eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiiv. Murdearhiiv sisaldab alates 1922. aastast Emakeele Seltsi ja EKI (KKI) teadlaste ja vabatahtlike kogujate poolt kogutud materjale nii sedelkogude (kokku 5 580 100 sedelit) kui vihikkogude (153 000 lk) näol. Tähtsamad sedelkogud on J. W. Wiedemanni sõnastiku järgi kogutud murrakusõnastike kartoteek, kohanimekartoteek, A. Saareste eestvedamisel kogutud mõisteline sõnavarakogu, murdekorrespondentide kogutud sõnavarakogu, alfabeetiliselt järjestatud koondkartoteek. Murdearhiiv on EKi ja Emakeele Seltsi ühisomand. Sedelkogude ja kartoteekide hulka kuuluvad ka Eesti Kirjakeele Arhiiv (4,3 miljonit sedelit), terminoloogiakartotek (576 000 sedelit), soome-ugri keelte kartoteek (281 500 sedelit), eütmoloogiline kartotek (50 000 kaarti). Heliarhiiv sisaldab peamiselt EKI (KKI) murdeuurijate poolt tehtud salvestisi kõigist Eesti murretest ja murrakutest (2900 tundi), välis-eesti keelekasutusest (Gruusia, Venemaa, Kanada, USA, Läti, Soome, Ukraina, kokku 280 tundi), 15 soome-ugri keelest (1140 tundi). Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi põhifunktsioon on meie murrete ja lähisugukeelte uurimisbaasi tõhustamine, kogu keeleala esindava murdeainese kokkukoondamine ja läbitöötamine ning eesti kirjakeele ja keelekorralduse edendamine.
The language collections of the Institute of the Estonian Language are located in the archive of the Estonian and Finno-Ugric languages (EMSUKA). Two main subcollections are the archive of Estonian dialects (5,5 million cards and 153000 pages, co-owned by IEL and Mother Tongue Society) and archive of recordings of Estonian dialects and Finno-Ugric languages (4360 hours of original recordings). Some other card collections as the collection of archive literary language (4,3 million cards), collection of terminology (576 000 cards), Votic, Izhorian and Finnish words (altogether 281 500 cards), ethymological data (50 000 cards) are also stored in IEL. The main function of the archive is to support the scientific research of Estonian dialects and Finno-Ugric languges, to gather and work through the dialectal materials from all over Estonia.
Alamkogud (6)
NimiNimi inglise keeles
Eesti murdearhiivArchive of Estonian dialects
Etümoloogiline kartoteekEthymological catalogue
HeliarhiivArchives of recordings of Estonian dialects and Finno-Ugric languages
Kirjakeele arhiivArchive of literary language
Soome-ugri keelte arhiivArchive of Finno-Ugric languages
Terminoloogia koondkartoteekCollection of terminology
Säilikud (4)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
fotod1337eksemplarMurdekogumisekspeditsioonide fotodPhotos from dialect collecting expeditions
helisalvestused4362tundEesti murrete salvestisi 2907 tundi, väliseesti keele salvestusi 260 tundi, kõnekeele salvestusi 55 tundi, sugulaskeelte salvestisi 1140 tundi.Recordings of Estonian dialects 2907 hours, recordings of émigré Estonian 260 hours, recordings of common spoken language 55 hours, recordings of other finno-ugric languages 1140 hours
sedelkogu10745900sedelEesti murrete arhiivi, kirjakeelearhiivi, soome-ugri keelte arhiivi, etümoloogilise kartoteegi ja terminoloogia koondkartoteegi sedelidCard collections of Archive of Estonian dialects, archive of literary language, archive of finno-ugric languages, ethymological catalogue and collection of terminology
vihikkogu153000lehekülgEmakeele Seltsi ja Eesti Keele Instituudi murdeülevaated, murdetekstide litereeringud, murdeekspeditsioonide päevikud, korrespondentide tekstid, soome-ugri keelte alased tööd.Dialect overviews, transcriptions of dialect recordings, diaries of dialect collecting expeditions, texts from dialect correspondents, works on finno-ugric languages.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (7)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLLisainfoLisainfo inglise keeles
Emakeele Seltsi helilindid162http://www.eki.ee/~indrek/esh/Emakeele Seltsi helilintide tabelandmebaasData base of recordings of Mother Tongue Society
EMSUKA veebiandmebaashttp://emsuka.eki.eeKõiki EMSUKA põhikogusid kajastav andmebaas. Säilikute metaandmestik, osaliselt lisatud digiteeritud failid. Täieneb aja jooksul.Database containing all EMSUKA's basic collections. Contains metadata, digitised files added where available. More information will be added in time.
Kohanimekartoteek653793http://heli.eki.ee/kohanimed/Eesti Keele Instituudi murdearhiivi kohanimekartoteegi sedelid, mis on rühmitatud kihelkondade ja kollektsioonide kaupa. Võimalik teha otsingut kohanimede järgi (indekseerimine otsingumootori jaoks käib).Place name archive of Institute of Estonian Language grouped by parishes and by collections. It is possible to search place names (indexing work for search engine in progress).
Kohanimekogujate ja keelejuhtide andmebaas7057http://www.eki.ee/~indrek/kogujad_ja_keelejuhid/Kohanimekogujate ja keelejuhtide tabelTable of place name collectors and speakers
Lindikatalooghttp://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?leht=5&tabel=1Eesti murrete ja väliseesti keelekasutuse salvestiste kataloog, liigendatud kihelkondade ja väliseesti osas Riikide järgiCatalogue of Estonian dialect recordings and
Mõisteline kartoteek165489http://http://heli.eki.ee/moisteline/Andrus Saareste eestvedamisel kogutud sõnavarakogu, korraldatud mõistepiirkondade kaupa.Dialectal corpora arranged by conceptual areas. Collected mostly by A. Saareste.
Soome-ugri keelte rahvaluulelindid196http://www.eki.ee/~indrek/rlh/soome-ugri keelte rahvaluulesalvestiste tabelandmebaasData base of recordings of Finno-Ugric folklore
1947. a asutati EKI eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, selle murdearhiivi deponeeriti senised Emakeele Seltsi ja Tartu ülikooli murdekogud (a-st 1922-46), sh omaaegse Eesti Kirjanduse Seltsi, J. Jõgeveri ja A. Saareste sõnavarakogud, Wiedemanni sõnaraamatu alusel kogutud murrakusõnastikud jt, kokku 1 058 000 sõnasedelit ja 33 340 lk käsikirju. Aastail 1947-2006 on EKI murdesõnavara- ning kohanimekogud märgatavalt kasvanud, 2006. aasta seisuga oli murdearhiivis kokku 5 580 100 sõnasedelit ja 138 450 lk vihikkogusid. Nii mahukaid eesti murrete kogusid mujal maailmas pole. Heliarhiiv rajati 1956. aastal, kui sai alguse eesti murrete ja teiste soome-ugri keelte süstemaatiline helilindistamine. Etümoloogilist kartoteeki hakati koostama tolleaegses KKI soome-ugri keelte sektoris 1970. aastal. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu loomiseks vajalikku kirjakeele arhiivi hakati looma 1955. aastal ja 2006. a lõpul sisaldas see 4,3 miljonit sedelit. Sõnakogu kasutati õigekeelsus- ja kakskeelsete sõnaraamatute koostamisel ja eesti keele sõnavara ja grammatika probleemide uurimisel. Terminoloogia koondkartoteeki kuulub oskussõnavara kartoteek (u 550 000 sedelit) ja 1980. a-il alustatud keelekorralduskartoteek (üle 25 000 sedeli), sedelkogude täiendamine lõpetati 2003.
Teaduskollektsiooni kasutajad (5)
Kasutaja tüüp%
harrastusuurijad20
teadustöötajad60
välisteadlased10
õppejõud5
üliõpilased5
EKI murdearhiivi näol on tegemist keskse koguga Eestis, mida kasutavad nii EKI enda murde- ja kohanimeuurijad kui ka uurijad teistest teadusasutustest, harrastusuurijad ning üliõpilased. Külalisuurijaid käib aastas 20 ringis, enamasti külastatakse kollektsiooni mingi teemaga seoses korduvalt. Helimaterjale vahendatakse aastas 5-10 korda, enamasti küsitakse mingi konkreetse keelejuhi või piirkonna salvestisi. Vihikkogudest ja helimaterjalidest on võimalik tellida digikoopiaid. Kohanimekartoteek ja mõisteline kartoteek on ligipääsetavad ka interneti vahendusel. Murdekartoteegi põhjal koostatakse igal aastal ilmuvat "Eesti murrete sõnaraamatut", kartoteeki kasutatakse ka teiste Eestis ilmuvate murde- ja murrakusõnaraamatute ning murdeülevaadete koostamisel. Igal aastal ilmub EKI teadlaste sulest vähemalt viis EMSUKA kogudel põhinevat publikatsiooni. Koostööd tehakse teiste Eesti teadusasutustega, arhiivide ja muuseumidega. Helifaile ja murdeliteeringuid kasutatakse koostöös Tartu Ülikooliga ühises murdekorpuses. EKI on ka Eesti Keeleressursside Keskuse partner.
The archive of Estonian dialects is the main dialectal collection in Estonia. It is used by IEL own dialectologists as well as from other Estonian academic institutions, hobbyist researchers and students. Usually there are about 20 guest researchers per year, most of them visit collections repeatedly. Recordings are mediated about 5-10 times a year, requests are mostly for specific speakers or dialect areas. It is possible to get digital copies from fascicles and recordings. Toponymical and conceptual archives are usable on internet. The archive of Estonian dialects is used to compile the dictionary of Estonian dialects as well as most other dialect dictionaries and overviews published in Estonia. At least five publications are published by IEL scientists based EMSUKA every year. Collection is used in collaboration with other scientific institutions, archives and museums. Dialect recordings and transcriptions are used to compile a dialect corpora in cooperation with University of Tartu. IEL is also a partner of the Center of Estonian Language Resources.
Kasutamiskord http://emsuka.eki.ee