Eesti Rahvaluule Arhiiv, rahvaluulekogud
Eesti Rahvaluule Arhiiv, rahvaluulekogud, Eesti Kirjandusmuuseum.
Vanemuise 42, 51003 Tartu
Eesti Rahvaluule Arhiiv, rahvaluulekogud
Eesti Rahvaluule Arhiiv, rahvaluulekogud
ERA
  • {{item.DisplayName}}
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (385)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Rüütel, Ingrid. (2014). Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid. Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel. CD, DVD ja tekstivihik. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8. CD: Saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. DVD: Saaremaa laule, tantse ja kombeid. Janika Oras (Toim.). . Eesti Kirjandusmuuseum.
Oras, Janika (2016). "Before the final silence": Creative aged women in Estonian historical oral culture. In: Fürniss, Susanne (Ed.). 21st symposium of the ICTM Study Group Historical Sources of Traditional Music (10). Paris.
Oras, Janika (2015). "Before the final silence": stories about outstanding female performers in the 19th and 20th century's Estonia. In: SIEF2015. Utopias, Realities, Heritages: Ethnographies for the 21st Century (81).
Tupits, Ave (2012). "He Comes Up From the Cellar[Stairs], Sighs at the Door and Disappears Somewhere on the Stage": About the Supernatural in Theatre. In: Siim, Pihla Maria; Allen, Daniel E. (_EditorsAbbr). Supernatural Places. 6th Nordic-Celtic-Baltic Folklore Symposium. Abstracts. (86−86). Tartu.
Kõmmus, Helen (2015). "Iiu Leigri" muistendite sarja saamisloost. Helen Kõmmus (_EditorsAbbr). Iiu Leiger: Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. (77−85). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Jaago, Tiiu (2014). "Lihula linna" ja "Haapsalu alevi". Lihula ja Haapsalu regilaulus. Lepp, Anu (Toim.). Läänemaa Muuseumi toimetised (83−98).. Haapsalu: SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid.
Metsvahi, M. (2010). "Naine libahundiks" (AT 409) eesti jutupärimuses. Keel ja Kirjandus, 611−627.
Tuisk, Astrid (2010). "Olli orja sääl koskil..." Väljarändamisjutud Siberi eestlaste pärimuses. Merili Metsvahi; Pihla Siim (Toim.). Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika (33−34).Folkloristide talvekonverents "Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamiks" 4.-5. veebruar 2010 Taevaskoja seminari- ja puhkekeskuses. Tartu: Tartu Ülikool.
Hiiemäe, Mall (2010). "Palmse taevas" maa pealt vaadelduna. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (127−140). Eesti Kirjandusmuuseum [_isbeingpublished].
Kalkun, Andreas (2015). "Rohgem ei tiija mina teile kirjuda." Kirjavormelid ning peresuhete kajastused Jakob Ploomi sõjakirjades. Hinrikus, Mirjam; Mattheus, Ave (_EditorsAbbr). Esimene maailmasõda eesti kultuuris (16−17). Tallinn.
Kõmmus, Helen (2015). "See Soaremoa on üks väikene moa, aga siiski soarlane laulab koa." Teadusliku ja praktilise väärtusega kogumik Saaremaa muusikapärimusest. Mäetagused, 62, 139−143.
Metsvahi, Merili (2013). "Ühel mehel käind naine undiks..." Saaremaalt kogutud libahundimuistenditest. Järv, Risto (_EditorsAbbr). Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (x−x). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Laineste, Liisi; Krikmann, Arvo (2015). ‘The favourite food of an Estonian is another Estonian’: A paremiological insight into national communication style. In: Chlopicki, Wladyslaw (_EditorsAbbr). Culture's Software - Communication Styles (89−108). Cambridge Scholars Publishing.
Hiiemäe, Mall; Järv, Risto; Kulasalu, Kaisa; Sarv, Mari; Tamm, Kadri; Tuisk, Astrid (koostanud ja toimetanud) (2013). 1001 lastemängu aastast 1935. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõmmus, Helen (2014). 11-keelset „Vana Kannelt” sõrmitsemas: Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. Keel ja Kirjandus, 6, 474−477.
Goršič, Ave (2014). 40 aastat noorteadlaste konverentse. Keel ja Kirjandus, 12, 927−932.
Vaino, Katrin; Holbrook, Jack; Rannikmäe, Miia (2013). A Case Study Examining Change in Teacher Beliefs through Collaborative Action Research. International Journal of Science Education, x, 10.1080/09500693.2012.736034 [_isbeingpublished].
Järv, Risto (2013). A hen who doesn’t lay golden eggs?! Fairy tale advertisements and their strategies. In: Laineste, Liisi; Brzozowska, Dorota; Chlopicki, Wladislaw (Ed.). ESTONIA AND POLAND: Creativity and tradition in cultural communication. Volume 2: Perspectives on national and regional identity (99−120).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kaasik, Mairi (2013). A Mortal Visits the Other World – the Relativity of Time in Estonian Fairy Tales. Journal of Ethnology and Folkloristics, 7 (2), 33−47.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2014). A Schoolteacher with a Mission: Gustav Vilbaste (1885–1967) and ethnobotany in Estonia. In: Svanberg, Ingvar; Luczaj, Lukasz (Ed.). Pioneers in European Ethnobiology (201−217).. Uppsala: Uppsala Universitet. (Uppsala Studies on Eastern Europe; 4).
Kalda, Mare (2015). Aardejutud ja nende seos muististega. Valk, Heiki (_EditorsAbbr). Muistis, koht ja pärimus (261−304). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Muinasaja teadus; 26).
Kalda, Mare (2015). Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus. Keel ja Kirjandus, 556−572.
Hiiemäe, Mall (2010). About the Historical Development of Ethnobiology in Estonia. In: (44).
Korb, Anu (2013). About Us and the Others: Russian Estonians' Identity-Stories. In: Būgienė, Lina (_EditorsAbbr). The 16th Congress of the International Society for Folk Narrative Research. Program & Abstracts (129−130). Vilnius, Lithuania.
Jürgenson, Aivar; Kumer-Haukanõmm, Kaja; Tuisk, Astrid (koost) (2011). Acta Historica Tallinnensia 17. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Kõiva, Ottilie-Olga (2014). Aeg ärgata. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal - Time to Wake. Twenty-Eight Estonian Folk Songs. Written Down by Friedrich Reinhold Kreutzwald in 1828 in Viisu Village, Järva County. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Voolaid, Piret (2012). All-Estonian Competition for Nursery School Lore Collection. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 50, 147−150.
Västrik, E.-H. (2010). Archiving Tradition in a Changing Political Order: From Nationalism to Pan-Finno-Ugrianism in the Estonian Folklore Archives. 1−25.
Annom, Inge; Goršič, Ave; Järv, Risto; Tamm, Kadri (2012). Arhiivid ja kogukonnad. Eesti Rahvaluule Arhiivi 85. aastapäeva konverents. 24.-25. september 2012, Tartu. Ettekannete teesid. Annom, Inge; Goršič, Ave; Järv, Risto; Tamm, Kadri (Toim.). (1−42).Arhiivid ja kogukonnad. 24.-25. september 2012, Tartu.. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Reet (2015). Armastus eesti rahvapärimuses. Tallinn: Pegasus.
Goršič, Ave (2014). August Martin as a Correspondent of the Folklore Archives. 17−17.
Tupits, Ave (2011). August Martin Jakob Hurda kirjasaatjate jälgedel. Lee. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne., 17, 52−60.
Metssalu, Jüri (2014). Beings of Natural Sacred Sites: the Example of 5 Estonian Parishes. In: Bela Mosia (_EditorsAbbr). Conference of Belief Narrative Network of ISFNR. Nature Spirits: Continuity and Change. Abstracts. (47−48). Tbilisi.
Valk, Ülo (2015). Belief as Generic Practice and Vernacular Theory in Contemporary Estonia. Bowman, Marion; Valk, Ülo. Vernacular Religion in Everyday Life: Expressions of Belief (350−368). London and New York: Routledge Taylor & Francis Ltd [_isbeingpublished].
Oras, Janika (2016). Biograafia suulise ja kirjaliku kultuuri piiril: laulik jutustab laulikust. Kuusk, Külliki (Toim.). Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Kevadkonverents 5. ja 6. mail 2016 Eesti Kirjandusmuuseumis (24). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Västrik, Ergo-Hart (2014). Categories of Animistic Spirits in the Vernacular Religion of Votians: Vocabulary and Comparison of Dominant Notions. <i>Symposium Indigenous Ontologies: Reassessing Human and Non-Human Relations. July 29-30, 2014. University of Tartu. Abstracts..</i> _EditorsAbbr Margaret Lyngdoh, Ülo Valk. Tartu: Department of Estonian and Comparative Folklore, University of Tartu, 34−35.
Valk, Ülo; Kulmar, Tarmo (2015). Chapter Five: Estonian Study of Religion: A Historical Outline of the 20th Century Development. TOMÁŠ BUBÍK, PH.D AND HENRYK HOFFMANN, PH.D.. STUDYING RELIGIONS BEHIND THE IRON CURTAIN: THE ACADEMIC STUDY OF RELIGIONS IN EASTERN EUROPE (166−198). Holland , Leiden: BRILL Academic Publishers.
Kulasalu, Kaisa (2014). Class struggles and Great Patriotic War: collecting folklore in Late Stalinist Estonia. In: Lina Leparskienė (Ed.). 4th International Conference of Young Folklorists „The Informant in Folklore Studies“ (10).4th International Conference of Young Folklorists „The Informant in Folklore Studies“, Vilnius, Leedu, 5.-7. juuni.
Tupits, Ave (2009). Collections and Research of Estonian Folk Medicine in the 20th Century. In: Simon, Michael (Ed.). Volkskunde in Rheinland-Pfalz (119−131). Mainz: Gesellschaft für Volkskunde in Rheinland-Pfalz.
Toomeos-Orglaan, Kärri (2014). Contemplating Fairy Tales. In: Kõiva, Mare; Kuperjanov, Andres; Korb, Anu (Ed.). (220). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kikas, Katre (2013). Contextualizing one publishing project: M. J. Eisen, his network of folklore collectors and stories about the sixth and seventh book of Moses. Judit KisHalas, Pihla Maria Siim. Vernacular Expressions and Analytic Cathegories (31−32).3rd International Conference of Young Folklorists. Vernacular Expressions and Analytic Cathegories, Tartu 14-16 mai, 2013. Tartu.
Oras, Janika (2009). Creating Archive Records: Three Female Collectors in Estonia. In: Substances (67). Helsinki: Helsingi Ülikool. (17).
Riid, Andri; Sarv, Mari (2013). Determination of regional variants in the versification of Estonian folksongs using an interpretable fuzzy rule-based classifier. <i>8th Conference of the European Society for Fuzzy Logic and Technology (EUSFLAT 2013): EUSFLAT - 8th conference of the European Society for Fuzzy Logic and Technology, Milan, Italy, September 11-13, 2013.</i> Ed. Gabriella Pasi, Javier Montero, Davide Ciucci. Atlantis Press, 61−66. (Advances in Intelligent Systems Research; 32).10.2991/eusflat.2013.9.
Korb, Anu (2011). Diasporaa eestlaste kohanemisest asukohamaal kogutud pärimusainese põhjal. Hiiemäe, Mall (_EditorsAbbr). Tõlge kultuuris. 55. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi teesid. (13−14). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Metsvahi, M. (2011). Die Frau als Werwölfin (AT 409) in der estnischen Volkstradition. de Blecourt, Willem; Tuczay, Christa Agnes. Tierverwandlungen. Codierungen und Diskurse (193−219). Tübingen: Francke Verlag.
Kulasalu, Kaisa; Sarv, Mari (2014). Digital humanities in Estonia: digital divide or linguistic isolation. <i>Digital Cultural Empowerment. Conference Proceedings.: Digital Humanities 2014, Lausanne, 8-11 July, 2014.</i> Ed. Melissa Terras. Alliance of Digital Humanities Organizations, 1−3.
Sarv, Mari; Kulasalu, Kaisa (eds.) (2015). Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses. Projektide tutvustused. - Estonian Digital Humanities Aº 2014: Infotechnological innovation in humanities research and education. Project Synopses. [ilmumas].
Kulasalu, Kaisa; Sarv, Mari (koost., toim.) (2014). Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes. Projektide tutvustused - Digital Humanities in Estonia Ao 2013: IT Applications in Humanities. Project Synopses.
Kalle, R; Sõukand, R (2015). Eesti etnobotaanika: materjali kogumise ajalugu, meetodid ja rakendused. Akadeemia, 27 (7), 1155−1180.
Baran, A. (2013). Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja fraseologismide allikapublikatsioon &quot;Monumenta Estoniae Antiquae&#39; sarjas. Kõiva, M. (Toim.). Eesti kultuurimälu 2009-2013. Riikliku programmi &quot;Eesti keel ja kultuurimälu&quot; aruandekonverentsi teesid (8−8).Eesti kultuurimälu 2009-2013. Riikliku programmi &quot;Eesti keel ja kultuurimälu&quot; aruandekonverents, Tartu, 16.oktoober 2013. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Oras, Janika (2010). Eesti laulukultuuri helijäljed kolmes 20. sajandi alguse helisalvestuste kogus. Regilaulukonverents &quot;Sa laulad siinnä, ma laulan siellä&quot; (6).
Kõiva, Mare (2011). Eesti loitsud. Tallinn: Pegasus.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2013). Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani. Tallinn: Varrak.
Kõiva, Mare (koostaja); Tedre, Ülo (autor) (2015). Eesti maskeerimiskombestik. 1−200.
Järv, Risto (2013). Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded. Niinemets, Asta (Toim.). Eesti kultuurimälu 2009–2013. Riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” aruandekonverentsi teesid (13−14).Riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” aruandekonverents; Tartu; 16.10.2013. Tartu.
Järv, Risto; Kaasik, Mairi; Toomeos-Orglaan, Kärri (2009). Eesti muinasjutud. Imemuinasjutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Krikmann, Arvo (2014). Eesti murde- ja folkloorialade piiritlemisest. Keel ja Kirjandus, 708−721.
Krikmann, Arvo (toim.); Saukas, Rein (toim.) (2013). Eesti mõistatused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Jaago, Cätlin (2011). Eesti parmupill. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Tampere, Herbert (2013). Eesti rahvalaule viisidega IV. Jutustavad laulud.
Tampere, Herbert (2013). Eesti rahvalaule viisidega V. Lüürilised laulud.
Tuisk, Astrid; Sarv, Mari (2009). Eesti Rahvaluule Arhiiv. Paar sammukest XXV. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 (313−333).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Järv, Risto; Sarv, Mari (2013). Eesti Rahvaluule Arhiiv [Kroonika 2011]. Kadri Tüür (Toim.). Paar sammukest XVIII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2011. (254−281).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Paar sammukest; XVIII).
Tuisk, Astrid (2010). Eesti Rahvaluule Arhiiv 2009. aastal ja Presidendi rahvaluulepreemia. (463-−464).. Tallinn: SA Kultuurileht.
Tampere, Herbert; Tampere, Erna; Kõiva, Ottilie (koostajad), Oras, Janika; Sarv, Kadi (veebiväljaande toimetajad) (2016). Eesti rahvamuusika antoloogia. Veebiväljaanne. 3.
Oras, Janika (2013). Eesti regilaulude avaldamine. Kõiva, Mare (_EditorsAbbr). Eesti kultuurimälu 2009–2013. Riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ aruandekonverentsi teesid. (37). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Särg, Taive (2011). Eesti regilauluviisid ja rahvamuusika 20. sajandi alguse haritlaste vaates. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 29, 71−142.
Voolaid, Piret (2015). Eesti värssmõistatused.
Korb, Anu (2012). Eestlased ja setud Krasnojarski krai külades. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 52, 186−189.
Korb, Anu (2013). Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus. Kõiva, Mare (koost) (_EditorsAbbr). Eesti kultuurimälu 2009 - 2013. Riikliku programmi &quot;Eesti keel ja kultuurimälu&quot; aruandekonverentsi teesid (19−21).
Korb, Anu (koost, toim) (2014). Eestlased Venemaal: elud ja lood. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõmmus, Jegard; Lipu, Sende; Kõmmus, Helen (2015). Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941. Tartu, Sõru: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hiiemäe, Reet (2013). Ended ja ennustamised eesti rahvausundis. Tallinn: Pegasus.
Remmel, Mari-Ann (2014). Esimesest maailmasõjast, teistest sõdadest ja ajatunnetusest Eesti kohapärimuses. Looming, 8, 1127−1135.
Kapper, Sille (2013). Estonian Folk Dance: Terms and Concepts in Theory and Practice. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 54, 73−96.
Järv, Risto (2013). Estonian Folklore Archives. Oral Tradition, 28 (2), 291−298.
Arukask, Madis (2014). Estonian folkloristics today and its past. In: Савремена српска фолклористика II. Књига резимеа (18−19). Belgrad: Институт за књижевност и уметност.
Metsvahi, Merili (2015). Estonian Werewolf History. In: Willem de Blecourt (_EditorsAbbr). Werewolf Histories (x−x). London: Palgrave Macmillan [_isbeingpublished].
Metsvahi, Merili (2015). Estonian Werewolf Legends Collected from the Island Saaremaa. In: Priest, Hannah (_EditorsAbbr). She-Wolf: A Cultural History of Female Werewolves (24−40). Manchester: Manchester University Press.
Järv, Risto (2013). Estonians&#39; Narratives about Crossing the Border to Finland (On the Basis of the Folklore Collection Campaign ’Finland in My Memories[’]). In: (14).Border Code, Soome, Joensuu, University of Eastern Finland (UEF), Joensuu campus, 6.–8. 11 2013. Joensuu.
Laineste, Liisi (2014). Ethnic and national differences (including African American, Jewish, Russian, etc). In: Encyclopedia of Humor Studies (541−542). Sage Publications Ltd.
Kalkun, Andreas (2014). Fasts and Feasts in Estonians’ Representations of the Seto Culture. Journal of Ethnology and Folkloristics, 8 (1), 53−73.
Kõiva, Mare (2014). Fear of Comets and Coping Mechanisms: Social Dynamics on the Example of a 17th Century Japanese Diary and Estonian Folklore Records. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (ˇ91−100). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Kõiva, Mare (2014). Fear of Comets and Coping Mechanisms: Social Dynamics on the Example of a 17th Century Japanese Diary and Estonian Folklore Records. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (ˇ91−100). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Korb, Anu (2016). Folkloor Venemaa eestlaste eluloolistes mälestustes. Kuusk, Külliki (koost) (Toim.). Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Teesid. (22−23). Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Korb, Anu (2015). Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö peegeldusena. Kikas, Katre ja Toomeos-Orglaan, Kärri (_EditorsAbbr). Välitööd ajaskaalal. Ettekannete teesid. (11). Tartu.
Kapper, Sille; Särg, Taive (2013). Folklore archives and Estonian traditional music and dance today. <i>The role of archives in the circulation chain of tradition: SIEF2013 11th Congress: Tartu, Estonia 30 June - 4 July, 2013 Theme: &#39;Circulation&#39;.</i> International Society for Ethnology and Folklore,.
Kikas, Katre (2014). Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. In: Edlund, A-C., Haugen, S. &amp; Edlund, L-E (_EditorsAbbr). Vernacular literacies - Past, present and future. (221−235). Umeå: Umeå University.
Kikas, Katre (2014). Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. In: Edlund, A-C., Haugen, S. &amp; Edlund, L-E (Ed.). Vernacular literacies - Past, present and future. (221−235).. Umeå: Umeå University.
Västrik, Ergo-Hart (2014). Folklore fieldwork in Estonia. In: Sonja Petrovic (_EditorsAbbr). Lexicon of Folklore Fieldwork Research (x). Belgrade: Unversity of Belgrade [_isbeingpublished].
Valk, Ülo (2014). Folkloristic Contributions towards Religious Studies in Estonia: A Historical Outline. Temenos : Nordic Journal of Comparative Religion, 50 (1), 137−163.
Korb, Anu (2014). From collecting to studying the folklore of Siberian Estonians and Latvians: Background. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 7−14, 10.7592/FEJF2014.58.
(2012). From Holy Hiis to Sacred Stone: Diverse and Dynamic Meanings of Estonian Holy Sites. Rountree, K; Morris, C; Peatfield, A. Archaeology of Spiritualities (163−183). Springer.
Laineste, Liisi (2014). From joke tales to demotivators: A diachronic look at humorous discourse in folklore. In: Brzozowska, Dorota (_EditorsAbbr). Humorous discourse (?−?). Tertium [_isbeingpublished].
Järv, Risto; Sarv, Mari (2012). From Regular Archives to Digital Archives. In: Corpora Ethnographica Online. Strategien der Digitalisierung kultureller Archive und ihrer Präsentation im Internet (27).Corpora Ethnographica Online. Strategien der Digitalisierung kultureller Archive und ihrer Präsentation im Internet. Rostock, 26.-28. 10. 2012.
Järv, Risto; Sarv, Mari (2014). From regular archives to digital archives. In: Schmitt, Christoph (_EditorsAbbr). Corpora ethnographica online. Strategies to digitize ethnographical collections and their presentation on the Internet. (x−y). Waxmann Verlag GmbH. (Rostocker Studien zur Volkskunde und Kulturgeschichte; 5) [_isbeingpublished].
Baran, A. (2015). Gender in Estonian Older Phraseology. In: Szerszunowicz, Joanna; Nowowiejski Boguslaw (Ed.). Linguo-Cultural Research on Phraseology. Volume Three. (315−336). Bialystok: University of Bialystok Publishing House. (Intercontinental Dialogue on Phraseology III project Research on Phraseology in Europe and Asia; 3).
Toomeos-Orglaan, Kärri (2013). Gender Stereotypes in Cinderella (ATU 510A) and The Princess on the Glass Mountain (ATU 530). Journal of Ethnology and Folkloristics, 7 (2), 49−64.
Lintrop, Aado (2012). Great Oxen of Twilight: Storytelling and Riddlemaking at Calendar Solstices. In: Frog, Anna-Leena Siikala, Eila Stepanova (_EditorsAbbr). Mythic Discourses: Studies in Finno-Ugrian Oral Tradition. (xxx−yyy). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. (Studia Fennica Folkloristica) [_isbeingpublished].
Paal, Piret (2014). Halltõbi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõivupuu, Marju (2015). Hammastega seotud uskumused ja kombed. Hambaarst, 3, 28−30.
Järv, Risto; Annom, Inge; Kaasik, Mairi; Toomeos-Orglaan, Kärri; Reinaus, Reeli (koostanud ja kohandanud) (2014). Head Eesti muinasjutud. . Tartu: Loovhoog.
Voolaid, Piret (2014). Head Eesti mõistatused. . Tartu: Loovhoog.
Voolaid, Piret (2015). Head eesti vanasõnad. . Tartu: Loovhoog.
Korb, Anu (2015). Healing skills as group folk knowledge. In: Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Book of Abstracts (88−89). University of Oulu.
Kalda, Mare (2014). Hidden Treasure Lore in Estonian Folk Tradition. In: Kõiva, Mare (_EditorsAbbr). Folklore Studies - Mission Possible (73−90). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
(2012). Hiis-sites in the parishes of Rapla and Juuru. Eesti Arheoloogiaajakiri = Estonian Journal of Archaeology, 168−183.
Kulasalu, Kaisa (2014). Hilisstalinismi perioodil tsenseeritud rahvaluulekogud: sõnakõlksus peituv meelsus. Oma Keel, 1, 59−66.
Oras, Janika (2015). Historical singing spaces and practices in Central Estonia - Shared and personal experiences. In: Harri Mantila, Jari Sivonen, Sisko Brunni, Kaisa Leinonen, Santeri Palviainen (_EditorsAbbr). Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Book for Abstracts (459−460). University of Oulu: Oulu University Press.
Goršič, Ave (2016). Honoring and Losing Knowledge: Folk Medicine Collection of the Estonian Museum of Hygiene in the Early 20th Century. In: Juris Salaks, Janis Stradinš (Ed) (Ed.). Acta Medico-Historica Rigensia (301−322). Riga: Rīgas Stradiņa universitāte.
Kalkun, Andreas (2013). Hurda &quot;Raasakõisist&quot; ja timä &quot;Setokõisi raamadu&quot; plaanist. Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq (7−12). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Aabrams, Vahur; Kalkun, Andreas (2013). Hurda avitajaq Setomaal aastagil 1903 ni 1886 ja muid kommentaarõ. Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq (198−215). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõivupuu, Marju (2014). Hülged rahvapärimuses. Eesti Loodus, 12, 14−19.
Korb, Anu (2014). Ida-Siberi Minussinski piirkonna eestlaste ravitsejad, haigusseletused ja ravivõtted. Traditsioonimuutused ja kogumiskontekst. Folkloor ja sidusus. Üheksas folkloristide talvekonverents. Ettekannete teesid ja ajakava (8−9). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Ligi, P.; Must, M.; Voolmaa, A.; Korb, A.; Hussar, A.; Hiiemäe, M.; Salve, K.; Kalda, M.; Kõiva, M.; Torop, K.; Mirov, R.; Kokamägi, H.; Tuvi, E.; Rüütel, I. (2013). Ida-Virumaa rahvakultuurist. Teine, parandatud ja täiendatud tr. Koostaja ja teaduslik toimetaja Ingrid Rüütel. Keeletoimetaja ja noodigraafik Edna Tuvi. Küljendaja ja kujundaja Pille Niin. Rakvere-Tallinn: Viru Instituut.
Korb, Anu (2013). Ida-Virumaa rahvaluulekogujad. Rüütel, Ingrid (_EditorsAbbr). Ida-Virumaa rahvakultuurist (75−91). Rakvere-Tartu: Viru Instituut.
Kõmmus, Jegard (2014). Iiu Leiger. Emasde Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihesd Leigrisd. Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Vanahunt, Feodor (2015). Ilosa’ ja pogana’ jutu’. Seto Instituut, Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Järv, Risto; Kaasik, Mairi; Toomeos-Orglaan, Kärri (2014). Imemuinasjutud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kulasalu, Kaisa (2013). Immoral Obscenity: Censorship of Folklore Manuscript Collections in Late Stalinist Estonia. Journal of Ethnology and Folkloristics, 7 (1), 49−64.
Sarv, Mari (2013). Improper mode in archaic folksongs and its affinity to humour. In: Anna Rewis-Letkowska (Ed.). International Conference of Communication Styles, Krosno, Poland, 14.-16.10.2013. Programme. Book of Abstracts. (19).International Conference of Communication Styles, Krosno, Poland, 14.-16.10.2013. Krosno.
Västrik, Ergo-Hart (2015). In Search of Genuine Religion: The Contemporary Estonian Maausulised Movement and National Discourse. In: Rountree, Kathryn (_EditorsAbbr). Contemporary Pagan and Native Faith Movements in Europe: Colonialist and Nationalist Impulses (130−153). Oxford: Berghahn. (EASA Series; 26).
Jaago, Tiiu (2014). Inimene ja regilaul. Mandel, Mati (_EditorsAbbr). Vana-Läänemaa ajaloo radadel (69−95). Lihula: MTÜ Keskaegne Lihula, Vana-Läänemaa Ajaloo Selts.
Jaago, Tiiu (2014). Inimene ja regilaul. Mandel, Mati (Toim.). Vana-Läänemaa ajaloo radadel (69−95).. Lihula: MTÜ Keskaegne Lihula, Vana-Läänemaa Ajaloo Selts.
Hiiemäe, Mall (2009). Isikuloolised ja olustikulised jutustused. . Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene (178−184). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Korb, Anu (2012). Izstāstītās personiskās vēstures un to atveidojums. Narrated Personal Histories and Their Rendition. In: Mutvārdu vēsture: Dialogs ar Sabiedrību. Oral History: Dialog with Society. (23-24, 46-47). Riga.
Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; [Särg, Taive] (2011). Jaanipäev. Grenader.
Västrik, Ergo-Hart (editor-in-chief); Metsvahi, Merili (special issue editor); Järv, Risto; Leete, Art; Lintrop, Aado; Runnel, Pille; Valk, Ülo (eds.) (2013). Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol. 7, No. 2. Fairy Tales — Tellers, Tellings and Interpretations. Tartu: Estonian Literary Museum, Estonian National Museum, University of Tartu.
Kalkun, Andreas (2015). Juhatusõst. Kalkun, Andreas. Feodor Vanahunt &quot;Ilosa&#39; ja pogana&#39; jutu&#39;&quot; (9−12). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Seto Kirävara).
Kalkun, Andreas (2013). Jumalaema kodustamine. Seto naiste usundist ja rahvapärasest marioloogiast. Annuk, Eve. Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud (11).
Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Sepper, Ülle; Särg, Taive (2011). Jõulud. Grenader.
Hiiemäe, Mall (2010). Jõulud - talve ja valguse pühad. Virumaa Teataja (4).
Voolaid, Piret (2010). Jänes hüppab kitse: Loomamõistatused sõnas ja pildis. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
Kalkun, Andreas (2011). Kaarle Krohn, Jakob Hurt and the Dissection of Songs. RMN (Retrospective Methods Network) Newsletter, 2, 66.
Kalkun, Andreas (2010). Kaarle Krohn, Jakob Hurt ja laulude tükeldamine. Regilaulukonverents &quot;Sa laulad siinnä, ma laulan siellää...&quot; (11).
Voolaid, Piret (2013). Kahe lehega kapsapea: Mõistatusi inimesest, elamisest ja olemisest. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
Hiiemäe, Reet (2012). Kaitsemaagia eesti rahvausundis. Tallinn: Pegasus.
Hiiemäe, Mall (2010). Kas esimene väljakukuusk oli Riias või Tallinnas? (13).
Kalkun, Andreas (2012). Kellele kuulub seto pärimus? Samuel Sommeri rahvaluulekogu loost ja retseptsioonist. Sarv, Mari. Regilaulu müüdid ja ideoloogiad (179−252). Tartu: Estonian Literary Museum, University of Tartu. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused) [_isbeingpublished].
Rüütel, Ingrid (2013). Kihnlased 1991-1994, DVD I-III + annotatsioon.
Rüütel, Ingrid; Kapper, Sille (2015). Kihnu tantsud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
(2012). Kiltsi mõis - keskaegsest kivimajast esindusliku härrastehooneni. Virumaa muuseumid, 32−47.
Saarlo, Liina (2013). Kodavere “Vana Kandle” tähti: Sohvi Sepp. Andreas Kalkun, Janika Oras (_EditorsAbbr). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused (1−13). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused; 31) [_isbeingpublished].
Saarlo, Liina (2014). Kodavere “Vana Kandle” tähti: Sohvi Sepp. [Stars of &quot;Old Psaltery&quot;: Sohvi Sepp]. Andreas Kalkun, Janika Oras (Toim.). Regilaulu kohanemine ja kohandajad (291−313). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused; 31).
Saarlo, Liina (2014). Kodavere kihelkonna laulikutest. [Singers of runosongs of Kodavere parish]. Oras, Janika; Salve, Kristi (Toim.). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (86−111). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti vanad rahvalaulud / Estonum carmina popularia: Vana Kannel).
Saarlo, Liina (2014). Kodavere regilaulude kogumislugu. Oras, Janika; Salve, Kristi (_EditorsAbbr). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (62−85). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Monumenta Estoniae Antiquae I. Eesti vanad rahvalaulud / Estonum carmina popularia: Vana Kannel.).
Oras, Janika; Tuvi, Edna (2014). Kodavere regiviisid. Oras, Janika; Salve, Kristi (_EditorsAbbr). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (112−127). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Tuisk, Astrid (2010). Kolme rahva anekdoodid lastepärimuses: viisteist aastat hiljem. Kalmre, Eda (Toim.). Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi laste- ja noortepärimusest. (163−186).. Tartu: EKM Teaduskirjastus. (Tänapäeva folkloorist; VIII).
Kõmmus, Helen (2014). Komi rahvamuusika. Kadi Raudalainen (_EditorsAbbr). Soome-ugri entsüklopeedia (xx−xx). Tallinn: Fenno-Ugria [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Reet (2014). Krahvid, kuradid ja kodukäijad. Rahvajutte Lüganuse kihelkonnast. Tartu: MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus.
Valk, Ülo (2015). Kui muistendist saab fiktsioon. Žanriajaloolisi märkusi. Keel ja Kirjandus, 541−555.
Valk, Ülo (2014). Kui muistendist saab uudis: usundilise pärimuse ja varase eesti ajakirjanduse suhetest. Tiit Hennoste. Rahvusvahelised rahvusteadused (81−96). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Särg, Taive (2013). Kuidas jätkata pärimuslikku laulu kirjalikus kultuuris? Sirp (15).
Järv, Risto (2010). Kuidas leppida muinasjutega. Uku Masing ja muinaslood Eestist Indiani. Merilai, Arne; Saluvere, Tiina (Toim.). Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100 (267−287).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.
Annom, Inge; Jaanits, Jaanika; Jaksman, Tiina; Kartau, Age Kristel; Kulasalu, Kaisa; Meier, Moon; Reinaus, Reeli; Tool, Aare (2011). Kuldkalake.Pro Folkloristica 17. Tupits, Ave; Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Kuldkalake. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Voolaid, Piret (2010). Kus sõnu, seal mõnu: Valimik vanasõnu noortele. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
Tupits, Ave (2009). Käsitlusi rahvameditsiinist: mõiste kujunemine, kogumis- ja uurimistöö kulg Eestis 20. sajandil. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hiiemäe, Mall (2010). Lahemaa kivid. Loodusetaju ja elulaadi seostest. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest (77−86). Huma.
Hiiemäe, Mall (2014). Lastemängud aja peeglis. Lee. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne., 20, 65−72.
Metssalu, Jüri (2014). Lau küla muistised ja pärimuspaigad. Lau küla lood. Kalev Kask. Lau küla lood. Lau [_isbeingpublished].
Tampere, Herbert (2009). Lauluväelised. Ilmamaa.
Särg, Taive; Valk, Aune (2014). Leelo is the way of life. Construction of ethnic identity and it’s relation to traditional music in Setomaa, South East Estonia. Folklore. Electronic Journal of Folklore, xx−xx [_isbeingpublished].
Oras, Janika (2014). Leelo oppamine ja opmine. . Setomaa.
Kõmmus, Helen (2015). Leigri tegelaskuju Hiiumaa jutupärimuses. Lõbus leigar või manajast maatark? Keel ja Kirjandus, 589−602.
Järv, Risto (2011). L&#39;Esprit de la forêt: Contes estoniens et seto. Paris: José Corti.
Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Särg, Taive (2012). Lihavõtted. Grenader.
Järv, Risto; Päär, Piret; Türnpu, Anne; Maaker, Andre (2014). Linda kivist Lilla Daamini. .
Järv, Risto (2014). Linda kivist Lilla Daamini. Tekstivihik teele. Keeletoimetaja Kanni Labi (_EditorsAbbr). . Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Jaago, Tiiu (2013). Linnateema vanemas rahvalaulus. Keel ja Kirjandus, 7, 490−506.
Hiiemäe, Mall (2014). Linnuliigi sulestiku värvus usundilise kuvandi kujundajana. . Folkloor ja sidusus. Üheksas folkloristide talvekonverents 26.-27. veebruaril 2014 Uhtjärve ürgoru Nõiariigis. Ettekannete teesid (6−7). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kõiva, Mare (2013). Loitsud ja rahvaarstid. Rüütel, Ingrid (_EditorsAbbr). Ida-Virumaa rahvakultuurist, 2. parandatud ja täiendatud trükk (175−196). Rakvere-Tartu: Viru Instituut.
Hiiemäe, Mall (2014). Looduses on kalendrit, kalendris on loodust. Lehed ja tähed. Looduse ja teaduse aastaraamat (72−83). MTÜ Loodusajakiri.
Aado Lintrop (2016). Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Lintrop, Aado (2014). Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid. Põhja-Euraasia rahvaste usundist. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Oras, Janika (2009). Lõik eesti folkloorikogumise loost: Nõukogude aja helisalvestused. Akadeemia, 4, 703−724.
Järv, Risto (2015). Lõputa ja lõputu rahvajutt. Keel ja Kirjandus, 529−540.
Lintrop, Aado (2014). Maa tekkimise püha jutt. Folkloor ja sidusus. (35−37). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2012). Maastikuelemendid kohanimeloomes. . Pärimus inimese ja maastiku dialoogis. VII folkloristide talvekonverents. Ettekannete teesid. (10−11). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2010). Manifestation of the Ecological Relationship Between Man and Nature. In: (7).
Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Sepper, Ülle; Särg, Taive (2012). Mardipäev. Grenader [_isbeingpublished].
Remmel, Mari-Ann (2014). Matsalu silmast Puise ninani. Retk rahvuspargi mälumaastikul. Eesti Loodus, 52−57.
Kikas, Katre (2015). Matthias Johann Eisen ja tema kaastöölised seitsme Moosese pärimust piiritlemas. Keel ja Kirjandus, 10, 711−727.
Tupits, Ave. (2010). MD Voldemar Sumberg and the Folk Medicine Collection of the Estonian Museum of Hygiene from the 1920s and 1930s. Journal of Ethnology and Folkloristics, 4, 2, 19−30.
Hiiemäe, Mall (2009). Meenutades Herbert Tamperet. Keel ja Kirjandus, 3, 234−240.
Voolaid, Piret (2012). Meie armastuse emmed. Lapsesuu räägib. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.
Kalkun, Andreas; Sarv, Mari (2012). Metrics of Estonian Folk Songs and Nationalist Ideology. In: Paolo Canettieri, Teresa Proto, Gianluca Valenti (_EditorsAbbr). Metrics, Music and Mind (1−6). Peter Lang Verlag [_isbeingpublished].
Valper, Valdo (2010). Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvaste kohapärimus. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Toomeos-Orglaan, Kärri (2015). Mida setod lugesid? &quot;Kirjaoskamatud&quot; setod kirjakultuuri mõjuväljas. Keel ja Kirjandus, 603−622.
Hiiemäe, Mall (2014). Mida teame jänesest rahvakultuuris. Eesti Loodus, 11, 14−18.
Jaago, Tiiu (2014). Minevikufaktid ja minevikuesitused. Küsimus pärimusliku ajaloo allikaspetsiifikast. Mäetagused, 56, 83−102.10.7592/MT2014.56.jaago.
Kikas, Katre (2015). Mis kuulsin rahva suust se panin kirja… . Mölder Märt Siipseni kirjalikust pärandist. Velsker, Mart (Toim.). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (33−54). Tartu: Tartu Ülikool. (XIII-XIV).
Krikmann, Arvo (2013). Moosemolk, eevestelk: kvaasisõnadest ja -reduplikatiividest mõistatustes. <i>12. rakenduslingvistika kevadkonverents SÕNAD, SÕNAD, SÕNAD: süsteemis, kasutuses, rakenduses. Teesid: 12. rakenduslingvistika kevadkonverents SÕNAD, SÕNAD, SÕNAD: süsteemis, kasutuses, rakenduses. Tallinn, 18.-19. aprill 2013.</i> _EditorsAbbr Helle Metslang. Tallinn, 8−8.
Oras, Janika (2010). Motivations of Volunteer Archive Correspondents: Three Women from Estonia. Ethnologia Fennica. Finnish Studies in Ethnology, 37, 22−36.
Rüütel, Ingrid (koostaja); Oras, Janika (toimetaja) (2015). Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse. Traditional Music, Song Games and Dances of Muhu Island. . Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist).
Kõiva, Mare (2014). Multilinguality and Code Change in Incantations. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (131−142). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Oras, Janika (2010). Musical Manifestations of Textual Patterning in Estonian Regilaul. Journal of Ethnology and Folkloristics, 4 (2), 55−68.
Voolaid, Piret (2013). Mõistatused ja mõistatamine. Hiiemäe, Mall (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (x−x). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Voolaid, Piret (2017). Mõistatused ja mõistatamine Virumaal. Mäetagused, 66, 115−138, MT2017.66.voolaid.
Hiiemäe, Mall (2011). Mõistatuste allvormid kultuurimuutuste kontekstis. Keel ja Kirjandus, 11, 877−879.
Hiiemäe, Mall (2011). Nahkhiired eesti rahvausundis. - Siksparni. Nahkhiired. Летучие мыши.. Bats. DVD. Läti-Eesti ühisprojekt.
Kalkun, Andreas (2014). Naise hääl ja keha eeposes. Soospetsiifilistest motiividest Anne Vabarna &quot;Pekos&quot;. Janika, Oras; Andreas Kalkun; Mari Sarv (Toim.). Regilaulu kohanemine ja kohandajad (219−252). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused; 31).
Laineste, Liisi (2013). Naise roll eesti anekdootides. <i>Soouuringud Eestis: Hetkeseis ja arengud, 3 - 4 oktoober 2013.</i> 20.
Rüütel, Ingrid (2013). Naised Kihnu kultuuris. (The Women in the Kihnu Island Culture). Eesti Kirjandusmuuseum.
Kalkun, Andreas (2010). Naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris. Siin kasvab priskelt eesti neiu ja sirgub eesti mehele? Brigitta Davidjants (_EditorsAbbr). Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest (12−22). Tallinn: Avatud Eesti Fond, MTÜ Eesti Gei Noored.
Hiiemäe, Mall (2014). Naljakatel eluseikadel rajanevad lood kogukonnapärimuses. Keel ja Kirjandus, 11, 845−861.
Voolaid, Piret (2009). Narratiivsed piltmõistatused - mitme folkloorižanri piirinähtus. Keel ja Kirjandus, 7, 473−488.
Tupits, Ave; Nõmmela, Marleen (2010). Noorte hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 21-22. aprill 2010. Ettekannete kokkuvõtted. Nõmmela, Marleen; Tupits, Ave; Kaalep, Tuuli; Tamm, Kadri; Karm, Svetlana (_EditorsAbbr). (1−43). Tartu: Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum.
Nõmmela, Marleen; Tupits, Ave (2011). Noorte Hääled. Noorte etnoloogide ja folkloristide konverents. Tartu, 27.-28.aprill 2011. Ettekannete kokkuvõtted. Nõmmela, Marleen; Tupits, Ave; Kaalep, Tuuli; Labi, Kanni (_EditorsAbbr). . Tartu.
Saarlo, Liina (2015). Of collecting folklore in North-East Estonia in the 1950ties. In: Harri Mantila, Jari Sivonen, Sisko Brunni, Kaisa Leinonen, Santeri Palviainen (_EditorsAbbr). Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Book of Abstracts (436). Oulu: Oulu University Press.
Tuisk, Astrid (2011). Olli orja sääl koskil... Orja- ja vabadusetemaatika Siberi eestlaste väljarändamisjuttudes. Acta Historica Tallinnensia, 17, 55−71.
Korb, Anu (2015). Oma toit: muutustest Siberi eestlaste toidukultuuris. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 59, 125−150, 10.7592/MT2015.59.
Korb, Anu (2016). Omad ja võõrad ERA Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni kogu põhjal. Annom, Inge (Toim.). Folkloristide XI talvekonverents. Omad ja võõrad. Kohanemised ja sulandumised. Teesid (18−19). Tartu.
Kalmre, Eda (2013). On reality, truth and ideologies in the case of Munchausen tales. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 53, 111−128, 10.7592/FEJF2013.53.kalmre.
Kalmre, Eda (2014). On Reality, Truth and Ideologies in the Case of Munchausen Tales. <i>Narratives across space and time: transmissions and adaptations. Proceedings of the 15th congress of the international society for folk narrative research (June 21-27, 2009 Athens), I: 15th congress of the international society for folk narrative research, June 21-27, 2009 Athens.</i> _EditorsAbbr Plemmenos, Ioannis; Tsichritzis, Georgia. Athens, 591−605.
Korb, Anu (2014). On Supervising Collectors of Estonian Folklore in the Soviet Period. In: Mapping Disciplinary History: Centers, Borderlands and Shared Spaces in Folkloristic Thought (23). University of Latvia.
Krikmann, Arvo (2015). On the vowel euphony in Finnic alliterative folksongs. Folklore Fellows’ NETWORK, 46, 12−17.
Valk, Aune; Särg, Taive (2013). Opposition or openness, disappearance or change: searching the future for Seto identity. Nationalities Papers, x−xx [_isbeingpublished].
Oras, Janika (2012). Paide ja Anna regiviisid. Oras, Janika (_EditorsAbbr). Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud. (93−101). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (Monumenta Estoniae antiquae I. Vana kannel. Carmina popularia; X).
Mägi, Cätlin (autor); Oras, Janika (toimetaja) (2015). Parmupill - noodiraamat + mänguõpetus. Noodistusi parmupillisalvestustest Eesti Rahvaluule Arhiivis. . Viljandi.
Annom, Inge (2015). Paulopriit Voolaine kogutud Lutsi muinasjutud. Keel ja Kirjandus, 623−636.
Tuisk, Astrid (2014). Pere ja kodu pärast II maailmasõda kasvanud laste mängimisega seotud mälestustes. Labi, Kanni (Toim.). 58. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverentsi “Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon” teesid. (22−23).58. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents “Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon” 16.-17.12.2014 Tartu Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kalmre, Eda (2015). Pilguheit eestlaste hingestatud maailma. Keel ja Kirjandus, 670−673.
Metsvahi, Merili (2014). Place Legend about the Origin of a Lake and the Changes in Estonian Kinship Structures. In: Symposium Indigenous Ontologies: Reassessing Human and Non-Human Relations. Abstracts (25). TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
Oras, Janika (2016). Play with Structures in Seto Oral Singing Tradition: The Broken Line as a Model of Rhythmic Variation. 22, 42.
Tuisk, Astrid (2011). Presidendi rahvaluulepreemia ja arhiiviaasta 2010. Kõiva, Mare; Kuperjanov, Andres (Toim.). (164−167).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Tuisk, Astrid (2014). Presidendi rahvaluulepreemia ja rahvaluule kogumistöö 2013. aastal. Kõiva, Mare; Kuperjanov, Andres (_EditorsAbbr). (151−155). Tartu: EKM Folkloristika Osakond.
Tuisk, Astrid (2014). President’s Folklore Award and Folklore Collecting in 2013. In: Kuperjanov, Andres; Kõiva, Mare (Ed.). (213−216).. EKM Folkloristika Osakond.
Tuisk, Astrid (2013). President&#39;s Folklore Award and the Year 2012 at the Estonian Folklore Archives. In: Kõiva, M; Kuperjanov, A (_EditorsAbbr). (163−166). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Tupits, Ave; Labi, Kanni (2010). Pro Folkloristica XV. Vahetatud laps. Tupits, Ave; Labi, Kanni. Pro Folkloristica XV. Vahetatud laps (1−136). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Pro Folkloristica; XV).
Alver, Marika; Kama, Pikne; Koppel, Katre; Päll, Lona; Taavet, Ave; Tammemägi-Abuelnaga, Ülle; Tiideberg, Kristiina; Sammler, Eleene (2013). Pro Folklororistica XVII &quot;Rabatuluke&quot;. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2010). Pulmalaulud Alajõe venelastelt aastast 1902. . (15−16). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hiiemäe, Mall (2015). Puu Jaagupi pajatused. Keel ja Kirjandus, 637−651.
Kõivupuu, Marju (2014). Pärimus maastikul, maastik pärimuses Hargla ja Kambja kihelkonna näitel. Kaljundi, Linda; Sooväli-Sepping, Helen (Toim.). Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis (441−475).. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Hiiemäe, Reet (2013). Pärimuslikud kohamääratlused ja liikuvate ohuallikate kaardistamine usundilistes juttudes. Mäetagused, 55, 29−52.
Mägi, Cätlin (autor); Oras, Janika (toimetaja) (2016). Pärimusmuusika noodikogu, 1. vihik. Viljandi-Tartu: Eesti Pärimusmuusika Keskus.
Särg, Taive (2014). Pärimusmuusika: eri unelmad, eri tegelikkused. Kyne. Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum leht. (9).
Metssalu, Jüri (2014). Pärimuspalasid Noor-Eidest. Lau küla lood. Lau küla lood [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Mall (2010). Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn: Varrak.
Hiiemäe, Mall (2011). Pühad kivid Eestimaal. Eesti Kirjandusmuuseum.
Annom, Inge; Järv, Risto; Kaasik, Mairi; Toomeos-Orglaan, Kärri (2011). Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt.
Remmel, Mari-Ann (2014). Pühakud, kündjad ja vasarapildujad: mõnest piirkondlikust eripärast eesti kohamuistendites. Inge Annom, Risto Järv (_EditorsAbbr). Eesti Kirjandusmuuseumi Aastaraamat 2010. (...−...). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Kalkun, Andreas (2011). Pühä perändüs. Seto legendilaulu’ ja Gregoriusõ laul. . Setomaa (6).
Kikas, Katre (2016). Rahvajutust ajalugu otsimas. Muinasjutt Rahurikkujast, Siniussist ja Truuvaarist 1890. aasta ajakirjanduses. Labi, Kanni jt (Toim.). Paar Sammukes XXIX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2012–2013 (15−42). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Paar sammukest...).
Hiiemäe, Mall (2010). Rahvakalender. Pärnumaa, 2. Loodus, aeg, inimene (499−509). Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Hiiemäe, Mall (2009). Rahvakalender. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene (157−164). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Hiiemäe, Mall (2013). Rahvakalender. Mall Hiiemäe (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (1−20). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Mall (2015). Rahvakalender. Mall Hiiemäe (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (1−20). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
(2009). Rahvakalendri tähtpäevad.
Kõmmus, Helen (2015). Rahvaluule. Helgi Põllo (_EditorsAbbr). Hiiumaa: loodus, aeg, inimene. Koguteos. (851−864). Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, Hiiumaa Muuseum.
Korb, Anu (2013). Rahvaluule osakonna Siberi kaastöölise Rosalie Ottessoni ja teadurite-arhivaaride dialoog aastatel 1969 - 1976. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 54, 7−26, 10.7592/MT2013.54.korb.
Jaago, Tiiu (2014). Rahvaluule, ajalugu ja &quot;pärimuslik ajalugu&quot;. Vaade valdkonnaseostele rahvalaulu &quot;Eesti mees ja tema sugu&quot; uurimuste näitel. Keel ja Kirjandus, 6, 418−435.
Kulasalu, Kaisa (2013). Rahvaluulearhiivis representeeritud ja represseeritud kehalised kogemused. Kogemus, taju, keha. VanaVaraVedaja 8. (38−58). Tartu: Tartu NEFA Rühm.
Järv, Risto (2012). Rahvaluulest, valest ja arhiivitolmust. Inge Annom, Ave Goršič, Risto Järv, Kadri Tamm (Toim.). Arhiivid ja kogukonnad. Ettekannete teesid (8−9).Arhiivid ja kogukonnad, Tartu, 24.–25. september 2012. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõivupuu, Marju (2014). Rahvameditsiin – argipraktikad, uurimisvaldkond, kultuuripärand. Vikerkaar, 109−122.
Hiiemäe, Mall (2009). Rahvapärimused ja nende talletamine. Kodu-uurija teejuht (44−55). Tallinn: Eesti Kodu-uurimise Selts.
Hiiemäe, Mall (2009). Rahvausund. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene (164−171). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
(2012). Rahvuslus ja muinasusund - religioon eestluse loojana. Ajalooline Ajakiri, x−x [_isbeingpublished].
Kalkun, Andreas (2010). Rajoitettu kommunikaatio: Runolaulajat Setumaalta ja A. O. Väisänen. . Runolaulu-Akatemian perustamisseminaari.
Hiiemäe, Mall (2014). Reframing life events as humorous narratives. In: Baran, Anneli; Laineste, Liisi; Voolaid, Piret (Ed.). Scala Nature. Festschrift in Honour of Arvo Krikmann for his 75th birthday (323−346). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Oras, Janika (2010). Regilaul Embodied: Collective Singing Practices of Estonian Women. In: Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum. Piliscaba, 9-14.VIII.2010, Summaria acroasium in sectionibus. (177). Piliscaba, 2010: Reguly Társaság.
Labi, Kanni; Oras, Janika (koostajad) (2013). Regilaule ja vaimulikke värsse. EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.
Tormis, Veljo; Särg, Taive (2014). Regilaulu esituse stilistika. Tallinn-Tartu: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia [_isbeingpublished].
Oras, Janika; Kalkun, Andreas; Sarv, Mari (2014). Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Sarv, Mari (toim.) (2011). Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Saarlo, Liina (2015). Regilaulu teisenemised ja piirid. Keel ja Kirjandus, 3, 215−218.
Saarlo, Liina (2014). Regilaulujaht Alutagusel. Rahvaluulekogumisest Ida-Virumaal 1950. aastatel. Janika Oras, Taive Särg (_EditorsAbbr). Regilaulu teisenemised ja piirid / The Transformations and Borders of regilaul (7). Tartu.
Sarv, Mari (2015). Regional Variation in Folkloric Meter: The Case of Estonian Runosong. RMN (Retrospective Methods Network) Newsletter, 9, 6−17.
Särg, Taive (2014). Regiviisid 21. sajandi algul laulutubades ja -pesades. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 31, 39−88.
Kalkun, Andreas (2014). Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides. Keel ja Kirjandus, 1, 1−23.
Kõiva, Mare (2013). Revisiting belief narratives about water dwellers as mythological beings. ISFNR-2013-Vilnius, 1−1.
Korb, Anu (2015). Roosi Siberi lood. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Korb, Anu (2015). Roosi Siberi lood. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Korb, Anu (2012). Rosalie Ottessoni rahvaluulekesksed kaastööd Siberist aastatel 1969 - 1976. Neill, Laura; Noorhani, Piret; Kibal, Pirgit (_EditorsAbbr). The Baltic Heritage Network Converence Hidden Treasures / Varjatud varandused. Abstracts / Teesid (32). Tartu.
Korb, Anu (2015). Rosalie Ottessoni rahvaluulekogu. Korb, Anu (Toim.). Roosi Siberi lood (11−23). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Eesti asundused; VII).
Kalmre, Eda (2013). Rumours and Contemporary legends as part of identity creation process. In: Laineste, Liisi; Brzozowska, Dorota; Chlopicky, Wladislaw (Ed.). Estonia and Poland. Creativity and Tradition in Cultural Communication. Vol 2 (249−265). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Järv, Risto (2013). Rännakutest muinasjutumaal. Ross, Johanna (Toim.). Lugedes rändavaid pilvi... Kirjandusteaduse III Nüpli suvekool (XX kevadkool). Teesid (8).5.-6. juuli 2013,.
Kippar, Pille (2010). Saagijagamine. Eesti muinasjutte loomadest ja vanapaganast. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Rüütel, Ingrid (2015). Saaremaa laule ja lugusid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Rüütel, Ingrid (2014). Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid. Oras, Janika (_EditorsAbbr). Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõiva, Mare. (2015). Saatekirjaga rahvaarsti juures. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 62, 25−52, dx.doi.org.10.7592/MT2015.62.koiva.
Valk, H. (2011). Sacred Trees in southern Estonia: relations with other sacred places. <i>Location and Relations of Natural Holy Places in the Baltic Sea Region. Abstracts. 5th conference of the Natural Holy Places in the Baltic Sea Region. Ketrzyn, May 5–8, 2011: 5th conference of the Natural Holy Places in the Baltic Sea Region, Ketrzyn, May 5–8, 2011.</i> 5−6.
Kalkun, Andreas; Sarv, Mari (2014). Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool. Vikerkaar, 29 (4-5), 91−108.
Kaasik, Mairi (2016). Seminar „Muinasjutust mitme kandi pealt” Haapsalus. Keel ja Kirjandus, 5, 404−406.
Kalkun, Andreas (2011). Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalkun, Andreas (2012). Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Eesti Kirjandusmuuseum [_isbeingpublished].
Kalkun, Andreas (2015). Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole [Seto singing culture in studies of Estonian folklore: A supplement to the history of representation]. Eesti Kirjandusmuuseum.
Kalkun, Andreas (2014). Seto naisi elolaulast. A. Kalkun, V. Aabrams (_EditorsAbbr). Seto naisi elolaulu&#39;. Antoloogia (11−16). Eesti Kirjandusmuuseum. (Seto Kirävara; 8).
Kalkun, Andreas; Aabrams, Vahur (2014). Seto naisi elolaulu&#39;. Antoloogia. Eesti Kirjandusmuuseum.
Kalkun, Andreas (2014). Seto naiste laulud väljarändamisest. Suuline ajalugu ja poeesia. Janika, Oras; Taive, Särg (_EditorsAbbr). Regilaulu teisenemised ja piirid. The Transformations and Borders of regilaul (14). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kalkun, Andreas (2011). Seto Singing Culture in Studies of Estonian Folklore: A Supplement to the History of Representation. RMN (Retrospective Methods Network) Newsletter, 70−76.
Kalkun, Andreas; Oras, Janika (2014). Seto Singing Tradition in Siberia: Songs and &quot;Non-Songs&quot;. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 57, 149−186.
Kalkun, Andreas (2015). Setode elav õigeusk. Eelarvamused ja pärimus. Liina Eek (Toim.). Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu er (193−223). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hiiemäe, Mall (2015). Setu rahvakalender. . Setomaa [koguteos, rahvakultuuri köide] (1−8). Eesti Rahva Muuseum [ilmumas].
Korb, Anu (koostaja ja toimetaja) (2010). Siberi eestlaste elud ja lood. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Korb, Anu (2012). Siberi eestlaste kohanemisest ja sulandumisest pärimusainese põhjal. Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 50, 47−70.
Korb, Anu (koost) (2014). Siberi eestlaste laulud / Songs of Siberian Estonians / Песни сибирских эстонцев. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist / Recordings from the Estonian Folklore Archives / Звукозаписи Эстонского фольклорного архива. 7, veebiväljaanne.
Korb, Anu (2011). Siberi eestlaste mälestused emamaale naasmisest ja siin kohanemisest: isiklik ning kogukonna kogemus. Acta Historica Tallinnensia, 17, 150−165.
Kalkun, Andreas &amp;amp; Korb, Anu (2012). Siberi setode laulud / Songs of Siberian Seto / Песни сибирских сето. Eesti Kirjandusmuuseum.
Kalkun, Andreas; Korb, Anu (koost ja toim) (2013). Siberi setode laulud / Songs of Siberian Seto / Песни сибирских сето. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist / Recordings from Estonian Folklore Archives / Песни сибирских сето 7 . Veebiväljaanne.
Korb, Anu (guest editor) (2014). Siberian Estonians and Latvians. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 7−186.
Kõmmus, Helen (2015). Songscapes of Western Estonian Islands in the End of 19th Century: Finnish Scholar&#39;s O.A.F. Lönnbohm&#39;s (Mustonen&#39;s) Folksong Fieldwork to Hiiumaa in 1877. <i>Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum: XII International Congress for Finno-Ugric Studies, University of Oulu, 17–21.08.2015.</i> _EditorsAbbr Harri Mantila et al. Oulu: University of Oulu, 457−458.
Jonuks, T.; Oras, E. (2012). Sood peidavad ajalugu. Horisont, 4, 20−25.
Kõmmus, Helen (2015). Soome kaubalaeva Gullkrona meeskonna lugu. Helen Kõmmus, Taive Särg. Elutöö ühe ööga. Soome kuunari Gullkrona meeskonna päästmine Hiiumaa rannikul 1941. (55−102). Sõru-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2013). Soul of the forest: Forest as the mirror of the spiritual world. In: Sirli Leena Tarve (_EditorsAbbr). Why Forests Matter? (62). Tartu: Estonian State Forest Management Centre.
Goršič, Ave (2015). Soviet Ideology Forming and Influencing the Work at the Folklore Archives in Tartu. In: (59−59). Zagreb, Horvaatia: Univeristy of Zagreb.
Tuisk, Astrid (2013). Stability and Change in Three-nation Jokes in Estonian Children and Youth Lore. In: The 16th Congress of the International Society for Folk Narrative Research (200−201).Folk Narrative in the Modern World: Unity and Diversity. The 16th Congress of the International Society for Folk Narrative Research. Vilnius, Lithuania, June 25-30, 2013. Vilnius: Vilnius University.
Johanson, Kristiina, Jonuks, Tõnno (2015). Superstition in the House of God? Some Estonian Case Studies of Vernacular Practices. Mirator, 16 (1), 118−140.
Järv, Risto (2012). Söit, söit, söit Sörve poole. Saaremaa pärimuse veebikogumik. .
Õie Pärtel, Esti Koppel (lastelaulud), Janika Oras (laulumängud) (2010). Söit, söit, söit Sörve poole. Saaremaa rahvalaulude veebikogumik.
Kalkun, Andreas (2010). Taevaskäijate Paradiis. Eesti protestantlike prohvetite nägemustest. A. H. Tammsaare muuseumi 6. sügiskonverents &quot;Paradiisi küsimus. Paradiisi kuvand Eesti kirjanduses&quot;. Teesid.
Korb, Anu (2009). Talletatud pärimus kogukonnale tagasi? <i>Accessing the History of the Baltic Diaspora. July 7-10, 2009. Tartu, Estonia. Abstracts: Baltic Heritage Network Conference. July 7-10, 2009. Tartu, Estonia .</i> _EditorsAbbr Noorhani, Piret (koost). Tartu, 14−16.
Korb, Anu (2012). Teadurid-arhivaarid ja Siberi korrespondent Rosalie Ottesson: dialoog aastatel 1969-1970. Annom, Inge; Goršič, Ave; Järv, Risto; Tamm, Kadri (_EditorsAbbr). Arhiivid ja kogukonnad. Archives and Communities. Ettekannete teesid. (12−14). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kulasalu, Kaisa; Sarv, Mari (2014). Teel rahvaluule digitaalarhiivi poole. In: Kaisa Kulasalu, Mari Sarv (Ed.). Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes. Projektide tutvustused. - Digital Humanities in Estonia Ao 2013: IT Applications in Humanities. Project Synopses. (4−5).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Metssalu, Jüri (2013). Teetähis Juuru kohapärimuse kogumisloos. Raplamaa Sõnumid. 09.01. 2013, 7. (7).
Jaago, Tiiu (2015). Teistsugused muinasjutud. (283−285)..
Tupits, Ave (2011). The Academics and the Recording of Folk Medicine During the first Estonian Republic (1918-1040). In: (13−14). Tartu.
Metsvahi, Merili (2014). The Changing Ways of Collecting Folklore in Estonia. In: Pihla Maria Siim (_EditorsAbbr). Tradition, Creativity and Indigenous Knowledge: Winter School of International Folkloristics and Indigenous Culture (14). Tartu: University of Tartu.
Kivari, Kristel (2014). The Concept of Underground Force in Estonian Folk Belief. In: Narratives Across Space and Time. Transmissions and Adaptions (95−111). Athens: Academy of Athens. (Proceedings of the 15th congress of the International Society for Folk Narrative Research; Publication of the Hellenic Folklore Research Centre; 31).
Tupits, Ave (2011). The Field of Theatre. In: . Lissabon.
Valk, Ülo (2014). The folk and others: constructing social reality in Estonian legends. Valter Lang, Kalevi Kull. Estonian Approaches to Culture Theory (222−238). Tartu University Press. (Approaches to Culture Theory ; 4).
Valk, Ülo (2014). The folk and others: constructing social reality in Estonian legends. Valter Lang, Kalevi Kull. Estonian Approaches to Culture Theory (222−238). Tartu University Press. (Approaches to Culture Theory ; 4).
Tupits, Ave (2010). The Folk Medicine Collection of the Estonian Healthcare Museum in the 1920s and 1930s. In: Mait Talts; Kersti L. Linask (_EditorsAbbr). Historiae Scientiarum Baltica 2010. Abstracts of the 24th International Baltic Conference on the History of Science (59−60). Tallinn.
Korb, Anu (2014). The Funeral Culture of Estonians in the Minusinsk Region, Siberia, as a Representation of the Community and Its Transformation. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 127−148, 10.7592/FEJF2014.58.korb.
Kalmre, Eda (2013). The Human Sausage Factory. A Study of Post-War Rumour in Tartu. Amsterdam-New York: Rodopi .
Lintrop, Aado; Oras, Janika (2010). The Innet Outerness. Researcher in Modern Traditional Wedding. In: The Inner and the Outer. The Ritual Year Conference 6. Abstracts (14). Eesti Kirjandusmuuseum.
Kõiva, Mare (2014). The Last Minutes of Our Earth. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (59−90). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Kõiva, Mare; Kuperjanov, Andres. (2014). The Moon, Astronomic Objects and Symbolic Rites in 20th Century Healing Strategies. In: Minniyakhmetova, T,.; Petzold, L.; Velkoborska, K. (_EditorsAbbr). Magic in Rituals and Rituals in Magic (29). University of Innsbruck: University of Innsbruck.
Goršič, Ave (2015). The Position of Folk Belief in Estonian Folkloristics During the Soviet Era. In: (26−26). Kopenhaagen: University of Copenhagen.
Metsvahi, M. (2011). The relations between the siblings in Estonian folklore. In: Mitteilungen der Societas Uralo-Altaica (35). Groningen: Rijksuniversiteit Groningen.
Metsvahi, Merili (2012). The Werewolf in Estonian Folk Narratives and in the Records of Witch Trials. In: Belief Narratives International Symposium. Local Legends in the Global Context, Febr 6-8, 2012 (33). Imphal.
Kõiva, Mare (2014). The Witch of Äksi – Clairvoyant Person and the Soviet Time. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (159−182). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Metsvahi, Merili (2013). The Woman as Wolf (AT 409). Some Interpretations of a very Estonian Folk Tale. Journal of Ethnology and Folkloristics, 7 (2), 65−92.
Kõivupuu, Marju (2015). Tilpajatest ja teistest ehk kuidas Helme kihelkonnas tõbesid tohterdati. Padrik, Vello (Toim.). Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite (259−262).. OÜ E.J.N.T. ja Vello padrik.
Kõiva, Mare (2014). Time and Space in Incantations. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (115−130). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Tuisk, Astrid; Hiiemäe, Mall (2010). Toomingas rahvapärimuses. Eesti Loodus, 5, 58−59.
Sarv, Mari (2013). Traditional Estonian lullabies. A tentative overview. In: Liisi Laineste, Dorota Brzozowska, Władysław Chłopicki (_EditorsAbbr). ESTONIA AND POLAND: Creativity and tradition in cultural communication. Volume 2: Perspectives on national and regional identity (161−176). Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Sarv, Mari (2013). Traditional Estonian lullabies. A tentative overview. In: Liisi Laineste, Dorota Brzozowska, Władysław Chłopicki (Ed.). ESTONIA AND POLAND: Creativity and tradition in cultural communication. Volume 2: Perspectives on national and regional identity (161−176).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kõivupuu, Marju (2014). Transitional Rituals of Transition Society: the Case of Estonia. Folklore. Electronic Journal of Folklore, xiii−xxi [ilmumas].
Kalmre, Eda (2015). Tüdrukute omaloomingulised armastusjutud – romantika, ideaalid, eeskujud ja arengud. Looming, 9, 1327−1341.
Kalkun, Andreas (2014). Udo Kolgi pärandus. Keel ja Kirjandus, 5, 394−397.
Hiiemäe, Mall (2013). Usundiline pärimus. Mall Hiiemäe (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (1−20). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Mall (2015). Usundiline pärimus. Mall Hiiemäe (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (1−20). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Kalkun, Andreas (2013). Vabarna Anne Peko suurilõ ja väiksile lukõ&#39;. Vabarna Anne laulu perrä ümbre pandnu&#39; Kalkuni Andreas. Hagu, Paul.. Tartu. (Seto Kirävara).
Jürgenson, Aivar; Kumer-Haukanõmm, Kaja; Tuisk, Astrid (2011). Vabatahtlik ja sunniviisiline ränne eesti migratsiooniloos. Acta Historica Tallinnensia, 17, 3−15.10.3176/hist.2011.2.01.
Oras, Janika (2015). Vadja ja isuri rahvalaulud.
Järv, Risto (2009). Valgõ härg [Videosalvestis] : kats tosinat seto jutust ja üts viil liisna = Valge härg : kaks tosinat setu muinasjuttu ja üks veel pealekauba = The white ox: two dozens Seto fairy tales (plus one extra).
Saarlo, Liina; Tuvi, Edna (2014). Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. [Old Psaltery XI. Runosongs from Kodavere parish]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Järv, Risto (2013). Vanarahva muinasjutud reklaamikunstis. Labi, Kanni (Toim.). 57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Transmeedialised siirded“. Teesid ja ajakava (16).57. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Transmeedialised siirded“, Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 17.–18.12.2013. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Baran, A. (2013). Vanasõnad ja kõnekäänud. Hiiemäe, Mall (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (?−?). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Metsvahi, Merili (2014). Varasem perekondlik korraldus ja õe-venna intsesti teema rahvaluules. Vikerkaar, 123−137.
Tamjärv, Maret; Siirman, Vivian; Sepper, Ülle; Särg, Taive (2011). Vastlapäev. Grenader.
Tuisk, Astrid (2014). We have nothing to do with them; they live with their own kind. Siberian Estonians’ representations of the neighbouring Turkic peoples. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 77−104, 10.7592/FEJF2014.58.tuisk.
Tuisk, Astrid (2014). We have nothing to do with them; they live with their own kind. Siberian Estonians’ representations of the neighbouring Turkic peoples. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 77−104.10.7592/FEJF2014.58.tuisk.
Kalkun, Andreas (2013). Veeberi Renaldo pildi&#39;: Peko vai Kalevipoig? Hagu, Paul. Vabarna Anne Peko suurilõ ja väiksile lukõ&#39;. Vabarna Anne laulu perrä ümbre pandnu Kalkuni Andreas. (171−173). Seto Instituut. (Seto Kirävara).
Järv, Risto (2013). Veeremärkmit Hurda “Raasakõisi” jutusõüleskirotuisi mano. Aabrams, Vahur; Hagu Paul. Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq. (216−219).. Tartu: Seto Instituut; Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Korb, Anu (2009). Venemaa eestlaste pärimuskultuurist. <i>VI Välis-Eesti Kongress. Ettekannete kokkuvõtted: VI Välis-Eesti Kongress 2. juuli 2009. a. Tallinnas.</i> _EditorsAbbr Utno, Leili (koostaja). Tallinn, 41−46.
Metsvahi, Merili (2015). Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi. Keel ja Kirjandus, 573−588.
Oras, Janika (2013). Verbal Dueling in Estonian Weddings: Intermediated and Immediate Experiences. In: Frog &amp; Ulla Savolainen (_EditorsAbbr). Register II: Emergence, Change and Obsolescence. (40−41). Helsinki: Helsingi Ülikool. (Folkloristiikan toimite).
Saarlo, Liina (2015). Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea… Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal. Katre Kikas, Kärri Toomeos-Orglaan (Toim.). Välitööd ajaskaalal (13−14). Tartu.
Sarv, Mari; Särg, Taive (2014). What Is the Use of All These Popular Antiquities? The Third Life of Folklore. Journal of Ethnology and Folkloristics, x−x [ilmumas].
Sõukand, Renata; Kalle, Raivo (2013). Where does the border lie: locally grown plants used for making tea for recreation and/or healing, 1970s-1990s Estonia. Journal of Ethnopharmacology, 162−174.10.1016/j.jep.2013.08.031.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2013). Wild plants eaten in childhood: retrospective of 1970s-1990s Estonia. Botanical Journal of the Linnean Society, 172, 239−253.
Remmel, Mari-Ann (2014). Vilsandi rahvuspargi mälumaastikud folkloristi pilguga. Eesti Loodus, 1, 40−43.
Kalkun, Andreas (2011). Virgin Mary and Seto Identity: On the role of virgin Mary in Seto women&#39;s Belief Narratives. In: Interim Conference of the International Society for Folk Narrative Research, Shillong, 2011. Telling Identities: Individuals and Communities in folk narratives. Programme and Abstracts.. Shillong, India.
Kalda, Mare (2013). Virumaa kohajutud. Hiiemäe, Mall (_EditorsAbbr). Virumaa rahvapärimus (21−34). Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Korb, Anu (2015). Virumaa rahvaluulekogujad ja -kogumine. Hiiemäe, Mall (_EditorsAbbr). Koguteos Virumaa (XX−XX). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
(2013). Virumaa rahvapärimus. Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Mall (toim.) (2015). Virumaa rahvapärimus. Tartu: EKM Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Hiiemäe, Mall (2012). Virumaa vanad lastemängud. EKM Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2015). Virumaa vanad vaimujutud. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Baran, A. (2017). Virumaa vanasõnad ja kõnekäänud. Mäetagused, 66, 139−160.10.7592/MT2017.66.baran.
Järv, Risto (2012). Wolf: Der singende W. Boden, Doris; Friede, Susanne; Marzolph, Ulrich; Shojaei Kawan; Christine. Enzyklopädie des Märchens. Handwörterbuch zur historischen und vergleichenden Erzählforschung (956−959).. Berliin; New York: Walter de Gruyter &amp; Co.
Toomeos-Orglaan, K. (2012). Worthy or Worthless. The Reception of Chapbooks Containing Folk Tales. <i>Studia Fenno-Ugrica Groningana 7: Finno-Ugric Folklore. Myth and Cultural Identity. Proceedings of the Fifth International Symposium on Finno-Ugric Languages University of Groningen, June 7 9, 2011.</i> _EditorsAbbr Cornelius Hasselblatt, Adriaan van der Hoeven. Maastricht: Shaker Verlag, 217−225. (7).
Hiiemäe, Mall (2015). Võrdlevalt vaimolenditest Virumaa rahvausus. Mälu. Meenutamine. Muistend. Konverentsi teesid. (8−9). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kõmmus, Helen (2014). Võrgutatud regilaul ehk Viljandi pärimusmuusika festivali regilauluesituste retseptsioon eestikeelses meedias. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 30, xx−xx [_isbeingpublished].
Kõmmus, Helen (2014). Võrgutatud regilaul ehk Viljandi pärimusmuusika festivali regilauluesituste retseptsioon eestikeelses meedias 2000-2010. Janika Oras, Andreas Kalkun, Mari Sarv (Toim.). Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused (89−105). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hiiemäe, Mall (2011). Väitekiri eesti mõistatuste sotsiokultuurilisest tähendusest. Mäetagused, 132−134.
Hiiemäe, Mall (2009). Öös on hääli: kodukakk. Eesti Loodus, 9, 37.
Salve, Kristi (2015). Üleaedsed. Tartu: Ilmamaa.
Oras, Janika (2016). Ürgne, värviline, pöörane, hüpnootiline. Seto vana helilaadi taaselustamise kogemusi. Kästik, Helen; Saar, Eva (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XV–XVI, Setumaa kogumik 7. Pühendusteos Paul Hagule (138−163). Tartu-Värska: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat; Setumaa kogumik; XV-XVI; 7).
Орас, Яника; Тамм, Яан; Вястрик, Эрго-Харт (2009). Звуковые коллекции Уральских языков в Эстонском Фольклорном Архиве. И. В. Бродский. Вопросы уралистики 2009 (402−411). Санкт-Петербург: Наука.
Орас, Яника; Тамм, Яан; Вястрик, Эрго-Харт (2009). Звуковые коллекции финно-угорских народов в Эстонском Фольклорном Архиве. . Ежегодник финно-угорских исследований 2008 (232−239). Ижевск: Уральский государственный университет.
Туйск, Астрид (2010). Изменение и формирование фольклора сибирских эстонцев. Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum Piliscsaba 2010. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus (207−207).Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum. Hungaria, Piliscsaba 9.-14.08.2010. Piliscsaba.
Pärtlas, Žanna; Oras, Janika (2014). О возможности воспроизведения певческого стиля народности сету (юго-восточная Эстония): результаты научного и педагогического эксперимента. Финно-угорский мир, 2, 10−12.
Корб, Ану (2013). Отражение переселения эстонцев в Вологодско-Вятский регион в Эстонской печати. . Этнокультурные процессы в странах и регионах (69−77). Киров. Старая Вятка: Вятский государственный университет.
Projektid (19)
Projekt
TAP22-1 "Arhiivide kaasaegsete säilitamistingimuste tagamine. (1.01.2010−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-95 "Eesti kohapärimuse andmebaas ja piirkondlikud publikatsioonid (1.01.2009−31.12.2013)", Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-311 "Eesti kohapärimuse uurimine, publitseerimine ja andmebaasi arendamine. (1.01.2014−31.12.2018)", Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-150 "Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas ja fraseologismide allikpublikatsioon "Monumenta Estoniae Antiquae" sarjas (1.01.2009−31.12.2013)", Anneli Baran, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-113 "Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded (1.01.2009−31.12.2013)", Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM14-342 "Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded (1.01.2014−31.12.2018)", Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-327 "Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid (1.01.2014−31.12.2018)", Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-83 "Eesti regilaulude avaldamine (1.01.2009−31.12.2013)", Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseum.
LP1RT10041 "Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide digiteerimine (12.04.2010−12.02.2012)", Liisi Lembinen, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM14-320 "Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus 2 (1.01.2014−31.12.2018)", Anu Korb, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-143 "Eestlased Venemaal: asustuslugu ja pärimus (1.01.2009−31.12.2013)", Anu Korb, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP4-1 "Failirepositooriumi arendamiseks vajalik riistvara. (1.01.2009−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0030180s08 "Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas: ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst (1.01.2008−31.12.2013)", Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-4 "Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad (1.01.2014−31.12.2019)", Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-388 "Lastemängude ja mängukogemuse muutumine ajas: andmebaas ja väljaanne. (1.01.2014−31.12.2018)", Astrid Tuisk, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM11-236 "Lääne-Eesti pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis (1.01.2011−31.12.2011)", Ingrid Rüütel, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-159 "Monumenta Antiquae muistendi- ja loitsuköited (1.01.2009−31.12.2013)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-4AP14 "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine teadusteema IUT22-4 raames (1.01.2014−31.10.2015)", Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0030180s08AP12 "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine teadusteema SF0030180s08 raames (1.01.2012−31.12.2013)", Aado Lintrop, Eesti Kirjandusmuuseum.
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on loodud folkloori keskarhiivina, kuhu on koondatud kõik Eesti suuremad rahvaluulekogud. Materjalid on jaotatud nelja alamarhiivi: käsikirjad, fotod, helisalvestused, filmi- ja videosalvestused. Kogud hõlmavad peamiselt eesti ja sugulasrahvaste, aga ka Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folklooriainest, mis on arhiivi laekunud folkloristlike välitööde ja kogumisvõistluste käigus ning vabatahtlike kaastööliste abiga. ERA kogude sisu vastab folkloori mõistele kõige laiemas tähenduses, esindades mitte üksnes kitsalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Arhiivimaterjalide sisupõhist kasutamist võimaldavale paberkartoteekide, registrite ja koopiamappide süsteemile lisandusid digitaalajastu saabudes digitaalsed registrid ja andmebaasid, mille koondamine ühtsesse arhiiviinfosüsteemi on hetkel käimas. Kaasajal laekub valdav osa materjalist arhiivi digitaalselt ning pidevalt toimub ka vanema analoogmaterjali digitaliseerimine. Digitaalsete materjalide turvaliseks säilitamiseks on Kirjandusmuuseumi juurde loodud failihoidla, mis koos arhiivi infosüsteemiga on hetkel juurutusfaasis, kuid nõuab ka edaspidi pidevat hooldust ja ajakohastamist. Failihoidla ja arhiivi infosüsteem on oma funktsionaalsuselt võrreldavad tavahoidla ja kartoteekide-registrite süsteemiga; arhiivis on mõlemad süsteemid paralleelselt kasutusel.
Estonian Folklore Archives (Eesti Rahvaluule Arhiiv, ERA) was established as the central archives of traditional lore and combines all major folklore collections in Estonia. The materials have been grouped under four typological sub-archives for manuscripts, photographs, sound recordings, documentaries and video recordings. The collections cover the folklore material of Estonians and of their kindred peoples, but also that of the ethnic minorities who are living or have once lived in Estonia. The material has been acquired in the course of folklorists’ field expeditions and collection campaigns and handed over to the archives, but also donated by volunteer folklore collectors. The contents of the ERA collections corresponds to the definition of folklore in the broadest sense of the word, representing, next to oral artistic creation in its narrow form, all aspects of intangible folk culture. With the onset of the digital era, the archive’s system of paper files, indexes and archive copy files has been supplemented with digital indexes and databases, the systematization of which into a single archive information system is currently being carried out. In modern times, most of the acquisitions are handed over to the archive in digital form and earlier analog material is being digitized. A digital file repository for a safe preservation of digitized materials has been established at the Estonian Literary Museum. The repository and the archive information system are currently at the testing stage, but both will require constant maintenance and upgrading in the future. In terms of functionality, the file repository and the archive information system are comparable to those of the file and index system of a regular repository; in the archives, the two systems complement each other and are in parallel use..
Alamkogud (4)
NimiNimi inglise keeles
Filmi- ja videosalvestuste alamarhiivFilm and video recordings
Fotode alamarhiivPhotographs
Helisalvestuste alamarhiivSound recordings
Käsikirjade alamarhiivManuscripts
Säilikud (4)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
filmisäilikud1591säilikFilmi- ja videosalvestuste alamarhiiv sisaldab aastatel 1959–1975 filmilindile, alates 1980-ndatest aastatest videofilmile jäädvustatud audiovisuaalseid salvestusi eesti ja teiste rahvaste folkloorimaterjalist ning sellega haakuvast ainesest. Digitaliseerimist alustati 1997. aastal mustvalgete kitsasfilmide kopeerimisest MiniDV-kassettidele; alates 2005. aastast hakati analoogmaterjale kopeerima ja kättesaadavaks tegema arvutifailidena (AVI) kohalikus serveris.The film and video collection contains audio-visual material of the folklore of Estonians and of other peoples and of related material that was recorded on film tapes in 1959-1975 and on video tapes since the 1980s. Digitization of the material was started in 1997 with copying black-and-white cine-films on MiniDV magnetic tapes; since 2005, materials in analog format were made accessible in digital audio-video interleave format (AVI files) through the institution’s server.
fotod58064kaaderFotode alamarhiiv koondab mustvalgeid ja värvilisi negatiive (sh klaasnegatiive), paberfotosid (positiive), diapositiive ja digifotosid. Negatiivi olemasolul on see loetud üheks säilikuks koos positiiviga; eraldi statistika negatiivide ja positiivide kohta puudub. Mustvalgete fotode seerias on 17 936, värvifotode seerias 7,988, digifotoseerias 29035 fotot, seerias KKI, Foto 2866 fotot, diapositiivide seerias 239 kaadrit. Sisu poolest hõlmab ERA fotokogu pärimuskultuuri temaatika ja folkloristika ajalooga seotud fotosid (rahvaluule kogumine ja kogujad; laulikud, jutustajad ja pillimehed; mängud, tantsud; etnograafia; veekogud, kivid; puud, hiied jne). Paberfotosid ja negatiive hakati järjekindlalt digitaliseerima alates 2001. aastast.The photographic collection contains frames of black-and-white and colour photographs (glass and photographic negatives), photographic prints (positives), diapositives and digital photographs. If both the negative and the positive of the same photograph exist, then the two were categorized as a single unit. No figures on the amount of negatives and positives held in the archives are available. The black-and-white series contains 17,936, the colour series contains 7,988, and the digital series contains 29,035 photographs. The Archives’ photograph collection features the themes of lore culture and the history of folklore studies (collection and collectors of folklore; singers, story-tellers and musicians; games, dances; ethnography; water bodies, rocks; trees, sacred groves, etc.). Digitization of photographic prints and negatives has been carried out consistently since 2001.
helisalvestused10724helisäilikHelisalvestuste alamarhiivi kuuluvad salvestused erinevatel helikandjatel (vastavalt kandja tüübile on loodud ka erinevad seeriad). Vanimad salvestused on vaharullidel: salvestatud alates aastast 1912, vaharulle on 575, helipalu on neil kokku 2151. Vanuselt järgmine on reportaažplaatide kogu (šellakplaadid): salvestatud Riigi Ringhäälingus 1936-1938, plaate on 131, helipalu on neil 746. Järgnevad magnetofonisalvestuste kogud alates 1949. aastast (helilindid ja -kassetid). Uusimad salvestused laekuvad arhiivi digitaalseina: alates 1995. aastast DAT-kassettidel ja minidiskidel, alates 2000. aastast ka failikaartidel. 1992. aastal alustati vanade helikogude digitaliseerimist ning nüüdseks on digitaalsena kättesaadavad üle 4000 säiliku. Koguarv 2015 a. oktoobri lõpus: 10459 säilikut (188777 pala). The collection of sound-recordings contains material recorded on various devices of storage (the material has been systematized into different series according to the storage device). The oldest recordings were made on wax-cylinders are from 1912; the number of wax-cylinders is 575, featuring 2,151 pieces of music. The second oldest collection is that of reports on shellac plates, recorded from 1936 to 1938 at the State Broadcasting Company. The 131 discs feature 746 pieces of music. The next is the collection of magnetic recordings since 1949 (audio tapes and cassettes). The newest acquisitions in the archive are in digital form: since 1995 on digital audio tapes (DAT) and MiniDiscs, since 2000 on memory cards. In 1992 the digitization of the early sound recordings was started and at the present moment more than 40,000 old archival units have been made accessible in digital form.
käsikirjad1492241lehekülgERA käsikirjakogud sisaldavad paberkäsikirju köidetena ja lahtiste käsikirjalehtede kogumitena ning alates 2000. aastast digikäsikirju (nii digitaalsena sündinud tekstifaile kui skaneeringuid). Kirjapanekud pärinevad ajavahemikust alates 19. sajandi algusest kuni tänapäevani, hõlmates nii kõige vanemat meieni jõudnud rahvaluulet (regilaule, rahvajutte jne) kui ka kaasaegset pärimust. Lisaks võib neist leida keele-, ajaloo-, etnograafia-, arheoloogia-, kultuuriloo- jm andmestikku. Käsikirjade alamarhiiv koosneb omakorda kogudest, mis on nime saanud kogumist organiseerinud isiku või asutise järgi (nt Õpetatud Eesti Seltsi kogu; Jakob Hurda kogu jne). Paralleelselt tegeldakse nii paberkäsikirjade digitaliseerimise ja kättesaadavaks tegemisega pildifailidena kui ka tekstistuste loomisega (tekstisisestuse ja skaneeringute tekstituvastuse teel), mille tulemusel on loodud teemaandmebaase ja korpusi (nt veebis regilaulude andmebaas: http://www.folklore.ee/regilaul ja kohapärimuse andmebaas http://galerii.kirmus.ee/; kohalikus serveris eesti muinasjuttude andmebaas jm). Kokku on ERAs 6393 käsikirjasäilikut.The manuscript collection of the Archives contains paper manuscripts as bound volumes and sets of loose manuscript pages and since 2000 digital manuscripts (both digitally created text files and scanned material). Written materials date from the early 19th century to modern times, covering the earliest known folklore (Kalevala-metric songs, folk tales, etc.) and modern lore material. In addition, the collection includes information on language, history, ethnography, archaeology, cultural history and other fields. The collection is grouped in sub-collections, named after the person or institution responsible for the collection of the material (e.g. the Learned Estonian Society’s Collection; Jakob Hurt’s collection, etc.). Current parallel activities involve the digitization of paper manuscripts, making these accessible as image files, and text conversion into electronic form (by means of optical character recognition of scanned material) which has resulted in the compilation of thematic databases and corpora (e.g. the internet databases of Kalevala-metric regilaul-songs http://www.folklore.ee/regilaul and the database of place lore http://galerii.kirmus.ee/; the database of folk-tales, available on the local server, etc).
Paberkandjatel (käsikirjakogude registrites, heli- ja fotoarhiivi inventariraamatutes ning kartoteekides) kataloogiti säilikuid aastani 1993. Metaandmestik on dubleeritud kolme põhikartoteeki: topograafiline kartoteek (u 29000 kaarti); rahvaluulekogujate kartoteek (u 23000 kaarti); esitajate kartoteek (u 86000 kaarti) Täiendavalt on loodud fotode metaandmestiku kartoteek (u 16000 kaarti) ja heliarhiivi kartoteek (u 37000 kaarti). Temaatilised kartoteegid (kokku u 887800 kaarti) on folkloorižanride põhised ning sisaldavad enamasti ka originaaltekstide koopaid või sisukokkuvõtteid (muinasjuttude kartoteek, muistendite kartoteek, uskumuste ja kombekirjelduste kartoteegid; laulude kartoteegid; mängude kartoteek; tantsude kartoteek jne).
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (4)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLLisainfoLisainfo inglise keeles
Kivike93003http://kivike.kirmus.eeKirjandusmuuseumi digitaalarhiiv Kivike hõlmab endas nii failihoidla kui arhiivi infosüsteemi funktsioone ning ühtlasi võimaldab teha digitaalsed materjalid avalikult kättesaadavaks. ERA materjalidest sisaldab failihoidla praegu ühe tähtsama käsikirjakogu – Jakob Hurda rahvaluulekogu – tervikuna skaneeritud kujul, samuti kogud EÜS ja RKM I. Alates 2009. aastast võetakse arhiivi laekuv materjal arvele digitaalselt. 2009. aastal kasutusele võetud arhiivi infosüsteem liideti Kivikesega. Kivikeses registreeritud säilikute kirjeldatuse aste on väga erinev, Hurda kogu käsikirjasäilikute ja failidega on kaasas vaid minimaalsed säilitamiseks vajalikud ja nõutavad andmed. Rutiinselt kirjeldatakse Kivikeses ERAsse laekuvad fotod ning minimaalandmestik lisatakse ka muudele laekuvatele säilikutele. Kivike, the digital archive of the Estonian Literary Museum serves the functions of both a file repository and an archive information system and at the same time provides an opportunity to make digital archival materials accessible for the general public. The file repository currently stores one fully scanned manuscript collection of major importance, the Jakob Hurt’s Collection, and also the Collecions EÜS and RKM I. Kivike is an elaboration of the former archival information system, which had been in use for registering incoming material since 2009. The level of digital description of archival units that are registered in Kivike varies; e.g. only the minimum of the required data is added to the manuscripts and files of the Jakob Hurt Collection. Descriptions are added regularly to photographs given to the archives and minimum data is added to other acquisitions.
Kohapärimuse andmebaas28504http://galerii.kirmus.ee/koobas/ERA kohapärimuse andmebaas on peegeldatud ka Eesti arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo kobarandmebaasi komponendina Muinsuskaitseameti serveris http://register.muinas.ee, kus ta leiab kasutamist nii muinsuskaitseameti töös, kui ka arheoloogia ja pühapaikade uurijate poolt. Objektide rüüstetundlikkuse tõttu ei ole andmebaas suures osas avalikult kättesaadav, sisselogimata kasutajale on avatud 1269 kirjet. Igapäevatöös kasutavad seda ERA kohapärimuse töörühm, muinsuskaitseameti spetsialistid, TÜ arheoloogid, TÜ pühapaikade keskuse töötajad; põhjendatud taotluse korral võimaldatakse andmebaasi kasutamist ka teistele uurijatele (folkloristid, koduloo-uurijad, Keskkonnainvesteeringute Keskuse pärandkultuuri inventeerijad jt).The database of Estonian place lore is syncronized with the archival information system Kivike and (together with other Estonian place-related databases) the registry of the National Heritage Board. Large part of the database of Estonian place lore is available only for authorized visitors. Database is mainly used by folklorists and archeologists, but there also is a larger interdisciplinary interest in the place lore data.
Lastemängud1477http://www.folklore.ee/ukauka/mangude-andmebaas/Lastemängude andmebaas sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis olevaid mängukirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi, mis pärinevad eri ajastutest. Andmebaasis koosneb hetkel kahest osast: väljaanne „1001 lastemängu aastast 1935“ ning „Mängud ja lapsepõlvemeenutused“ (2013. aasta kogumisvõistluselt). Tekstidele on määratud märksõnad ja need on redigeeritud, et mängud oleksid kergelt leitavad ja arusaadavad. Andmebaas põhineb vabavaralisel sisuhaldus-süsteemil Omeka. Hetkel sisaldab baas 1356 ühikut, lisaks on kirjeldused illustreeritud fotode, jooniste ja laste joonistustega. Andmebaas on vabalt internetis kättesaadav ning lihtsalt kasutatav.Database of children games consists of games’ descriptions and children’s recollections from different time periods that were extracted from the material found Estonian Folklore Archives. Right now the database consists of two parts: the texts from a publication “1001 children games from 1935 till today” and webpage “Games and memories of childhood” (complied from materials of 2013 year collection project). Keywords are added to the texts for them to be easily searchable and understandable. The database is powered by an open source software Omeka. The database has 1368 records that are illustrated with photos, game schemes and children’s drawings. It freely available on the Internet and is user friendly.
Regilaulud: Eesti regilaulude andmebaas83547http://www.folklore.ee/regilaul/Eesti regilaulude andmebaasis on sisestatud kõik regilaulud Jakob Hurda, Matthias Johann Eiseni ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudest. Regilaulude andmebaas sisaldab kokku 83547 regilauluteksti, u kolmandikku kõigist eesti regilaulutekstidest.Estonian runic songs’ database includes all the runic song (regilaul) texts from the folklore collections of the legendary 19th century folklore collectors Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen, and of the Estonian Students' Society. The database contains 83547 song texts – about third of all orginally collected runic songs.
1920. aastail tekkis Eesti teadlastel idee luua ka siin Soome eeskujul keskne folklooriarhiiv. Pärast mitmesuguseid ametkondlikke asjaajamisi avas Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) külastajatele uksed 1. septembril 1927. Ametlik asutamine leidis aset 24.09.1927. Arhiiv kuulus sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu ning seda määrati juhtima kolleegium, kes valis arhiivijuhatajaks Oskar Looritsa. ERAsse koondati järgnevate aastate jooksul kõik 19. saj. tekkinud suuremad rahvaluule erakogud (Jakob Hurda kogu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu rahvaluulet sisaldavad arhiivid, Matthias Johann Eiseni kogu jne, jne). Kogude korraldamis- ja indekseerimispõhimõtted töötati välja pärast arhiivi asutamist Oskar Looritsa eestvõttel. Arhiivimaterjalide sisupõhist kasutamist võimaldav kartoteekide, registrite ja koopiamappide süsteem loodi 1930. aastatel, osalt soome rahvaluulearhiivi eeskujul. Kogude täiendamist jätkati süstemaatiliselt arhiivitöötajate, stipendiaatide ja korrespondentide abiga. 1930. aastail algatati mitmed rahvaluule kogumise võistlused (rahvamängude kogumisvõistlus, kohamuistendite kogumisvõistlus jm); korraldati välitöid (eriti n-ö kogumata piirkondadesse); asuti koguma kirjalikult levivat pärimust (laulukladesid, salmialbumeid, oraakleid jm); alustati rahvaluuleliste materjalide kopeerimist teiste institutsioonide kogudest (Akadeemiline Emakeele Selts, Eesti Keele Arhiiv jm); loodi heli- ja fotokogu. Eesti kogude kõrvale loodi teiste rahvaste, esmajoones vähemusrahvuste folkloorikogud (vene, saksa, rootsi, läti, leedu, juudi jm). Tähtsal kohal oli publitseerimis- ja teadustöö. ERA teadus- ja allikapublikatsioonide üllitamiseks asutati 1935. a „Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste“ seeria; 1937. a otsustati jätkata J. Hurda poolt algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ väljaandmist regivärsiliste rahvalaulude publitseerimisega („Vana Kannel” III ja IV). Korrespondentide juhendamisel oli abiks 1936. a ilmuma hakanud „Rahvapärimuste Selgitaja“. 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks (RO), töösuunad jäid samaks. Kõigis valdkondades (kogumine, arhiveerimine, uurimine ja publitseerimine) tehti nõukogude perioodil koostööd Keele ja Kirjanduse Instituudi ja Tartu Riikliku Ülikooli folkloristidega: käivitus ulatuslik uuemate (riimiliste) laulude kogumise ja uurimise aktsioon (Ingrid Rüütel jt); arenes välja folkloristika etnoloogiline suund (Herbert Tampere, Mall Hiiemäe) jpm. Toimusid arhiivi iga-aastased välitööd ning kiiresti hakkasid kasvama helikogud (peale eesti folkloori salvestati rohkesti NL-i territooriumil elavate soome-ugri rahvaste materjali); võimaluste piires jätkati teiste arhiivide materjalide kopeerimist (Eesti Raadio, Muusikafond jm). „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja väljaandmist jätkati muistendite, regilaulude ja lühivormide akadeemiliste antoloogiatega. 1961. a hakkas „Rahvapärimuste Selgitaja” järglasena ilmuma „Rahvapärimuste koguja”. 1995. a sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Institutsionaalsete jm muutuste järel anti arhiivile üle Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloorikogu (aastal 2000 käsikirjakogu, 2008 helikogu) ning Tartu Riikliku Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule kateedri folkloorikogu (1993 käsikirjakogu, 2000 helikogu). Tänu muutunud oludele oli võimalik hakata rohkem rõhku pöörama ka kaasaegse folkloori kogumisele ning korraldama vastavaid kogumisvõistlusi (sõduripärimus, koolipärimus, tudengifolkloor jm). Nüüdseks tegeleb ERA ka e-kirjade teel leviva ja muu netifolkloori jäädvustamisega digikujul. Pidevalt on suurenenud arhiivi laekuva audiovisuaalse materjali osakaal. Alates 1992. aastast on hakatud analoogkogusid digitaliseerima (esmalt helisalvestusi, seejärel ka teiste alamarhiivide analoogsäilikuid); erinevate väljaannete või uurimisprojektide raames on loodud temaatilisi andmebaase, mis sisaldavad folklooritekstide elektroonilisi koopiaid (tekstifailidena). Loobutud on varasema paberkartoteekide süsteemi täiendamisest ning järjest enam on üle mindud digitaalsete registrite ja andmebaaside koostamisele; käimas on nende koondamine ühtsesse arhiivi infosüsteemi. Digitaalsete materjalide turvaliseks säilitamiseks on Kirjandusmuuseumi juurde loodud failihoidla „Kivike”. 2000. a hakkas uuesti ilmuma ”Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste” seeria, jätkub „Monumenta Estoniae antiquae“ sari.
Teaduskollektsiooni kasutajad (7)
Kasutaja tüüp%
erialaspetsialistid5
harrastusuurijad10
kraadiõppurid20
teadustöötajad40
välisteadlased5
õppejõud5
üliõpilased15
Arhiivi kasutavad uurijad nii teadustöös kui allikapublikatsioonide ettevalmistamisel. Rahvaluulearhiivi kogusid kasutavad hulgaliselt teiste teadus- ja mäluasutuste teadlased (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tampere Ülikool, Sibeliuse Akadeemia, Russian State University, Institute of Linguistics RAS, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiülikool, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum jpm). Viimastel aastatel on tehtud ERA eri koguhoidjatega ühisvisiite naabermaade rahvaluulearhiivide juurde ning väliskolleegidega arutatud nende kasutatavaid arhiveerimise, uurijateenindamise ning publitseerimise praktikaid (Soome: SKS; Joensuu perinnearkisto; Läti: Läti Rahvaluule Arhiiv). Teaduskollektsiooni põhjal on kirjutatud arvukalt artikleid ja allikapublikatsioone nii Eesti Kirjandusmuuseumi teadurite kui välisuurijate poolt.
According to the Archive’s user registry, most of these to researchers are from other scientific and memory institutions (University of Tartu, Tallinn University, University of Tampere, Sibelius Academy, Russian State University, Institute of Linguistics RAS, Estonian Academy of Music and Theatre, Estonian Academy of Arts, Estonian Open Air Museum, Estonian Agricultural Museum, etc.). In recent years archivists have made several visits to the folklore archives of the neighbouring countries, and discussions on workshops on archiving, researcher support, and publications have been held with our foreign colleagues (Suomalaisen Kirjallissuuden Seura, Joensuu perinnearkisto in Finland, Latvian Folklore Archives in Latvia). Numerous articles and source publications have been published by research fellows of Estonian Literary Museum and also researchers from elsewhere.
ERA tegutseb Kirjandusmuuseumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) ja ERA kogude kasutamise korra (http://www.folklore.ee/era/kord.htm) alusel. Kogusid saab kasutada ainult kohapeal vastavalt ERA laenutuseeskirjadele, mis on kinnitatud KM direktori poolt ning on kättesaadavad KM kodulehel. Arhiivmaterjale koju ei laenutata. Erandkorras deponeeritakse arhivaale garantiikirja ja ajutise väljaandeakti alusel teistele arhiividele, raamatukogudele või muuseumidele näituste jmt tarbeks.
ERA acts based on the statute of Estonian Literary Museum (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) and the order of usage of the ERA collections (http://www.folklore.ee/era/eng/procedure.htm). The collection can be used only on premises according to ERA lending regulations, that have been ratified by the director of the Estonian Literary Museum and are available on the museum's homepage
ERA teaduskollektsioonis leiduvaid andmeid võib uurimustes ja artiklites tsiteerida ja refereerida tingimusel, et kasutatakse korrektset viitamissüsteemi ja arvestatakse delikaatsete teemade puhul autorite õigust privaatsusele. Arhiivimaterjalide publitseerimiseks tuleb kirjalikult taotleda luba ERA juhatajalt ning järgida Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Publitseerimisel tuleb viidata Eesti Rahvaluule Arhiivile kui materjalide hoiukohale, kasutades korrektset viitamissüsteemi. Andmete kasutamist kontrollib ka riiklik seadusandlus (isikuandmete kaitse, autorikaitse jm). Teaduskasutuseks ning muudel mitterahalistel eesmärkidel on andmete kasutamine vaba, rahalistel eemärkidel vastastikuse kokkuleppe alusel.
The data present in the ERA scientific collections may be cited and referred to in the studies and articles on the condition that correct system of referencing is used and in delicate matters the authors' right to privacy is taken into consideration. For publishing archival materials the permission has to be asked in written form from the head of the ERA and the laws of Estonian Republic have to be followed. In publication the Estonian Folklore Archives have to be referred to as the repository of the materials, using correct system of reference. The usage of data is also controlled by state legislation (copyright, protection of personal data, etc.) The use of data for research and other non-commercial purposes is free of charge, any commercial use requires the signing of a licence agreement.
Lisaks olemasolevale neljale alamkogule on loodud eksperimentaalsena 2008. aastal multimeediakogu. Selles säilitakse digitaalseid materjale, mis oma laadi poolest ei kuulu ühessegi traditsioonilisse kogusse, näiteks on kombineeritud heli ja pilti vms., kogu sisaldab html-lehekülgi, powerpoint-esitlusi, e-kirju jms. Failide arhiveerimine on nii mõnigi kord problemaatiline, kuna need ei ole enamasti pikaajaliseks säilitamiseks sobivates vormingutes ning säilitusvormingutesse konverteerimisel läheb kaotsi osa faili funktsionaalsusest või sisust. Multimeediakogu loodi, kuna sedalaadi laekuvatele materjalide jaoks polnud sobivat kogu, praeguseks laekunud säilikud on hetkel arvele võetud, kuid lõplikult arhiveerimata. Materjalidele püütakse leida võimalikult sobivad arhiveerimislahendused ja -vormingud ning arhiveerida need valmivas failihoidlas.
In addition to the four existing sub-archives, an experimental multimedia collection was established in 2008. This collection holds digital material which do not fit under any traditional collection, for instance, combinations of sound and images, etc.; the collection also contains HTML resources, PowerPoint presentations, e-mails, etc. The archiving of files has often proved problematic, because their formats usually do not favour long-term preservation and during their conversion into the preservation format, some of the material’s function or contents can get lost. The multimedia collection was created because there was no suitable repository for such materials; presently, the acquired materials have been registered but not completely archived. An attempt is being made to determine the appropriate archiving solutions and preservation formats for these materials, and then the archiving of these in the newly completed file repository can be carried out.