Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja vanaraamatu kogud
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja vanaraamatu kogud, Eesti Kirjandusmuuseum.
Vanemuise 42, Tartu 51003, Eesti
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja vanaraamatu kogud
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja vanaraamatu kogud
EKLA ja KMARVR
  • {{item.DisplayName}}
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (5)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS100 Sotsiaalteaduste ajalugu ja filosoofia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (497)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Lukas, Liina (2015). „... an einem Sommermorgen bei gutem Wetter denkt man nicht an die soziale Frage. Das kommt abends, wenn der Rücken schmerzt.“ (Eduard von Keyserling) Die soziale Frage im deutschbaltischen Roman. Sommerlat-Michas, Anne. Das Baltikum als Konstrukt. (18.-19. Jahrhundert). Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs (222−245). Würzburg: Königshausen und Neumann.
Metste, Kristi (2009). Friedrich Robert Faehlmann und die Verlagstätigkeit der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. <i>Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge. .</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 61−66.
Illak1, Jüri1, Paatsi2, Vello2 (2012). Neeruti ajaraamat./ The History of Neeruti. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 15 (4), 1−10 [_isbeingpublished].
Olesk, Sirje (2013). Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kuusk, Külliki (toim) (2009). Uku Masingu maastikud, I, II, III. Dokumentaalfilm. Enn Säde, Vallo Kepp, Mikk Sarv (_EditorsAbbr). . Tallinn: Filmistuudio Estinfilm.
Kurvet-Käosaar, Leena (2009). &quot;Algupärase talupojavere jõud.&quot; Eesti tõu küsimus Aino Kallase loomingus. Keel ja Kirjandus, 10, 729−745.
Jürgenson, Aivar (2015). &quot;Diaspora Estonians and their landscapes&quot;. In: Watson, J., Sooväli-Sepping, H., Reinert, H. (Ed.). Ruptured Landscapes: Landscape and identity in times of social change (111−129). Netherlands: Springer. (Landscape Series; 19).
Annuk, Eve (2010). &quot;Ent kui sa nii mu värsse sirvid, siis nagu päevikust sa loed.&quot; Luule kui autobiograafia Ilmi Kolla loomingu näitel. Looming, 9, 1302−1313.
Kurvet-Käosaar, Leena (2015). &quot;Is That Hunger Haunting the Stove?” Thematization of Food in the Deportation Narratives of Baltic Women. Journal of Baltic Studies, 46 (3), 337−352, 10.1080/01629778.2015.1073951.
Laak, Marin (2013). &quot;Kalevipoeg&quot; kui tüvitekst. Keel ja Kirjandus, 3, 192−209.
Laak, Marin (2013). &quot;Kalevipoeg&quot; Lõunaristi all: Gunnar Neeme ja Triinu Kartuse kirjavahetust. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 109−128.
Annuk, Eve (2015). &quot;Koos käia mööda lõpmatuid päälevihmalisi puiesteid...&quot;. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetusest. Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947-1970. Koostanud Kristi Metste ja Eve Annuk (8−22).. Varrak [ilmumas].
Kuusk, Külliki. (2012). &quot;Mälestusi &quot;Kevadest&quot;&quot;. Väljapanek Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise arhiivi materjalidest ja rändnäitus. (Näituse tutvustus). Ettekannete teesid. (4−5). Eesti Kirjandusmuuseum.
Talivee, Elle-Mari (2015). &quot;Nils Holgerssoni&quot; ja &quot;Väikese Illimari&quot; kolm olulist ühisjoont. Jaanika Palm (_EditorsAbbr). Eesti Lastekirjanduse Keskuse Toimetised (66−80). Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Kurvet-Käosaar, Leena (2016). &quot;Not Much Love Lost Between Me and My Husband: Love in Estonian Women&#39;s Life-Stories of the Soviet Period. In: Ilic, Melanie and Dalia Leinarte (Ed.). The Soviet Past in the Post-Socialist Present : Methodology and Ethics in Russian, Baltic and Central European Oral History and Memory Studies. (110−128). New York ; London : Routledge: Routledge. (Routledge approaches to history; 14).
Tannberg, T. (2015). &quot;Selle büroo ülesandeks on...&quot;: ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osas Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947. Tannberg, T. (koost.). Nõukogude Eesti külma sõja ajastul. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 23(30) (11−30).. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Paatsi, Vello (2012). &quot;Terre, armas eesti rahwas!&quot;: Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja eesti keel/How the country people and the country language became the Estonian people, the Estonians and the Estonian language? Akadeemia, 24 (2), 231257.
Kurvet-Käosaar, Leena (2011). &quot;The Vitality of Primeval Peasant Blood.&quot; The Role of Heredity in the Work of Aino Kallas. In: Kurvet-Käosaar, Leena, Rojola, Lea (_EditorsAbbr). Aino Kallas. Negotiations With Modernity (91−110). Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kuusk, Külliki (2011). &quot;Tänan vahtrategi meenutamise eest...&quot; . Katkendeid Uku Masingu ja Bernard Kangro kirjavahetusest (1968--1984). Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 14 (1), 112−132.
Ross, Johanna (2014). &quot;Ukuaru&quot; peidus pool: Kaili lugu. Marin Laak, Sirje Olesk. Kultuuriloo allikad ja kirjandusloo kontekstuaalsus: artikleid ja uurimusi (xx−xx). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Parek, Elsbeth (2010). ...ja põlvest põlveni kajab: mälestused. Tallinn: Kunst.
Tüür, Kadri; Talivee, Elle-Mari (2015). ...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses. (820−821).
Tammiksaar, Erki (2016). [Vello Paatsi areng] Geograafist kultuuriloolaseks. Metste, Kristi (_EditorsAbbr). Vello Paatsi. Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015 (527−530). Tartu: Ilmamaa. (Ilmatargad.).
Kurvet-Käosaar, Leena (2013). “ ‘Who knows, will I ever see you again,’ said the one-eyed duck.” Reflections on a Soviet Childhood in Leelo Tungal&#39;s Life Writing. Prose Studies: history, theory, criticism, 35 (1), 124−138, 10.1080/01440357.2013.781416.
Kurvet-Käosaar, Leena (2013). “Creating a Habitable Everyday in Estonian Women’s Diaries of the Repressions of the Stalinist Regime. In: Magda Stroińska, Vittorina Cecchetto and Kate Szymanski (_EditorsAbbr). Expressing the Unspeakable: Narratives of Trauma (xx−xx). Berghahn [_isbeingpublished].
Lukas, Liina (2015). “Who holds the right to the land?” Narratives of Colonization in baltic-German and Estonian Literatures. In: Beer, Andreas; Mackenthun, Gesa (_EditorsAbbr). ‘Fugitive’ Knowledge: The Preservation and Loss of Knowledge in Cultural Contact Zones (65−81). Münster: Waxmann Verlag GmbH.
Kuusk, Külliki. (2012). „Keegi pole mind kunagi tundnud, mitte keegi peale ühe naise, keda ma kunagi ei ole näinud.“. <i>Karl Ristikivi 100. Konverentsi teesid.: 16.–17. oktoober 2012, Tartu, Tallinn Eesti Kirjandusmuuseum. UTKK.</i> _EditorsAbbr Elle-Mari Talivee, Kadri Tüür. Tartu.: Eesti Kirjandusmuuseum, 11−12.
Paatsi, Vello (2014). „Kui Liivimaa ajakirjandust tsenseeriti Riias“. Keel ja Kirjandus, LVII (4), 1−6 [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2016). „Laulu algus“ ja „raudne“ eesriie: Nõukogude Eesti luulemodernismi väliseesti kontekstist. Leena Kurvet-Käosaar, Marin Laak (_EditorsAbbr). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Artikleid ja arhiiviuurimusi (xx−xxx). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia litteraria Estonica) [_isbeingpublished].
Jürgenson, Aivar (2014). 150 aastat pärast suurt väljarännet. Postimees : Kultuur, 316, 2−3.
Kõresaar, Ene (2016). 1989: elulookirjutus kui mälupoliitika. Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. (25−25).Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Kevadkonverents 5. ja 6. mail 2016 Tartus.. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Jonuks, Tõnno (2016). A Mesolithic human figurine from River Pärnu, South-West Estonia: a century old puzzle of idols, goddesses and ancestral symbols. Estonian Journal of Archaeology, 20 (1), 111−127, 10.3176/arch.2016.1.
Kurvet-Käosaar, Leena; Laak, Marin (2016). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Artikleid ja arhiiviuurimusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [_isbeingpublished].
Laak, Marin; Kurvet-Käosaar, Leena (2015). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Teesid. 14.-15. mai. T. Ojamaa, K. Labi (_EditorsAbbr). (1−36). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Annus, Epp (2015). Afekt, kunst, ideoloogia. Aeglase teooria manifest. Vikerkaar, 3, 66−74.
Olesk, Sirje (2009). Aino Kallas - virolainen kirjailija? Maarit Leskelä-Kärki, Kukku Melkas, Ritva Hapuli. Aino Kallas. Tulkintoja elämästä ja tuotannosta. (85−97). Helsinki: BTJ.
Olesk, Sirje (2014). Aino Kallas Eesti, Soome ja maailma piiridel. Laak, Marin, Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Kultuuriajaloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (xx−xx). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Olesk, Sirje (2011). Aino Kallas on the Boundaries of Finland, Estonia and the World. In: Leena Kurvet-Käosaar, Lea Rojola (_EditorsAbbr). Aino Kallas: Negotiations With Modernity (165−183). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. (Studia Fennica).
(2014). Aino Kallas Soome, Eesti ja maailma piiridel. Laak, Marin; Olesk, Sirje (Koost.); Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Kirjanduspärand kultuuriloos. Artikleid ja uurimusi 2008–2014 (41−62). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost; 7).
Kurvet-Käosaar, Leena, Rojola, Lea (2011). Aino Kallas, Negotiations with Modernity. In: . Suomalaisen Kirjallisuuden Seura [_isbeingpublished].
Hinrikus, Rutt (2010). Aino Suits 1941.aastal. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 111−120.
Hinrikus, Rutt (2014). Aino Suits kahes kultuuris. Olesk, Sirje (_EditorsAbbr). Aino Suits. Päevaraamat (578−590). Tallinn: Varrak.
Hinrikus, Rutt (2014). Aino Suits. Päevaraamat. Tallinn: Varrak.
Hinrikus, Rutt (2014). Aino Suits. Päevaraamat 1901-1964. .
Suits, Aino (2014). Aino Suits. Päevaraamat 1901-1964. Tallinn: Varrak.
Ojamaa, Triinu (2016). Aksel Mark ja Randar Hiir noorsoofestivalist Helsingis 1962. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, XX−XX [_isbeingpublished].
Tammiksaar, Erki (2015). Alexander Theodor von Middendorff 200: unistuseks jäänud põhjapooluse ekspeditsioon. Eesti Loodus, 66 (9), 43−47.
Kurvet-Käosaar, Leena (2012). &#39;An Anthology of Lives: Jaan Kross’ Kallid Kaasteelised and Estonian Memorial Culture&#39;. In: Huisman, M., Ribberink, A., Soeting, M., Hornung, A. (_EditorsAbbr). Life Writing Matters in Europe (279−293). Winter Universitätsverlag.
Jonuks, Tõnno; Rannamäe, Eve (2017). Animals and worldviews: a diachronic approach to tooth and bone pendants from the Mesolithic to the Medieval period in Estonia. In: Alexandra Livarda (Ed.). Bioarchaeology of Ritual and religion (x−x). Oxbow Books [ilmumas].
Kiipus, Merike (2014). Arhiivraamatukogu. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat [2013] (280?). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Paar sammukest; 30) [_isbeingpublished].
Sudajeva, Olga (2009). Arhiivraamatukogu kaardikogust. Varamu lummuses: Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (193−202). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hinrikus, Rutt (2009). Artur Adson. Rootsi päevik. Looming (1367−1388). Tallinn.
Kepp, Õnne (2014). Artur Adson. Varjuliste puie all. Luuletused. Luulõtusõ´. Tallinn-Võru: Eesti Keele Sihtasutus.
Paatsi, Vello (2009). Arvelius, Friedrich Gustav. Tea entsüklopeedia (11). TEA Kirjastus.
Jürgenson, Aivar (2016). Assimilatsionistidest transnatsionalistideni - rände ja integratsiooni uurimine 20. ja 21. sajandil. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 91−105.
Tüür, Kadri; Stern, Karl (2015). Atlantic herring in Estonia: in the transversal waves of international economy and national ideology. Journal of Baltic Studies, 46 (3), 275−281, 10.1080/01629778.2015.1073928.
Laak, Marin (2013). Austraalias sündinud &quot;Kalevipoeg&quot;: Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme kirjavahetusest. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 1−15.
Annuk, Eve (2010). Autobiograafia kui „tõe“ diskursus: Lilli Suburgi „Minu saatusega võitluskäik“. Methis. Studia humaniora Estonica, 5, 54−64.
Kõresaar, Ene (2016). Baltic Socialism Remembered: Memory and Life Story Since 1989. A Special Issue of the Journal of Baltic Studies. Routledge.
Tannberg, T (koost.). (2015). Behind the Iron Curtain: Soviet Estonia in the Era of the Cold War. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Kronberg, Janika (2009). Bernard Kangro. In: Benedikts Kalnacs, Jurate Sprindyte, Jaan Undusk (_EditorsAbbr). Baltic Writers (127−129). Vilnius.
Annuk, Eve (2012). Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus aastast 1956. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 115−125.
Metste, Kristi (2011). Betti Alveri rumal lugu. Betti Alver, Kõmpa (xx−xx). xx: xx [_isbeingpublished].
Annus, Epp (2016). Between Arts and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era. In: Journal of Baltic Studies.
Annus, Epp (2016). Between Arts and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet Era. Journal of Baltic Studies, 1−13, 10.1080/01629778.2015.1103509.
Laak, Marin (2015). Beyond the Fairytale Homeland: Reflected Estonia in the Australian Forest Universit in the 1980s. In: Abstracts / Tēzes. Tracing the Baltic Road to Independence in Diaspora Archves / Baltijas celš uz neatkarību diasporas . June 30 – July 2, 2015. Riga, Latvia (14−15). Riga.
Laak, Marin (2015). Beyond the Fairytale Homeland: Reflected Estonia in the Australian Forest University in the 1980s. <i>Tracing the Baltic Road to Independence in Diaspora Archives: Baltic Heritage Network fourth international conference on 30 June – 2 July 2015, held in Riga, Latvia.</i> _EditorsAbbr Kristīne Beķere. Riga: Latvian Academy of Sciences, 61−70.
Lukas, Liina (2015). Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse. Methis. Studia humaniora Estonica, 12 (15), 187−193.
Konsa, Kurmo; Reimo, Tiiu (2014). Books as informational artefacts. Ajalooline Ajakiri, 1, 3−20.10.12697/AA.2014.1.01 .
Jaago, Tiiu (2013). Borders which are created through narrations. (39−40).Border Code. University of Eastern Finland, Joensuu Campus, November 6-8, 2013. Joensuu: University of Eastern Finland, Karelian Institute.
Kurvits, Roosmarii; Pallas, Anu (2014). Brendekenist Peeglini. Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689-1940. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Karpinski, Eva, kurvet-Käosaar, Leena (toim). (2015). Broken Dialogues. Special issue of a/b Auto/Biography Studies. a/b Auto/Biography Studies, 30 (2), x−xx.
Ponomarjova, Galina (2015). Chuzoi-svoi: sudba mestnõh russkih v poslevoennõe gody (1944-1953). L.Sproge, N. Šrom, R. Kupriniece. Rusistika Latviensis 5. Slavica-2015: filologias petijumi. Slavica -2015: филологические исследования (28−37). Riga.: Latvian State University.
Olesk, Sirje (2012). Cliches and Facts in a Literary Text. The Novel Purge (Puhdistus) by Sofi Oksanen and its Reception. In: Cornelius Hasselblatt and Adriaan van der Hoeven (_EditorsAbbr). Finno-Ugric Folklore, Myth and Cultural Identity (165−175). Maastricht: University of Groningen . (Studia Fenno-Ugria Groningana ; 7).
Annuk, Eve (2010). Constructing illness in pathography. . Medica VII. Eesti Kirjandusmuuseum.
Kurvet-Käosaar, Leena (2014). Creating a Habitable Everyday in Estonian Women’s Diaries of the Repressions of the Stalinist Regime. In: Magda Stroińska, Vittorina Cecchetto and Kate Szymanski (Ed.). Unspeakable: Narratives of Trauma (141−156). Peter Lang Verlag.
Laak, Marin (2011). Cultural Units of Kalevipoeg: the Textual Representations in the Age of New Media. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 41, 69−80 [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2013). Cultural Units of Kalevipoeg: the Textual Representations in the Age of New Media. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 53, 1−12 [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2013). Cultural Units of Kalevipoeg: the Textual Representations in the Age of New Media. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 53, 1−12 [_isbeingpublished].
Asmer, Vilve (2015). Daguerreotypes in the photographic collection of the Estonian Literary Museum. Dagueereotype Journal Year 2, 2, 8−13.
Laak, Marin; Viires, Piret (2011). Das estnische Epos „Kalevipoeg“ in kultureller und literarischer Rezeption. HUMANIORA GERMANISTICA, 5, 1−20 [_isbeingpublished].
Reimo, Tiiu (2014). Development of Publishing Business in Tallinn in the 18th Century. Knygotyra = Book Science, 62, 212−232.
Saluvere, Tiina (2016). <p>Dialoogi võimalikkusest: variante Nõukogude Eesti ja eksiili suhtluseks kultuuriloolise arhiivi kogude põhjal</p> . Kurvet-Käosaar, Leena; Laak, Marin (Toim.). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (225−246). Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia litteraria Estonica; 18).
Saluvere, Tiina (2015). Dialoogi võimalustest: eri variante Nõukogude Eesti ja eksiili suhtluseks EKLA kogude põhjal. Laak, Marin, Kurvet-Käosaar, Leena (koostajad), Ojamaa, Triinu, Labi, Kanni (toimetajad) (_EditorsAbbr). Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika . Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Ojamaa, Triinu; Karu-Kletter, Kristel (2014). Diasporaaeestlaste enesekuvand muutuvas maailmas. Methis. Studia humaniora Estonica, 13, xx−xx [_isbeingpublished].
Lukas, Liina (2015). Die Aneignung der Weltliteratur in Tartu. Interlitteraria, 130−147.
Kõuts, Ragne (2014). Die Rolle der Medien in den politischen Ereignissen des 20. und 21. Jahrhunderts: Medien und Totalitarismus. ..
Lukas, Liina (2014). Die soziale (bzw nationale) Frage im Spiegel der deutschbaltischen Literatur. Dokilomunhak. Zeitschrift der Koreanischen Gesellschaft für Deutsche Sprach- und Literaturwissenschaft, 6, 357−375.
Laak, Marin; Viires, Piret (2015). Digitaalkultuur Eesti kultuuriruumi osana 2004–2014: hetkeseis ja tulevikuprognoos. Raivo Vetik (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015 „Lõksudest välja?“ (226−236). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.
Laak, Marin; Viires, Piret (2015). Digital Culture as Part of Estonian Cultural Sace in 2004-2014: Current State and Forecasts. In: Raivo Vetik (_EditorsAbbr). Estonian Human Developement Report 2014/2015: Escaping the traps? (226−235). Tallinn: Estonian Cooperation Assembly.
Laak, Marin; Viires, Piret (2015). Digital Culture as Part of Estonian Cultural Sace in 2004-2014: Current State and Forecasts. 226−235.
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille;Runnel, Pille; Viires, Piret; Laak, Marin (2012). Digital Turn: User&#39;s Practices and Cultural Transformations. In: . Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag [_isbeingpublished].
Annuk, Eve (2010). Discovering the past through biographical writing: the case of the first Estonian feminist Lilli Suburg (1841-1923). . ISCH2010 Conference book . Turku, Fiinland.
Metste, Kristi (2011). Doktor Faehlmanni kolm raamatut. Metste, Kristi; Lepajõe, Marju (_EditorsAbbr). Faehlmann, F. R. Teosed (5−23). Tartu, Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum.
Noorhani, Piret (2012). Don’t hide your light under a bushel. Some thoughts on the cultural heritage of the Estonian diaspora. (7). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Arthur, Paul Longley, Kurvet-Käosaar, Leena (2015). Editorial: Private Lives, Intimate Readings. Life Writing, 12 (2), 119−123, 10.1080/14484528.2015.1022926.
Talivee, Elle-Mari; Finch, Jason (2015). Eduard Vilde and Tallinn´s Dynamic Peripheries, 1858–1903. In: Ameel, Lieven; Finch, Jason; Salmela, Markku (Ed.). Literature and the Peripheral City (164−183). London: Palgrave Macmillan.
Finch, Jason; Talivee, Elle-Mari (2015). Eduard Vilde’s Modernisms and Modernities: Moving Towards an Urban Estonia. ELM: Estonian Literary Magazine, 2, 14−19.
Paatsi, vello (2011). Eesti Aleksandrikool. Tea entsüklopeedia (9). Tallinn: TEA Kirjastus.
Hinrikus, Rutt (2010). Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani. Methis. Studia humaniora Estonica, 5-6, 20−37.
Tóth, Szilárd Tibor (2014). Eesti kirjakeele viienda perioodi algus- ja lõpuaasta väljaannetest tartu keele loojangu kontekstis. <i>Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents. Ettekannete teesid: Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014.</i> Toim. Merike Kiipus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 9−10.
Paatsi, Vello (2011). EEsti Kirjameeste Selts. Tea entsüklopeedia (89). Tallinn: TEA Kirjastus.
Kiipus, Merike (2014). Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2013. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat [2013] (302?). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Paar sammukest; 30) [_isbeingpublished].
Kiipus, Merike (2014). Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2014.
Laak, Marin (2012). Eesti Kirjanikkude Liidu algusaegadest. Sirp 12. okt. (1−3). Tallinn: Periodika [_isbeingpublished].
Asmer, Vilve; Laak, Marin (2009). Eesti Kultuurilooline Arhiiv. Eve Annuk (_EditorsAbbr). Paar sammukest XXV. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 (288−312). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Ojamaa, Triinu (2015). Eesti lugu plaadiraamatutes: Harri Kiisa annotatsioonid Eduard Tubina muusikateostele. Triinu Ojamaa, Kanni Labi (Toim.). Kirjanduse pingeväljad ja adressadi dünaamika. Teesid (15−16).Kirjanduse pingeväljad ja adressadi dünaamika, Tartu, 14.-15. mai. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kurvet-Käosaar, Leena (2009). Eesti naiste elumustrid sõja, okupatsioonide ja sooideoloogiate labürintides Leena Kurvet-Käosaar. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 149−151.
Pilv, Aare (2015). Eesti nüüdisaja kultuuriteooria antoloogia. Akadeemia, 4, 745−750.
Olesk, Sirje (2014). Eesti pagulaskirjanduse keskus ja perifeeria. Methis. Studia humaniora Estonica, 2014 (13), xx−xx [_isbeingpublished].
Olesk, Sirje (2014). Eesti pagulaskirjanduse keskus ja perifeeria. Methis. Studia humaniora Estonica, 10 (13), 134−146, 10.7592/methis.v10i13.1307.
Undusk, Jaan (2014). Eesti Pindaros. K. J. Petersoni oodide vaimuloolisest taustast. Undusk, Rein (_EditorsAbbr). Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis (64−119). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium litterarum; 25).
Leman, Gordon; Leman, Mall; Uustalu, Epp; Karm, Svetlana; Sudajeva, Olga (2001). Eesti Rahva Muuseumi 42. konverents &quot;Kultuuri uurimise eetika&quot; : Tartu, 9.-10.04.2001 : ettekannete kokkuvõtted. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Kruuspere, Piret (2014). Eesti sõnateater 20. sajandil. Ruutsoo, Rein; Pilv, Aare (_EditorsAbbr). Eesti kultuur 20. sajandil (xxx−xxx). Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus [_isbeingpublished].
Andresoo, Janne; kaasautorid: Idarand, Kai; Järs, Jüri; Kiipus, Merike; Kollist, Andres; Lembinen, Liisi; Mutt, Elvira; Rauna, Ilv; Soone, Triin; Tohvre, Tiina (2014). Eesti teadusraamatukogud. Saaret, Inna; Ainz, Anne (_EditorsAbbr). Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis 2002-2012 : artiklite kogumik / koostanud Mihkel Volt (12−25). Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Tammiksaar, Erki (2015). Eesti verd teadlane Alexander Theodor von Middendorff võttis esimesena kasutusele sõna „külmapoolus“.
Schvak, Toomas (2015). Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. Liina Eek (Toim.). Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. (40−86). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Saluvere, Tiina (2011). EESTI. Teater (1940. aastast tänapäevani). TEA entsüklopeedia (59−61). Tallinn: TEA Kirjastus.
Annus, Endel; Aasmann, Tiina; Kalpus, Ülvi; Miljan, Pärja (2000). Eestikeelne raamat 1525-1850 = Estnisches Buch 1525-1850 = Estonian book 1525-1850. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Ainz, Anne; Kalpus, Ülvi; Kaunissaar, Külli; Leppik, Maie; Mürk, Airi; Ruiso, Merike; Veikesaar, Aime; Plink, Margit (2013). Eestikeelne raamat 1918-1940 III Raine - Y, [kirjed] 18684-28120 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ainz, Anne; Kalpus, Ülvi; Kaunissaar, Külli; Leppik, Maie; Mürk, Airi; Ruiso, Merike; Veikesaar, Aime; Plink, Margit (2013). Eestikeelne raamat 1918-1940 IV Registrid = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
(2012). Eestikeelne raamat 1918-1940. I, 1-he - Kandla, [kirjed] 1-8660 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940 / Eesti Rahvusraamatukogu ; [koostanud Anne Ainz (üldjuht) ... jt.] ; toimetanud Anne Ainz ja Leili Tenno [(peatoimetaja) ; eessõna: Aile Möldre ; eessõnad tõlkinud Leili Naan (saksa keel), Mari Kannusaar (inglise keel), Siivi Frey (vene keel) ; kujundanud Margit Plink]. Anne Ainz; Leili Tenno (peatoimetaja).. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
(2012). Eestikeelne raamat 1918-1940. II, Kandle - Raimla, [kirjed] 8661-18683 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940 / Eesti Rahvusraamatukogu ; [koostanud Anne Ainz ... jt.] ; toimetanud Anne Ainz ja Leili Tenno [(peatoimetaja) ; kujundanud Margit Plink]. Anne Ainz ; Leili Tenno [(peatoimetaja.. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Karjahärm, Toomas (2014). Eesti-saksa kompromiss 1915. aastal. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, XX−XX [_isbeingpublished].
Tannberg, T. (koost.). (2015). Eestlased ilmasõjas. Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast. Tartu: Eesti Rahvusarhiiv.
Tannberg, T. (2015). Eestlased Vene-Jaapani konfliktis. Imeline Ajalugu, 9, 62−69.
Laak, Marin (2010). EKK ja pagulaskirjanike viimane põlvkond:1960-ndate noortekogumiku &quot;Tont teab&quot; saamisloost ja tagamaadest. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 116−134.
Tüür, Kadri; Laak, Marin (2014). Eksiilkirjanduse pingeväljadest tekstide ja kontekstide kaudu. Methis. Studia humaniora Estonica, 10 (13), 4−8, 10.7592/methis.v10i13.1299.
Hinrikus, Rutt (2016). Elin Toona loomingu autobiograafilisus. Leena Kurvet-Käosaar, Marin Laak (Toim.). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (190−201). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia litteraria Estonica; 17).
Annuk, Eve (2009). Elu kui tekst: biograafia uurimise teoreetilisi orientiire. Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, XXV, 10−29.
Hinrikus, Rutt (2010). Elulugu - mis see on? Kellele ja kuidas? R. Hinrikus, T. Saluvere (_EditorsAbbr). Elust elulooks:kuidas kirjutada elulugu - näiteid ja näpunäiteid (9−13). Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum.
Jürgenson, Aivar (2016). Eluring traditsiooni ja uuenduste vahel. Akadeemia, 5, 912−915.
Kirss, Tiina; Hinrikus, Rutt (2010). Elust elulooks. Tänapäev.
Kuusk, Külliki (koostaja ja toimetaja. (2016). Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Kevadkonverents 5. ja 6. mail 2015. Teeside kogumik. .
Hinrikus, Rutt; Kirss, Tiina (2010). Elust elulooks:kuidas kirjutada elulugu - näiteid ja näpunäiteid. R. Hinrikus, T. Saluvere (_EditorsAbbr). . Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Mark, Reet; Pulk-Piatkowska, Reet; Talvistu, Tiiu (2013). Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga! Pagulasaastate maalikunstist. Tartu: Tartu Kunstimuuseum [_isbeingpublished].
Kurvet-Käosaar, Leena (2016). Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis „Varjuteater. Kurvet-Käosaar, Leena, Laak, Marin (_EditorsAbbr). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (36−55). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia Litteraria Estonica; 17).
Olesk, Sirje (2014). ENSV Kirjanike Liit aastatel 1966-1971. Looming, 10, 1451−1469.
Laak, Marin (2012). Epic journey of the new translation of Kalevipoeg. Lennuk Vol. 3, No. 5. In: Tina Tamman (_EditorsAbbr). (23−25). London: The British Estonian Association (BEST).
Hinrikus, Rutt (2009). Eremiidi monoloog. Keel ja Kirjandus, 12, 946−949.
Kirss, Tiina Hinrikus, Rutt (2011). Estnische schreibende Frauen aus der Generation um 1880. Blumesberger, Susanne, Korotin, Ilse. Frauenbiographieforschung:Theoretische Diskurse und methodologische Konzepte (100). Wien: Praesens [_isbeingpublished].
Tóth, Szilárd (2014). Estnischunterricht und Bologna-Prozess an der Universität Tartu mit besonderer Berücksichtigung des Narva College. <i>Kleine Sprachen, was nun? Didaktische und organisatorische Fragen der Vermittlung kleiner Sprachen und Kulturen im Spiegel des Bologna-Systems. 20.-21. November 2014, Berlin.</i> Berlin,.
Ponomarjova, Galina (2015). Estonia kak znak svojego i chužogo prostranstva v mestnoi russkoi literature 1920-1930-h gogov. Dotsenko, Danilevski. Kultura russkoi diaspory: znaki i simvoly emigratsii (70−80). Moskva: Наука.
Kirss, Tiina; Hinrikus, Rutt (eds.) (2009). Estonian Life Stories. Central European University Press.
Kõresaar, Ene; Jõesalu, Kirsti (2016). Estonian memory culture since the post-communist turn: conceptualizing change through the lens of generation. In: Raili Nugin, Anu Kannike, Maris Raudsepp (Ed.). Generations in Estonia: Contemporary Perspectives on Turbulent Times (128−156). Tartu: Tartu University Press. (Approaches to Culture Theory; 5).
Hinrikus, Rutt; Paklar, Volita (2009). Estonja - moi dom. Žizneopisanja estonozemljev. .. Eesti Kirjandusmuuseum.
Plath, Ulrike (2015). Europe’s last savages - Estonians in the German colonial discourse (1770-1870). Letonica, xxx−xxx [_isbeingpublished].
Annus, Epp; Bobinac, Marijan; Goettsche, Dirk; Patrut, Iulia-Karin (2017). Europäischer Binnenkolonialismus in interdisziplinärer Perspektive. Göttsche, Dirk; Dunker, Axel; Dürbeck, Gabriele. Handbuch Postkolonialismus und Literatur (87−96). Metzler.
Metste, Kristi (2014). F. R. Faehlmann, Muistendid. F. R. Kreutzwald, Paiklikud ennemuistsed jutud. Tallinn: Varrak.
Metste, Kristi; Undusk, Jaan; Lepajõe, Marju (2011). F. R. Faehlmann. Teosed III. Eesti Kirjandusmuuseum - Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Metste, Kristi (2014). Faehlmanni ja Kreutzwaldi muistendid ühes raamatus. Raamat. Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht (6). Tallinn: Eesti Kirjastuste Liit.
Annuk, Eve (2012). Feminist discourse at the end of the 19th century in Estonia. <i>X Nordic Gender History Conference. 8.-12. 08. 2012, Bergeni ülikool, Bergen, Norra. .</i> [_isbeingpublished].
Annuk, Eve (2014). Feminist discourse at the end of the 19th century in Estonia. . Methods, interventions and reflections. (65−73). Stockholm: Makadam förlag. (Report Series of the Swedish Association for Women&#39;s and Gender Historians; no.1).
Kikas, Katre (2014). Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. In: Edlund, A-C., Haugen, S. &amp; Edlund, L-E (_EditorsAbbr). Vernacular literacies - Past, present and future. (221−235). Umeå: Umeå University.
Annus, Epp (2014). Footsteps and Gazes: Mati Unt&#39;s Mustamäe. Igor Pilshchikov. Urban Semiotics: Materials from the Third Annual Juri Lotman Days at Tallinn University (3–5 June 2011) (xxx). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Annus, Epp (2015). Footsteps and Gazes: Mati Unt&#39;s Mustamäe. Igor Pilshchikov. Urban Semiotics: Materials from the Third Annual Juri Lotman Days at Tallinn University (3–5 June 2011) (xxx). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [_isbeingpublished].
Annus, Epp (2015). Footsteps and Gazes: Mati Unt&#39;s Mustamäe. In: Igor Pilshchikov (Ed.). Urban Semiotics: The City as a Cultural-Historical Phenomenon (65−87). Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Tannberg, Tõnu (2015). Foreword. In: Tannberg, Tõnu (Ed.). Tannberg, T. (koost.). Behind the Iron Curtain: Soviet Estonia in the Era of the Cold War. (7−14). Frankfurt am Main: Peter Lang.
Mihkelev, Anneli, Talivee, Elle-Mari (2016). Friedebert Tuglase sõnavõtt läti kirjanike päeval Riias Läti Seltsi saalis 31. mail 1940. Keel ja Kirjandus, 3, 212−219.
Metste, Kristi (2009). Friedrich Robert Faehlmann ja Õpetatud Eesti Seltsi kirjastustegevus. <i>Rahvusvaheline konverents &quot;Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 56−60.
Paatsi, Vello (2011). G. Malts Ajalugu Maltsveti usust ja Krimmi rändamisest. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 115−129.
Metste, Kristi (2014). Ganander-Petersoni „Soome mütoloogia” motiivid Faehlmanni muistendites. Eesti rahvusmütoloogia loomisest. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (xx−xx). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Metste, Kristi (2014). Ganander-Petersoni „Soome mütoloogia” motiivid Faehlmanni muistendites. Eesti rahvusmütoloogia loomisest. Marin Laak, Sirje Olesk, Kanni Labi (_EditorsAbbr). Kirjanduspärand kultuuriloos. Artikleid ja uurimusi 2008-2014. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 85. aastapäevaks. (15−37). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost.; 7).
Vaino, Maarja (2013). Gert Helbemäe kirjutatud elu. Looming, 10, 1410−1421.
Annuk, Eve (2010). Haiguse kujutamine luuletaja Ilmi Kolla kirjades. Mäetagused, 45, 39−52.
Paert, Irina; Schvak, Toomas (2015). Haridus ja õigeusu kirik Eestis. Liina Eek (Toim.). Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri (171−192). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kronberg, Janika (2009). Heiti Talvik. In: Benedikts Kalnacs, Jurate Sprindyte, Jaan Undusk (_EditorsAbbr). Baltic Writers (317−318). Vilnius: Institute of Lithuanian Literature and Folklore.
Hinrikus, Rutt (2014). Helga Nõu elust ja loomingust kõrvaltvaates. Laak, Marin (_EditorsAbbr). Kas sa Tammsaaret oled lugenud? (9−39). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hinrikus, Rutt (2014). Helga Nõu elust ja loomingust kõrvaltvaates. Laak, Marin (_EditorsAbbr). Kas sa Tammsaaret oled lugenud? Kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga (9−39). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kronberg, Janika (2010). Henrik Visnapuu: Valik kirju Vanast Maailmast. Looming, 3, 428−441.
Laak, Marin (2012). Heritage, User and the Environment: Rewriting the Narrative of the Literary PastiIn the Digital Space. In: Laak, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Runnel, P.; Viires, P. (_EditorsAbbr). Transforming Culture in the Digital Age (1−22). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2013). Heritage, User and the Environment: Rewriting the Narrative of the Literary PastiIn the Digital Space. In: Laak, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Runnel, P.; Viires, P. (_EditorsAbbr). The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations (85−103). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Saluvere, Tiina (2009). Hermaküla õpetaja, Irdi õpilane. Evald Hermaküla ja Kaarel Irdi kirjavahetus. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 119−133.
Paatsi, Vello (2010). Hindrik Prants ja timä elokäük/Hindrik Prants and his Course of Life. Minu elukäik. (1−4). Tallinn. (Eesti mälu).
Annuk, Eve (2011). Honoraripoliitikast Eestis stalinismi perioodil. Methis. Studia humaniora Estonica, 41−54.
Hinrikus, R. (2011). How to Remember? The Social Framework of Reinhold Mirk&#39;s Reminiscences of War. In: Koresaar, E. (_EditorsAbbr). Soldiers of memory: World War II and its aftermath in Estonian post-Soviet life stories. New York, Amsterdam: Rodopi (297−316). New York, Amsterdam: Rodopi .
(2014). Igavene elu ja loomulik surm. Eesti Arst, 93 (2), 84−89.
Noorhani, Piret (2009). Ilbaku jätkuv taastulemine. . Ella Ilba, Otsekui hirv kisendab… : mälestusi ja tõekspidamisi (264-271). Tallinn: Tänapäev.
Annuk, Eve (koost.) (2009). Ilmi Kolla, Kõik mu laulud. Eesti Raamat.
Laineste, Liisi (2014). Images from two sides of the front: Estonian caricatures from WWII. <i>Constructing the Other through the prism of war: Contested images in Eastern Europe (1930s to 1950s)” May 7–9, 2014 Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia.</i> EKM Teaduskirjastus, 18.
Veski, Karin; Raudsepp, Anu (2015). Images of the Enemy and the Hero in Stalinist Estonian-Language Textbooks. In: Tõnu Tannberg (_EditorsAbbr). Behind the Iron Curtain Soviet Estonia in the Era of the Cold War (197−218). Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Publishers. (Tartu Historical Studies ; Volume 5).
Valge, J; Raudsepp, A. (2015). Immigration to Estonia after World War II. In: Uta Fenske, Daniel Groth, Klaus-Michael Guse, Bärbel P. Kuhn (eds). (_EditorsAbbr). Colonialism and Decolonization in National Historical Cultures and Memory Politics in Europe. Modules for History Lessons. (xx−xx). Frankfurt am Main.: Peter Lang Publishers [_isbeingpublished].
Kurs, Ott; Tammiksaar, Erki (2014). In political draughts between science and the humanities: geography at the University of Tartu between the 17th–20th centuries. In: Vihalemm, Rein (_EditorsAbbr). Estonian studies in the history of science (51−62). Dordrecht: Springer. (Boston studies in the philosophy of science; 219).
Annuk, Eve (2013). In Search of an Autobiographical Room of Her Own: First Estonian Feminist Lilli Suburg (1841-1923) as an Autobiographer. . Aspasia. International Yearbook of Central, Eastern, and Southeastern European Women&#39;s and Gender history (xx−xx). Berghahn [_isbeingpublished].
Annuk, Eve (2013). In Search of an Autobiographical Room of Her Own: First Estonian Feminist Lilli Suburg (1841-1923) as an Autobiographer. Aspasia. International Yearbook of Central, Eastern, and Southeastern European Women&#39;s and Gender history (1−18).. Berghahn.
Kõresaar, Ene; Anepaio, Terje (2015). Indiviidi rollist kodanikualgatuslikes mälestamispraktikates: stalinlike massirepressioonide komemoratsioon 21. sajandil. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat (58−85). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Kuusk, Külliki. (Toim.). (2010). Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100. Merilai, A.(Koost.) Saluvere, T. (peatoim.). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.
Kurvet-Käosaar, Leena, Rojola, Lea (2011). Introduction. In: Kurvet-Käosaar, Leena, Rojola, Lea (_EditorsAbbr). Aino Kallas. Negotiations With Modernity (7−15). Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Kannike, Anu; Tüür, Kadri (2016). Introduction. Border-related practices from interdisciplinary perspectives. In: Dynamics of Cultural Borders (13−21). Tartu: Tartu University Press. (Approaches to Culture Theory; 6).
Saluvere, Tiina (2009). Ird contra Panso: teatrilugu või folkloor? Marin Laak; Maarja Hollo (_EditorsAbbr). Arhiiv ja narratiiv: Nüpli 16. kevadkool 2009. Teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Saluvere, Tiina (2012). Ird, Kaarel. TEA entsüklopeedia (83). Tallinn: TEA Kirjastus.
Hinrikus, Rutt (2015). Isiksus ja elutöö. Keel ja Kirjandus, 11, 808−811.
Kronberg, Janika (2009). Ivar Grünthal. In: Benedikts Kalnacs, Jurate Sprindyte, Jaan Undusk (_EditorsAbbr). Baltic Writers (97−98). Vilnius: Institute of Lithuanian Literature and Folklore.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2012). J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamat. Faksiimiletrükk keeleliselt redigeeritud rööpteksti, kommentaaride ja saatesõnaga. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2011). J. H. Rosenplänteri päevaraamat. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum [_isbeingpublished].
(2015). Jaan Jõgever tsensori ja inimesena. Jaan Jõgever as censor and person. Akadeemia, 1−39 [_isbeingpublished].
Paatsi, Vello; Paatsi, Kristi (2015). Jaan Jõgever tsensorina ja inimesena. I. Akadeemia, 316 (12), 2166−2196.
Olesk, Sirje (2014). Jan Kaplinski - emigrant, kotorõi ne emigriroval. L. Kisseljova, T. Stepaništševa. Lotmanovskii sbornik (606−616). Moskva: O.G.I..
Saluvere, Tiina (2012). Jaroslavli Eesti kunstnike kollektiiv. TEA entsüklopeedia (186−187). Tallinn: TEA Kirjastus.
Kisseljova, Ljubov (2014). Jazyk szeny i jazyk dramy v imperskom stroitel&#39;stve 1830-h godov. L. Kisseljova, T. Stepaništševa. Lotmanovskij sbornik (277−295). Moskva: O.G.I.. (4).
Metste, Kristi; Paatsi, Vello (2012). Johann Heinrich Rosenplänter ja tema päevaraamat. Metste, Kristi (_EditorsAbbr). J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamat. Faksiimiletrükk keeleliselt redigeeritud rööpteksti, kommentaaride ja saatesõnaga. (7−14). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale; 25).
Ross, Kristiina (2013). Johannes Gutslaffi piiblitõlge ja lõunaeesti kirjakeel. . Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647-1657 (475−484). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Valge, Jaak (2014). Johannes Vares-Barbarus sõja jumala, sakslaste ja eestlastega. Looming, 8, 1136−1145.
Kronberg, Janika; Laaniste, Mari (2015). Joonistav kirjanik Pedro Krusten. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 124−128.
Talvet, Jüri (2014). Juhan Liiv (1864-1913). Jüri Talvet. Juhan Liiv. La nieve cae, mi voz canta. Poemas (7−12). Madrid: Ediciones Xorki.
Laak, Marin; Pilv, Aare (2010). Juhan Viiding, eesti luuletaja. Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia. Eesti Kirjandusmuuseum.
Saluvere, Tiina (2012). Jungholz, Karl. TEA entsüklopeedia (249). Tallinn: TEA Kirjastus.
Kronberg, Janika (2015). Jämejala rehabiliteerimine. Keel ja Kirjandus, 2, 123−125.
Paatsi, Vello (2013). Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva maailma. Afterthoughts: The invasion of cultural phenomena and artifacts to the world of Estonian peasants. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 1−5 [_isbeingpublished].
Ponomarjova, Galina (2015). Jüri Ivask -redaktor i avtor žurnala &quot;Russki magazine&quot;. I.Belobrovtseva. &quot;Я&quot;и &quot;другой&quot;, &quot;свое&quot; и &quot;чужое&quot; в культуре Эстонии (43−59). Москва: Наука.
Saluvere, Tiina (2011). Kaebekirjade kiituseks ehk kommentaariks ühele arhivaalile. Methis. Studia humaniora Estonica, 7, 230−245.
Saluvere, Tiina (2012). Kaidu, Epp. TEA entsüklopeedia (349−350). Tallinn: TEA Kirjastus.
Saluvere, Tiina (2011). Kaks ärkliarmeelast – Vana Viha ja Vana Hirmus. Arno Vihalemma kirjad Kaarel Irdile. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 120−132 [_isbeingpublished].
Maaslieb, Helle; Kiipus, Merike; Pelkonen, Imbi; Sudajeva, Olga; Liba, Kristin; Kruuse, Dea; Rosina, Kristiina (2008). Kalendrite kalender 2009-2010 : [kalendrite kalender on koostatud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus säilitatava kalendrikirjanduse põhjal]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Laak, Marin (2011). Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti rahvuseepos. In: David. E. Gay, Casey Collins (_EditorsAbbr). . Tartu-Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kepp, Õnne (2014). Kalleim Paul Reets. Paul Reetsi ja Marie Underi kirjasõprus. Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog (32−38). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8) [_isbeingpublished].
Kronberg, Janika (2012). Karl Ast: Kiri Härra Presidendile. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 118−124.
Kronberg, Janika; Melts, Brita (2012). Karl Ristikivi rändav Arkaadia. Keel ja Kirjandus, 10, 721−733.
(2009). Karl Ristikivi. Päevaraamat. Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum.
Hinrikus, Rutt (2014). Kas sa Tammsaaret oled lugenud ? Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2016). Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni. 61.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2015). Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni. Seminar Eesti Kirjandusmuuseumis 26. novembril 2015. Ettekanded. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
(2015). Kas kõlbab lugeda või ei kõlba? Tsensuur ja trükisõna XVIII sajandi lõpukümnendil. <i>Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni: Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni. Seminar Eesti Kirjandusmuuseumis 26.novembril 2015.</i> _EditorsAbbr Vello Paatsi; Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 15−20.
Laak, Marin (2014). Kas sa Tammsaaret oled lugenud? Kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga. Koost Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Vaino, Maarja (2015). Kassi maja. Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.-1970. aastate loomingus. Keel ja Kirjandus, 4, 225−237.
Annuk, Eve (2016). Kellele on foto adresseeritud? Fotod biograafilise uurimise kontekstis. Leena Kurvet-Käosaar, Marin Laak (Toim.). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (112−129). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Schvak, Toomas (2014). Kirikust klassituppa: õigeusu kirik ja koolid Eesti ajaloos. Kirik ja Teoloogia, 128.
Ilbak, Ella; Gailit, August; Noorhani, Piret; Kasikov, Evelin (2009). Kirjad : 1952-1961 : Ella Ilbak, August Gailit. [Tallinn]: Tänapäev.
Laak, Marin; Olesk, Sirje (2014). Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist. Keel ja Kirjandus, 10, 783−791.
Laak, Marin (2014). Kirjanduslikest kontaktidest läbi raudse eesriide. Methis. Studia humaniora Estonica, 10 (13), 148−172, 10.7592/methis.v10i13.1308.
Laak, Marin (2014). Kirjanduslikest kontaktidest raudse eesriide varjus. Methis. Studia humaniora Estonica, 10 (13), 1−18 [_isbeingpublished].
Vaino, Maarja (2015). Kirjanduspärand ja rahvuspained. Keel ja Kirjandus, 2, 126−130.
Laak, Marin; Olesk, Sirje (2014). Kirjanduspärand kultuuriloos. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Laak, Marin; Olesk, Sirje (2014). Kirjanduspärand kultuuriloos: artikleid ja uurimusi 2008-2014. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Tüür, Kadri; Talivee, Elle-Mari (2013). Kirjandusteaduse kolmaastak. Keel ja Kirjandus, 4, 233−252.
Asmer, Vilve; Madisson, Alar; Noorhani, Piret (2009). Kirjarahva pildiraamat. Tartu: Kirjastus &quot;Kunst&quot;.
Hinrikus, Rutt (2012). Kirjutamata Ristikivi. Käsikirjade lummus.KARL RISTIKIVI 100. Teesid. . Eesti Kirjandusmuuseum.
Asmer, Vilve (2016). Kogumisest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Keel ja Kirjandus, 6, 460−464.
Talivee, Elle-Mari (2016). Kommentaarid Friedebert Tuglase artiklile &quot;Peatoimetaja päevilt&quot;. Looming, 3, 426−435.
Hinrikus, Rutt (2014). Kommentaariks Jaan Silla sõjapäevikule. Looming, 8, 1125−1126.
Veski, Karin (2014). Konsensuslik paranoia Rwandas. Postimees, 4. aprill 2014 (12−13).
Tüür, Kadri (2015). Konverents &quot;Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad&quot;. Keel ja Kirjandus, 289−291.
Metste, Kristi (2010). Konverents eesti- ja võõrkeelsest trükisest Eesti- ja Liivimaal 1801-1917. Keel ja Kirjandus, 3, 234−235.
Annus, Epp (2015). Koolivormis koll: Mari Saadi pooldunud probleemid. Viires, Piret; Sarapik, Virve; Laaniste, Mari (Toim.). Võlus ja vaimus, valguses ja varjus: Mari Saadi maailm (11−21). Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kronberg, Janika (2010). Korralikult ümberkirjutatud elulugu. Keel ja Kirjandus, 3, 224−226.
Olesk, Sirje (2012). Korüfee ja tema kirjad. Keel ja Kirjandus, 1, 58−60.
Laak, Marin (2013). Kreutzwaldi &quot;Kalevipojast&quot; tüvitekstina. Keel ja Kirjandus, 1−15 [_isbeingpublished].
Laak, Marin; Mikkel, Marju (2014). Kreutzwaldi sajand. Eesti Kultuurilooline veeb / Kreutzwald&#39;s Century: the Estonian Cultural History Web. <i> - . Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes. Projektide tutvustused / Digital Humanities in Estonia Ao 2013: IT Applications in Humanities. Project Synopses.</i> _EditorsAbbr Kaisa Kulasalu, Mari Sarv. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 28−29.
Laak, Marin; Mikkel, Marju (2014). Kreutzwaldi sajand. Eesti Kultuurilooline veeb / Kreutzwald&#39;s Century: the Estonian Cultural History Web - Kaisa Kulasalu, Mari Sarv (Toim). Eesti digitaalhumanitaaria Ao 2013: IT-rakendused humanitaarteadustes. Projektide tutvustused. - Digital Humanities in Estonia Ao 2013: IT Applications in Humanities. Project Synopses. (1). Tartu: EKM Teaduskirjastus. (x−xx). Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2010). Kreutzwaldi sajand: eesti kultuurilooline veeb. Marju Mikkel, Pille-Riin Larm (_EditorsAbbr). .
Ojasaar, Krista; Larm, Pille-Riin (2015). Kriitika võrgus - saak või kütt?
Ojamaa, Triinu (2016). Kroonikaklipp kui kultuuriloo dokument: Hindåsi juhtum. Mäetagused, 63, 67−88.
Paatsi, Vello (2012). Kui päevapiltnikud Pärnusse jõudsid/When Photographers Arrived in Pärnu. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 49 (2), 145−154.
Hinrikus, Rutt (2012). Kuidas joonistada kurbust ? Juhan Smuul 90. Looming, 2, 235−261.
Noorhani, Piret; Asmer, Vilve (2009). Kuidas me kirjanikke pildistasime. . Kirjarahva pildiraamat (7). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Laak, Marin; Olesk, Sirje (2014). Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus: artikleid ja uurimusi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Laak, Marin (2014). Kultuuripärand ja digipööre: kasutaja vaatepunkt. Kirjanduspärand kultuuriloos (269−295). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost; 7).
Noorhani, Piret (2013). Kultuurirahva uus algus. Paul Olaki kirjad Hanno Kompusele pogenikelaagri ajast. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, ...−....
Hollo, Maarja (2015). Kus on kirjaniku koht? Bernard Kangro &quot;Taeva võtmed&quot; kui kunstnikuromaan. Looming, 6, 861−874.
Olesk, Sirje (2014). Kuuekümnendad aastad ENSV Kirjanike Lliidus: muutuste aeg. Looming, 8, XXX−XXX.
Laaniste, Mari (2014). Lahingubikiinid ja kultuurisõda. .
Metste, Kristi (2015). Lamp keset pimedust. Raamat. Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht, Postimees, 4.
Laak, Marin (2015). Laulu algus - siin ja sealpool raudset eesriiet. (13).Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Teesid. 14.-15. mai. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Laak, Marin (2016). Laulu algus eesti kirjanduse sillal. Veel kord luuleuuendusest 1960. aastatel. L. Kurvet-Käosaar, M. Laak (_EditorsAbbr). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (290−309). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Saluvere, Tiina (2015). Lavastaja kriitikute võrgus - või vastupidi? Ojasaar, Krista (koostaja), Larm, Pille-Riin (toimetaja) (Toim.). Kriitika võrgus - saak või kütt? Teesid (18−19). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Annus, Epp (2014). Layers of Colonial Rule in the Baltics: Nation-Building, the Soviet rule and the Affectivity of a Nation. Dirk Goettsche, Axel Dunker. (Post-) Colonialism Across Europe (359−384). Bielefeld: Aisthesis Verlag.
Paatsi, Vello (2009). Lembit Andresen kooli- ja kirjamehena.Lembit Andresen as teacher and scientist. A search for the beginning. Algust otsimas (9−131). Tallinn: Tallinna Ülikool.
Hollo, Maarja (2014). Lepapuise Pegasusega Rooma poole. Bernard Kangro käsikirjast &quot;Sõit Rooma&quot;. Methis. Studia humaniora Estonica, 13, 197−208, 10.7592/methis.v10i13.1310 .
Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri (2013). Libahunt: loom, inimene või naine? Looming, 6, 857−867.
Kõresaar, Ene (2016). Life story as cultural memory: making and mediating Baltic socialism since 1989. Journal of Baltic Studies, 47 (4), 1−19.10.1080/01629778.2016.1248675.
Kõresaar, Ene (2016). Life Story as Cultural Memory: On the Role of the Textual Community in Post-1989 Memory Work. In: Kirsti Jõesalu &amp; Anu Kannike (Ed.). Cultural Patterns and Life Stories (104−129). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Annuk, Eve (2009). Life writing and gender in Estonian context. . Life writing in Europe.. Amsterdam.
Luca, Ioana, Kurvet-Käosaar, Leena (2013). Life Writing Trajectories in Post-1989 Eastern Europe. European Journal of Life Writing, 2, xx−xx.
Kurvet-Käosaar, Leena, Luca, Ioana (2013). Life Writing Trajectories in Post-1989 Eastern Europe. European Journal of Life Writing, 2, xx−xx.
Tüür, Kadri (2014). Like a fish out of water: Literary representations of fish. In: Tønnessen, Morten, Tüür, Kadri (Ed.). The semiotics of animal representations (255−281). Rodopi .
Laineste, Liisi (2015). Long live jokes: Old jokes as part of online communication. <i>27th International Humor Conference of the International Society for humor Studies, Oakland, Ca, June 29 - July 3, 2015.</i> 75−75.
Kuusk, Külliki (2016). Lumesadu kinolinal. Karl Ristikivi ja Uku Masingu luule omaeluloolisusest ja naise-kuju poeetikast nende filmiainelises lüürikas. Leena Kurvet-Käosaar, Marin Laak (Toim.). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad. Artikleid ja arhiiviuurimusi (67−96). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia Litteraria Estonica 17).
Kuusk, Külliki (2013). Lumesadu kinolinal. Omaelulookirjutusest Karl Ristikvi ja Uku Masingu luules. Acta Semiotica Estica, x−x [_isbeingpublished].
Kuusk, Külliki. (2014). Lumesadu kinolinal. Võrdlevalt Karl Ristikivi ja Uku Masingu luule poeetikast ja omaeluloolisusest nende filmiainelises lüürikas. Acta Semiotica Estica, x−x [_isbeingpublished].
Annuk, Eve (2009). Luulesse kätketud elujanu. . Ilmi Kolla, Kõik mu laulud (5−13). Eesti Raamat.
Ojamaa, Triinu (2015). Lõimumisstrateegiatest paguluses Juhan Aaviku memaaride põhjal. Akadeemia, xxxx−xxxx [_isbeingpublished].
Paatsi, Vello (2011). Maakuulajate reis Krimmi ja Gustav Malts. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 130−131.
Olesk, Sirje (2012). Mana tegijad ja taust. Hellar Grabbi viis kirja. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 113−128.
Paatsi1, Vello1; Sudayeva2, Olga2 (2010). Map collection of the Estonian Literary Museum in Tartu. In: Kruup, Tiina (_EditorsAbbr). Abstracts of papers (25). Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Hollo, Maarja (2011). Mapping Personal Landscapes: On the Poetry of Bernard Kangro and Ivar Ivask. In: Leena Kurvet-Käosaar, Piret Peiker, Mari Peegel (Ed.). IABA Europe 2011. Trajectories of (Be)longing. Europe in Life Writing. Abstracts .
Hinrikus, Rutt (2014). Mari Raamot. Naine, kes ei kartnud esineda ja esindada. Rändaja Anna (95−102). Tallinn: SE&amp;JS.
Annuk, Eve (2016). Mari Saat valguses ja varjus. Keel ja kirjandus (55−58).
Metste, Kristi (2011). Marie Bruiningk - Faehlmanni intiimne sõbranna? Keel ja Kirjandus, xx−xx [_isbeingpublished].
Hinrikus, Rutt (2009). Marie Under. In: Benedikts Kalnacs, Jurate Sprindyte, Jaan Undusk (_EditorsAbbr). 300 Baltic writers (319−321). Villnius: Institute of Lithuanian Literature and Folklore.
Hinrikus, Rutt - koostaja (2015). Marie Underi päevikud 1922- 1957. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Metste, Kristi (2012). Marie von Bruiningki tundeline revolutsioon. Märkmeid ühest Faehlmanni patsiendist. Keel ja Kirjandus, 4, 270−288.
Kanarbik, Mare; Metste, Kristi; Paatsi, Vello; Jaanson, Mart; Kanarbik, Madis (2013). Martin Lipp, Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Tüür, Kadri (2013). Maskiball ja silmakiri. Looming, 2, 263−266.
Annuk, Eve (2014). Mehelikkusest uuemas eesti luules. Vikerkaar, 119−125.
Hollo, Maarja (2010). Meie saarelt Mnemosyne juurde. Saar kui omaelulooline kujund Bernard Kangro loomingus. Methis. Studia humaniora Estonica, 93−108.
Kõresaar, Ene (2015). Memory Filters in Life Narratives: On the Culture of Remembrance of the Second World War in Estonian Post-Soviet Life Stories. In: Tatjana Kuharenoka, Irina Novikova, Ivars Orehovs (Ed.). Atmiņa. Identitāte. Kultūra. Erinnerung. Identität. Kultur. Memory. Identity. Culture. (138−152).. LU Akadēmiskais apgāds: LU Akadēmiskais apgāds.
Laak, Marin; Tüür, Kadri (2014). Methis. Studia humaniora Estonica (eksiilkirjanduse erinumber). Tartu University Press [_isbeingpublished].
Saluvere, Tiina; Olesk, Sirje - koostajad Saluvere, Tiina - toimetaja (2011). Methis. Studia humaniora Estonica nr 7. Nõukogude aja erinumber. Saluvere, Tiina (_EditorsAbbr). Nõukogude aja erinumber. Eesti Kirjandusmuuseum.
Laak, Marin; Tüür, Kadri; Labi, Kanni (toimetajad) (2014). Methis. Studia humaniora Estonica. Eksiilkirjanduse erinumber. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kurvet-Käosaar, Leena (2010). Methis. Studia humaniora Estonica. Omaeluloolisus eesti kultuuriloos. .
Laak, Marin (koostaja); Labi, Kanni (toimetaja) (2015). Methis. Studia humaniora Estonica. Vabanumber, nr 15. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kepp, Õnne (2013). Mi elopäivä nigu puhmi rida katel puul armastuse kerikutiid. Kepp, Õnne; Allas, Tiia (_EditorsAbbr). Artur Adson Luuletused. Luulõtusõ (497−516). Tallinn-Võru: Eesti Keele Sihtasutus [_isbeingpublished].
Paatsi, Vello (2015). Miks eestikeelsete trükiste tsensuur kolis 1869. aastal Riiga? Why was the censorship of Estonian printed matter moved to Riga in 1869? Keel ja Kirjandus, LVIII (7), 497−499.
Metste, Kristi (2009). Miks Faehlmannist ei saanud arstiteaduskonna professorit? Keel ja Kirjandus, 5, 321−340.
Kronberg, Janika (2009). Miks kirjutatakse päevikut? Janika Kronberg (_EditorsAbbr). Karl Ristikivi Päevaraamat (1109−1112). Tallinn: Varrak.
Metste, Kristi; Annuk, Eve (2015). Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947-1970. Tallinn, Tartu: Varrak.
Kilgi, Annika; Käsi, Inge; Põldvee, Aivar; Reila, Heiki; Ross, Kristiina; Tafenau, Kai (2014). Mis juhtus Puhja kiriklas? Ühe vana tõlke algust otsides. Keel ja Kirjandus, 7, 525−539.
Kilgi, Annika; Käsi, Inge; Põldvee, Aivar; Reila, Heiki; Ross, Kristiina; Tafenau, Kai (2014). Mis juhtus Puhja kiriklas? Ühe vana tõlke algust otsides. Keel ja Kirjandus, 7, 525−539.
Kronberg, Janika (2010). Mis oli ÜEKS? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 69−73.
Hinrikus, Rutt (2012). Mis on kirjutatud, see jääb. Karl Ristikivi käsikirjadest. Looming, 10, 1446−1449.
Saluvere, Tiina - autor (2015). Mitte ainult Leninist: saateks ministri käskkirjale. ENSV kultuuriministri käskkiri 16. dets 1966. Vabariigi teatrite tööst 1965/66 hooajal. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 124−135.
Paklar, Volita;Hinrikus, Rutt (2009). Mu kodu on Eestis. Eestimaa rahvaste elulood. . Tallinn: Tänapäev.
Lukas, Liina (2014). Muistne vabadusvõitlus baltisaksa romaanis. Autogenees ja ülekanne: moodsa kultuuri kujunemine Eestis (87−108). Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tüür, Kadri (2015). Muld ja aed: pilk Debora Vaarandi loomingulisse pinnasesse. Keel ja Kirjandus, 753−764.
Tüür, Kadri, Soovik, Ene-Reet (2015). Muld ja peenrad Kaplinskil ning Vaarandil. <i>...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus Eesti kirjanduses: ...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus Eesti kirjanduses. Tallinn, Kehra 11.-12.06.2015.</i> Toim. Talivee, Elle-Mari. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 5.
Kurvet-Käosaar, Leena (2010). Mõistete rägastikus: autobiograafiast omaelulookirjutuseni. Methis. Studia humaniora Estonica, 7−19.
Hollo, Maarja (2014). Mõnest elulookirjutuse aspektist Bernard Kangro romaanides &quot;Kuus päeva&quot; ja &quot;Seitsmes päev&quot;. Laak, Marin; Olesk, Sirje (Koost.); Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Kirjanduspärand kultuuriloos. Artikleid ja uurimusi 2008–2014 (105−127). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Hollo, Maarja (2009). Mäletamine ja nostalgia Karl Ristikivi romaanis &quot;Kõik, mis kunagi oli&quot; ning Bernard Kangro Joonatani-romaanides. Methis. Studia humaniora Estonica, 4, 75−88.
Hollo, Maarja (2014). Mälukultuur ja moraalne tunnistus: Teise maailmasõja mäletamine Bernard Kangro Tartu-romaanides. Methis. Studia humaniora Estonica, 13, 113−133, 10.7592/methis.v10i13.1306 .
Paatsi, Vello (2009). Märt Miti mälestused I. Mart Mitti elulugu, ajaluguga ühendatud viisil kirja panema hakatud. Memoirs of Märt Mitt,I. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 42 (1), 128−141.
Paatsi, Vello (2009). Märt Miti mälestused III. Mart Mitti elulugu, aealuguga ühendatud viisil kirja panema hakatud.Memoirs of Märt Mitt III. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 44 (3), 115−129.
Paatsi, Vello (2010). Märt Miti mälestused IV/The Memoirs of Märt Mitt. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 126-140.
Paatsi, Vello (2009). Märt Miti mälestused. II. Mart Mitti elulugu, aealuguga ühendatud viisil kirja panema hakatud.Memoirs of Märt Mitt II. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 43 (2), 118−134.
Kisseljova, Ljubov (2014). Na podstupah k nikolaevskoi ideologii: &quot;nazional&#39;noe predstavlenie&quot; v russkom teatre nachala 1820-h gg. G. Obatnin, B. Hellman, T. Huttunen. Politika literatury - poetika vlasti (7−17). Moskva: Novoje Literaturnoje Obozrenije. ( Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia; XIII).
Tüür, Kadri; Kuusik, Susanna (2014). Naine laevas, laev põhjas: identiteedi konstrueerimine eesti merekirjanduses. Vikerkaar, 75−90.
Hinrikus, Rutt (2009). Naised ja sõda eesti naiste mälestustes ja kirjanduses. Ross,Jaan; Krikmann, Arvo (_EditorsAbbr). Teadusmõte Eestis. Humanitaarteadused (107−118). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. (Teadusmõte Eestis; 5).
Annus, Epp (2015). Narratiivi staatilisest dünaamikast. Viires, Piret; Sarapik, Virve; Laaniste, Mari (Toim.). Võlus ja vaimus, valguses ja varjus: Mari Saadi maailm (90−99). Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Illak1, Jüri1; Paatsi2, Vello2 (2013). Neeruti aea raamat/Chronicle of Neeruti. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 15 (4), 118−125.
Paatsi, Vello (2012). Neeruti kohaajalugu./ The Local History of Neeruti. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 15 (4), 1−4 [_isbeingpublished].
Kurvet-Käosaar, Leena (2012). Negotiations of the Intimate Dynamics of Sisterhood Across the Iron Curtain. 105−105.
Mikkel, Marju (2009). Nooreestlased arvustuses ja arvustajatena: lugejakontseptsioonist 20. sajandi alguse kriitikas. Methis. Studia humaniora Estonica, 4, 17−31.
Hollo, Maarja (2012). Nostalgia and Redemption in Bernard Kangro&#39;s Joonatan-Novels. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Margit Sutrop, Therese Steffen, Tiina Kirss (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (xx−xx). Toronto: University of Toronto Press [_isbeingpublished].
Olesk, Sirje (2011). Nõukogude Eesti raamatud väliseestlaste lugemislaual. Looming, 2, 255−269.
Kuusk, Külliki. (2012). Oleviku mitmus, maailma ainsus ja inimese lihtsus. (Arvustus.) Hasso Krull, Veel ju vist. (Mai 2010-oktoober 2011). Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 68 lk. Aado Lintrop, Uksed ja inimesed. Ilmamaa, 2012. 152 lk. Sirp, 21. 06., lk 9..
Kurvet-Käosaar, Leena; Hinrikus, Rutt (2013). Omaelulookirjutus taasiseseisvumisest nullindateni. Methis. Studia humaniora Estonica, 11, 97−114.
Schvak, Toomas (2015). Orthodoxe Kirchen im Baltikum. Religion und Gesellschaft in Ost und West, 1, 15−17.
Kiipus, Merike (2014). Oskar Kallase päev – XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014 Eesti Kirjandusmuusuemis : ettekannete teesid. Räim, Heino (_EditorsAbbr). . Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Annuk, Eve (toim.) (2009). Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, XXV, 1−382.
Asmer, Vilve; Laak, Marin (2009). Paar sammukest : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Annuk, Eve (_EditorsAbbr). Paar sammukest XXV. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 (288−312). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Olesk, Sirje (2011). Pagulased ja kodumaa. Kirjad Soomest. Tuna, 2, l129−140.
Laak, Marin (2015). Pagulus ja suhted kodumaaga: Austraalia Metsaülikooli arhiivi põhjal. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 90−112.
(2015). Parnass ja agoraa. Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013-2014. Keel ja Kirjandus, 4, 248−261.
Ross, Johanna; Ojasaar, Krista; Laak, Marin (2012). Peegeldused kirjanduse sees ja ümber. 6.-7. juuli 2012. Teesid. Nüpli kirjandusteaduse II suvekool. J. Ross, K. Ojasaar (Toim.). (3−46).6.-7. juuli 2012. Tartu.
Ponomarjova, Galina (2015). Petseri, kuid mitte veel nõukogude venelased. Looming, 10, 1502−1504.
Paatsi, Vello (2014). Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. Kanni Labi (_EditorsAbbr). Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (204−268). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost; 7).
Tüür, Kadri (2015). Piirideta keskkonnahumanitaaria? Konverents &quot;Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad&quot; Tartus. Laanisto, Lauri jt (Toim.). Piiride teooria (179−191). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts. (Schola Biotheoretica 41).
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2016). Pisut tsensuurist ja selle ajaloost. Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni (8−10). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2015). Pisut tsensuurist ja selle ajaloost. Sissejuhatuseks. <i>Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni : Seminar Eesti Kirjandusmuuseumis 26. novembril 2015. Ettekanded.</i> Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 5−7.
Valge, Jaak (2015). Podgotovka Sovetskim Sojuzom gosudarstvennogo perevorota v Estonii v 1924 g. Peterburgskii Istoritšeskii Žurnal. Issledovanija po rossiiskoi i vseobšei istorii, 1, 183−201.
Hollo, Maarja (2010). Poeedi ja Prohveti kõnelused. Väljavõtteid Bernard Kangro ja Valmar Adamsi kirjavahetusest. Looming, 9, 1267−1284.
Annuk, Eve (2011). Poetry and autobiography: reading poetry as a diary. . Trajectories of (Be)longing. Europe in Life Writing. 2nd Biennial Conference of IABA Europe (23−23).
Kõresaar, Ene; Jõesalu, Kirsti (2016). Post-Soviet memories and ‘memory shifts’ in Estonia. Oral History, 47, 47−58.
(2010). Pretensioonitu (pagulas)kirjanduse võlu. Looming, 9, 1321−1323.
Ponomarjova, Galina (2014). Pribaltiiskije starovery v estonskoi presse. A.Gavrilin, N.Pazuhina. Latvias vecticibnieki: Identitates saglabašanas vesturiska pieredze. Латвийскиие староверы: истторический опыт сохранения идентичности (306−321). Riga Рига: Latvian State University.
Arthur, Paul Longley, Kurvet-Käosaar, Leena (2015). Private Lives, Intimate Readings. Life Writing, 12 (2), 119−240.
(2014). Punased I. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus [_isbeingpublished].
(2015). Põlvearmiga poisike, marssalikepike paunas. Looming, 2, 291−292.
Paatsi, Vello (2009). Raamat Saaremaa talurahvakoolides ja Kaarma kihelkonnas 1840. aastatel.Books in peasant schools of Saaremaa and in Kaarma parish in the 1840s. Akadeemia, 21 (1), 133−150.
Tüür, Kadri (2017). Raamatutega läbi raudse eesriide. Raissa Kõvamehe kirjad Artur Keskülale. Laak, Marin; Kurvet-Käosaar, Leena (Toim.). Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad (202−224). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [ilmumas].
Kuusk, Külliki. (2014). Rahvalaululikust mentaliteedist Uku Masingu 1930. aastate luules. Parallelism poeetilise keele ja enesetaju kujundajana. Janika Oras, Andreas Kalkun (_EditorsAbbr). Regilaulu kohanemine ja kohandajad (137−169). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused (Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae); 31).
Kuusk, Külliki. (2014). Rahvalaululikust mentaliteedist Uku Masingu 1930. aastate luules. Parallelism poeetilise keele ja enesetaju kujundajana. Janika Oras, Andreas Kalkun (_EditorsAbbr). Regilaulu kohanemine ja kohandajad (137−169). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused (Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae); 31).
Õunapuu, Piret (2013). Rahvateadlane Helmi Reiman-Neggo. Helmi Reiman-Neggo. Kolm suurt õnne (299−308). Tartu: Ilmamaa. (Eesti mõttelugu; 110).
Paatsi, Vello (koost.) (2009). Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge. Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge. . Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Ponomarjova, Galina (2015). Redaktor i izdatel Pavel Irtel v Estonii (1921-1939). St. M. Newerlka, F.B.Polakov. Wiener Slavistisches Jahrbuch. Vienna Slavic Yearbook. (277−291). WIesbaden: Harrassowitz . (Neue Folge.New Series. ).
Ross, Kristiina (2015). Regivärsist kirikulauluni: Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli. Keel ja Kirjandus, 7, 457−470.
Tamm, Marek; Jonuks, Tõnno (2016). Religious Practices of the Native Population of Livonia in the Medieval Written Sources (11th–15th centuries). In: Kõiva, Mare (Ed.). Mythologia Uralica. Esthonica (xxx−xxx). Suomalaisen Kirjallisuuden Seura [ilmumas].
Kõuts, Ragne; Lõhmus, Maarja (2014). Representation of social actors in Finnish, Estonian, and Russian dailies, 1905-2005. International Communication Gazette, 76 (8), 661−681, 10.1177/1748048514547838.
Laak, Marin; Viires, Piret (2010). Representing canonical texts in the digital age: the case of the Estonian national epic Kalevipoeg. Revista Texto Digital, 6 (2), 156−167.
Kurvet-Käosaar, Leena (2015). Review of: Festić, Fatima. The Body of the Postmodernist Narrator: Between Violence and Artistry. Canadian Review of Comparative Literature, 42 (2), 231−232.
Kurvet-Käosaar, Leena (2015). Review of: Festić, Fatima. The Body of the Postmodernist Narrator: Between Violence and Artistry. Canadian Review of Comparative Literature, 42 (2), 231−232.
Laak, Marin (2014). Romaan Eestist. Eksootika valusad õppetunnid. Katrina Kalda, Jumalate aritmeetika. Varrak, 2013. 176 lk. Sirp, 27.02.2014. Sirp.
Laak, Marin (2014). Romaan Eestist. Eksootika valusad õppetunnid. Sirp, 28.veebr. .
Hollo, Maarja (2016). Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ojamaa, Triinu (2015). Rootsi aeg Juhan Aaviku elus: pagulasmemuaarid. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 116−122.
Tammiksaar, Erki (2017). Russian South Pole Expedition in the context of political interests of the Russian Empire and the Soviet Union. In: Herzberg, Julia (_EditorsAbbr). Cold in Russia: ice, snow and frost in Russian history (x−x). New York: Berghahn. (The Environment in History: international perspectives) [_isbeingpublished].
Laak, Marin (koost.) (2016). Rutt Hinrikus, Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Laak, Marin (koost.) (2016). Rutt Hinrikus, Kahe Vahel: artikleid kirjandusest ja elulugudest. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kiipus, Merike (2016). Rutt Hinrikuse bibliograafia 2006-2016. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Hinrikus, Rutt. Kahe vahel : artikleid kirjandusest ja elulugudest / koostaja Marin Laak (318−336). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost; 8).
Tammiksaar, Erki (2014). Rõngu kihelkonna seosed polaaralade uurimisega. Taavi Pae, Raivo Aunap, Age Poom (_EditorsAbbr). Pühaste koguteos. Ülo Mander 60 (33−34). Tartu-Pühaste: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2016). Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. Tartu: Ilmamaa.
Laak, Marin; Labi, Kanni (2015). Saateks. Methis. Studia humaniora Estonica, 5−7, dx.doi.org/10.7592/methis.v12i15.12112.
Tannberg, T. (2015). Saateks. Tannberg, T. (koost.). Nõukogude Eesti külma sõja ajastul. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 23(30) (5−10).. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Laak, Marin; Labi, Kanni (2015). Saateks [eksiilkirjanduse erinumbrile]. Methis. Studia humaniora Estonica, 5−7, dx.doi.org/10.7592/methis.v12i15.12112.
Olesk, Sirje; Viires, Piret (2011). Saateks. Pöördelised neljakümnendad. Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest (5−11). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Paatsi, Vello (2010). Saatuslik reis/ The Fatal Journey. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 140-143.
Annuk, Eve (2010). Sissevaade laulikute maailma. Mäetagused, 44, 187−189.
Annuk, Eve (2015). Soodiskursustest Eestis nõukogude perioodil. (30−31).Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis. 1.-2. 06.2015 Tallinn, EV võrdõigusvoliniku kantselei..
Annuk, Eve (2015). Soodiskursustest Eestis nõukogude perioodil. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 70−89.
Annuk, Eve (toim.) (2015). Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud. ..
Annuk, Eve (2015). Soouuringud: kuhu edasi? Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 3−7.
Tannberg, T. (2015). Soviet Estonia during the Cold War. In: Tannberg, T. (koost.). Nõukogude Eesti külma sõja ajastul. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 23(30) (329−336).. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Tannberg, T. (2015). Suure sõja unustatud sõdurid. Eesti Ekspress, 34, 32.
Hinrikus, Rutt (2011). Sõjas kasvanud poisid.Eesti meeste mälestused sõjast ja Saksa okupatsioonist. . Tänapäev.
Undusk, Jaan; Talivee, Elle-Mari (2014). Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. . Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8) [_isbeingpublished].
Undusk, Jaan; Talivee, Elle-Mari (2014). Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Reimo, Tiiu (2014). Tallinna raamatuturg 17. sajandi teisel poolel. Raamatukaupmees August Johann Beckerist 1673. aastal Tallinna jäänud raamatud. Vana Tallinn, XXV (XXIX), 74−97.
Paatsi, Vello; Kukk, Toomas (2015). Tallinna raeapteegi kirju tootevalik aastal 1695. Eesti Loodus, 66 (11), 18−23.
(2015). Tannberg, T. (koost.). Nõukogude Eesti külma sõja ajastul. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 23(30). Eesti Ajalooarhiiv.
Paatsi, Vello (2013). Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873-1887/Tartu Estonian Seminary of Commune School Teachers 1873-1887. Akadeemia, 25 (1), 50−81.
Paatsi, Vello (2011). Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873-1887/Tartu Teacher Training Seminar 1873-1887. Akadeemia, 12, 1−31 [_isbeingpublished].
Kuusk, Külliki. (Koostaja.). (2012). Teaduskonverents &quot;Sada kevadet: müüt, märk, keel. Oskar Luts 125. &quot;Kevade&quot; 100&quot;. Ettekannete teesid. . Eesti Kirjandusmuuseum.
Sõggel1,Jaak1, Paatsi2, Vello2 (2013). Teateid Halliste kihelkonnast/Facts from Halliste parish. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 1−12 [_isbeingpublished].
Saluvere, Tiina (2016). Teater kultuurivaistu akumuleerimas. Vaino Vahingu ja Kuno Otsuse kirjavahetus. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 131−146.
Jaago, Tiiu (2016). Teekonnad ja piirid sõjapõgenike ja küüditatute lugudes. Külliki Kuusk (Toim.). Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Kevadkonverents 5.-6. mail 2016 Eesti Kirjandusmuuseumis. Teesid (31−32).Elust elulooks, eluloost kultuurilooks. Kevadkonverents. Eesti Kirjandusmuuseum, 5.-6.05.2016. Tartu.
Annu, Eve (2012). Teele lugu on naise kirjutamata lugu. . Postimees.
Hiiemäe, Reet (2016). Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides. Teekond sündmusest tekstiks. Keel ja Kirjandus, 5, 1−17.
Olesk, Sirje (2010). Tekst Sovetskoi Estonii v kulture diasporõ. Mõsli i printsipi. Toronto Slavic Quarterly, Fall 34 (34), 267−279.
Annuk, Eve (2014). Tekstiväljaanded, soolisus ja kirjandusajalugu Ilmi Kolla loomingu näitel. Kirjanduspärand kultuuriloos. Artikleid ja uurimusi 2008-2014 (86−104). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Undusk, Jaan (2014). Terentiusest Dodererini. Kutse näitusele. Undusk, Jaan; Talivee, Elle-Mari (_EditorsAbbr). Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog (6−11). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8).
Annuk, Eve (2010). Textual editions, gender and literary history: the case of Ilmi Kolla. Interlitteraria, 15, 2, 375-−388.
Jaago, Tiiu (2013). The activity of the autobiographical narrator in the history-making process. In: SIEF 11th International Congress, University of Tartu, Estonia, June 30th – July 4th, 2013 (125).SIEF 11th International Congress, University of Tartu, June 30th – July 4th 2013. University of Tartu.
Noorhani, Piret (2012). The Baltic Heritage Network Conference Hidden Treasures. Abstracts. Laura Neill, Piret Noorhani, Birgit Kibal (_EditorsAbbr). . Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Runnel, Pille; Laak, Marin; Viires, Piret (2012). The Challenge of the Digital Turn. In: Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Viires, P., Laak, M. (_EditorsAbbr). The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations (1−6). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag [_isbeingpublished].
Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Runnel, Pille; Laak, Marin; Viires, Piret (2013). The Challenge of the Digital Turn. In: Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Viires, P., Laak, M. (Ed.). The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations (7−12). Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Runnel, Pille; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Viires, Piret; Laak, Marin (2013). The Digital Turn: User&#39;s Practices and Cultural Transformations. In: . Frankfurt am Main, Berlin, Bruxelles, New York, Oxford, Warszava, Wien: Peter Lang Verlag.
Kurvet-Käosaar, Leena (2015). The Epistolary Dynamics of Sisterhood Across the Iron Curtain. Life Writing, 12 (2), 161−175, 10.1080/14484528.2015.1022929.
Tannberg, Tõnu (2015). The First Diplomats of Soviet Estonia on the Eve of the Cold War: The Creation of the Estonian SSR People’s Commissariat for Foreign Affairs in 1944. In: Tannberg, Tõnu (Ed.). Tannberg, T. (koost.). Behind the Iron Curtain: Soviet Estonia in the Era of the Cold War. (15−34). Frankfurt am Main: Peter Lang.
Annus, Epp (2015). The Ghost of Essentialism and the Trap of Binarism: Six Theses on the Soviet Empire. Nationalities Papers, 43, 4, 595−614, 10.1080/00905992.2014.999314.
Annus, Epp (2014). The Ghost of Essentialism and the Trap of Binarism: Six Theses on the Soviet Empire. Nationalities Papers, xxx−xxx [_isbeingpublished].
Magnus, Riin; Tüür, Kadri (2016). The Meaning of Movement: Wayfaring to the Islets Surrounding Muhu Island (Estonia) during the Twentieth Century. In: Approaches to Culture Theory 5. “In, Out and In Between: Dynamics of Cultural Borders” (85−106). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Magnus, Riin; Tüür, Kadri (2016). The Meaning of Movement: Wayfaring to the Islets Surrounding Muhu Island (Estonia) during the Twentieth Century. In: Kannike, Anu; Tasa; Monika (Ed.). The Dynamics of Cultural Borders (Approaches to Culture Theory 6) (85−105). Tartu: University of Tartu Press.
Kalmre, Eda (2015). The meaning of photos in the context of memory and remembering. In: Demski, D; Laineste, L.; Baraneicka-Olszewska, K. (_EditorsAbbr). War Matters: Constructing the Image of the Other in Central and Eastern Europe (1930 - 1950) (xx−xx). L&#39;Harmattan [_isbeingpublished].
Jürgenson, Aivar (2014). The symbols and stereotypes of Siberia for Estonians and their historical background. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58, 15−36, 10.7592/FEJF2014.58.jyrgenson.
Laak, Marin (2012). The Two Bodies of Kalevipoeg: the Estonian National Epic as the Core Text of National Identity. <i>The 23rd Conference of the Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) University of Illinois at Chicago April 26-28, 2012: The Global Baltics: The Next Twenty Years.</i> Chicago: Association for the Advancement of Baltic Studies, 31−32.
Kurvet-Käosaar, Leena (2011). Throwing Mud in the Face or Gentle Journeys into Frames of Time? Some Notes on Post-Soviet Life-Writing in Estonia. Interlitteraria, 16, 535−551.
Kuusk, Külliki. (2014). Tondid, pillipuhujad ja palverändurid. Ühest Uku Masingu suurest müüdist. Kanni Labi. (Koostajad: Marin Laak ja Sirje Olesk) (_EditorsAbbr). Kirjanduspärand kultuuriloos (163−203). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Kuusk, Külliki. (2014). Tondid, pillipuhujad ja palverändurid. Ühest Uku Masingu suurest müüdist. Kanni Labi. (Koostajad: Marin Laak ja Sirje Olesk) (_EditorsAbbr). Kirjanduspärand kultuuriloos (163−203). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Reimo, Tiiu (2014). Trüki- ja kirjastusolud Tallinnas 17. ja 18. sajandil. Kaju, Katre (_EditorsAbbr). Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634-1828) (9−35). Tallinn: Tallinna Linnarhiiv.
Paatsi, Vello (2014). Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 112−114.
Paatsi, Vello (2014). Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 3, 115−127.
Laak, Marin (2012). Tuglase kirjad Toomvaestekooli tänavale: Kirjanike Liit 90. Looming, 10, 1417−1422.
Talivee, Elle-Mari (2016). Tuglase siil. Looming, 7, 1000−1006.
Noorhani, Piret (2009). Tulise oraga õhku tõmmatud sõõr. Kirjad 1952-1961. Ella Ilbak, August Gailit (7−33). Tallinn: Tänapäev.
Laaniste, Mari (2014). Tviidpükste ööd. (52).
Hinrikus, Rutt (2010). Two Homelands. <i>Oral History: Migration and Local Identities: Oral History, Migration and Local Identitiies, Riga, Universiy of Latvia , June 27-29.2008 .</i> _EditorsAbbr Ieva Garda Rozenberga, Mara Zirnite. Riga : Online Proceeding of University of Latvia, 181−193.
Mattheus, Ave (2015). Tõlkepärl eesti ilukirjanduse algusaegadest - esimene eesti robinsonaad. Methis. Studia humaniora Estonica, 15, 155−176, 10.7592/methis.v12i15.12121.
(2010). Uku Masing ja teised. Inimesepoeg Valgel Laeval (323−331). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kuusk, K. (2009). Uku Masing: Stretching the Borders. Estonian Literary Magazine, 16−23.
Kuusk, Külliki. (2015). Uku Masingu arhailine kujundisüsteem. Methis. Studia humaniora Estonica, 16, 106−136.
Kuusk, Külliki (2010). Uku Masingu armastuse lõuna- ja ehatuuled. Külliki Kuusk, Maarja Hollo, Marju Mikkel (_EditorsAbbr). Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100. (Koost) Arne Merilai, (peatoim) Tiina Saluvere. (148−175). Eesti Kirjandusmuuseum.
Kuusk, K. (2009). Uku Masingu luule kui päevaraamat. Annuk, Eve (_EditorsAbbr). Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (57−78). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kuusk, Külliki. (2012). Ukuaru Veera. EKLAs leiduvatest allikmaterjalidest ja Veera Saare loomingust tema 100. sünniaastapäeva puhul. -- Ettekanne 14. märtsil 2012 korporatsiooni „Lembela“ konvendis Tallinnas. [_isbeingpublished].
Kõiva, Mare (2014). Under Foreign Stars. Australian Estonian Diaspora and Adaptation Narratives. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (41−58). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Tammiksaar, Erki (2016). Unikaalne Raamat Eesti loodusteaduste ajaloost. Tõnu Talvi „Tartu Ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaam“ (Estonia Maritima, number 10, 2015). Arvo Järvet (_EditorsAbbr). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat (248−253). Tallinn: OÜ Vali Press.
Magnus, Riin, Tüür, Kadri, Väljaots, Eva (2015). Unpredictability in the Estonian narratives of marine itineraries. <i>Semiotic (Un)predictability. Book of Abstracts: Tartu Summer School of Semiotics 2015. Semiotic (Un)predictability. Tartu, August 17-20, 2015.</i> Ed. Pärn, Katre, Bennett, Tyler. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 140−141.
Ojamaa, Triinu (2014). Uppsala Eesti Seltsi kultuuritegevuse peegeldusi finantsdokumentides. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, xx−xx [_isbeingpublished].
Talivee, Elle-Mari; Finch, Jason (2015). Uue linna sünd Eduard Vilde romaanis &quot;Kui Anija mehed Tallinnas käisid&quot;. Looming, 11, 1628−1638.
Toth, Szilard Tibor; Burdakova, O.; Nõmm, J.; Trubok, E. (2015). Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes = Концепт свободы в литературах Восточной Европы = The concept of freedom in the literatures of Eastern Europe : Teesid = Тезисы = Abstracts. Narva: Tartu Ülikooli Narva Kolledž.
Veski, Karin; Raudsepp, Anu (2015). Vaenlase ja kangelase kuvandid sõjajärgse stalinismi aegsetes eestikeelsetes originaalõpikutes. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised (200−217). Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus.
Plath, Ulrike (2014). Vaikus &quot;majas&quot;. Majaisa, valitseja ja kultuurideülene ühiselu Balti ökonoomilises kirjanduses 1750–1850. Rein Undusk (Toim.). Autogenees ja Ülekanne. Moodsa Eesti kujunemine Eestis (26−63). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium Litterarum; 25).
Hinrikus, Rutt (2014). Valge laeva imeline teekond. Laak, Marin, Labi,Kanni (_EditorsAbbr). Kultuuriajaloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (XX-XX9 (x−x). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [_isbeingpublished].
Merivee, Aija; Reimo, Tiiu; Tammur, Kadri; Hiie, Ruth; Sildre, Urve (2014). Vanaraamat spetsialisti töös. Raamatukogu, 2, 31−34.
Metste, Kristi (2016). Vello Paatsi teedest ja töödest. Metste, Kristi (Toim.). Paatsi, Vello. Rännates Gutenbergi galaktikas (517−527). Tartu: Ilmamaa. (Ilmatargad).
Tammiksaar, Erki (2016). Vello Paatsi. Nekroloog. Eesti Loodus, 67 (1), 73−73.
Paatsi1, Vello1; Paatsi2, Kristi2 (2015). Vend Vahindra tsensuuriga pahuksis. Akadeemia, 316 (7), 1279−1299.
Paatsi, Vello (2015). Vene sõjatsensuur Läänemere kubermangudes Esimese maailmasõja ajal 1914-1917. <i>Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni: Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni; 26. 11.1015, Eesti Kirjandusmuuseum.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 41−48.
Tammiksaar, Erki (2015). Verborgene Eiswelten. Erich von Drygalskis Bericht über seine Grönlandexpeditionen 1891, 1892–1893. Herausgegeben von Cornelia Lüdecke. August Dreesbach Verlag, München, 2015, 1–480 S. (ISBN: 978-3-944334-38-7) 28,00. Polarforschung, 84 (2), 104−105.
Kurvet-Käosaar, Leena (2012). What Only Fiction Can Do. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Tiina Kirss, Margit Sutrop, Therese Steffen (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (xx−xx). Toronto: Toronto Ülikool [_isbeingpublished].
Kurvet-Käosaar, Leena (2013). What Only Fiction Can Do. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Tiina Kirss, Margit Sutrop, Therese Steffen (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (316−320). Toronto: Toronto Ülikool.
Olesk, Sirje (2012). Vironkielinen Kalevala: August Annistin elämä ja työ. Aarnipuu, Petja. Kalevala maailmalla. Kalevalan käännösten kultturihistoria (233−243). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Hein, Ants (2013). Viru-Nigula Maarja kabelist nii- ja naapidi. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 22, 123−154.
Kurvet-Käosaar, Leena (2012). Voicing Trauma in the Deportation Narratives of Baltic Women. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Tiina Kirss, Margit Sutrop, Therese Steffen (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (xx−xx). Torotno: Toronto Ülikool [_isbeingpublished].
Kurvet-Käosaar, Leena (2013). Voicing Trauma in the Deportation Narratives of Baltic Women. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Tiina Kirss, Margit Sutrop, Therese Steffen (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (129−151). Torotno: Toronto Ülikool.
Tüür, Kadri (2015). Women on board: 20th century Estonian ocean fishing narratives. <i>Oceans Past V. Abstract Book: Oceans Past V. Tallinn, Tallinn University, 18.-20.05.2015.</i> Tallinna Ülikooli Kirjastus, 48.
Olesk, Sirje (2011). Writers`Collaboration with the Soviet Authorities, and the Dominant Literary Journal in the estonian SSR in the 1940th and 1950ths. In: Mertelsmann, Olaf (_EditorsAbbr). Tartu Historical Studies (171−182). Frankfurt am Main . Berlin . Bern . Bruxelles. New York . Oxford . Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. (Central and eastern European Media under Dictatorial Rule and in the Early Cold War).
Hollo, Maarja (2012). Writing Childhood, Writing Lack. Response to Julia Straub&#39;s &quot;Richard Wollheim&#39;s Germs: Life Writing as Therapy, Despite Theory&quot;. In: Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Margit Sutrop, Therese Steffen, Tiina Kirss (_EditorsAbbr). Haunted Narratives: Life Writing in an Age of Trauma (xx−xx). Toronto: University of Toronto Press [_isbeingpublished].
Kurvet-Käosaar, Leena (2012). Vulnerable Scriptings: Approaching Hurtfulness of the Repressions of the Stalinist Regime in the Life-writings of Baltic Women. In: Festic, FAtima (_EditorsAbbr). Gender and Trauma. Interdisciplinary Dialogues (89−114). Cambridge Scholars Publishing.
Metste, Kristi (2016). Võitluskaaslane teaduse väljadel [In memoriam Vello Paatsi]. Järvet, Arvo (_EditorsAbbr). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat (214−219). Tallinn: Eesti Geograafia Selts.
Annuk, Eve (koost.) (2015). Võrdõigusvoliniku konverentsi &quot;Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis&quot; erinumber. Ariadne Lõng.
Laak, Marin (2012). Võtkem aega atra seada: e-Illimaridest ja mäluasutustest. E-õppe Uudiskiri.
Kalling, Ken; Tammiksaar, Erki (2015). Võõrana omade hulgas: Gustav Piers von Bunge ja baltisaksa karskustöö. Eesti Arst, 94 (8), 484−489.
Reimo, Tiiu; Sakova-Merivee, Aija (2014). Võõrkeelne retrospektiivne rahvusbibliograafia - hetkeseis ja vaade tulevikku. <i>Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014 Eesti Kirjandusmuuseumis: ettekannete teesid: Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014 Eesti Kirjandusmuuseumis.</i> Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 13−15.
Asmer, Vilve (2012). Väliseesti kogud Eesti Kultuuriloolises Arhiivis:teekond uurijateni. The Baltic Heritage Network Conference &quot;HiddenTreasures/Varjatud varandused. June 26-28,2012 Tartu, Estonia. Abstracts/Teesid (39−40). Tartu.
Uibopuu, Valev (2012). Välismaine Eesti Kirjanike Liit. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Metste, Kristi (2015). Väljaandmispõhimõtetest ja kommentaaridest. . Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947-1970 (21−24). Varrak.
Tóth, Szilárd (2014). Väärikas mälestusmärk tartu keelele. Keel ja Kirjandus, LVII (4), 317−319.
Irina Pärt, Ljudmila Dubjeva, Toomas Schvak (2014). Õigeusukoolid Eestis. Arengulugu (1840-1918). Toomas Hirvoja, Irina Paert, Carl Erik Simmul, Liivika Simmul (_EditorsAbbr). Mõtisklusi haridusest õigeusu valguses (х). Püha Johannese Kool [_isbeingpublished].
Paavle, Indrek (2014). Õiguse ja omariikluse eest. Otto Tief (1889-1976). Tartu: Rahvusarhiiv.
Hein, Ants (2013). Õisu. Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur. Tallinn: Hattorpe.
Metste, Kristi (2016). Õpetatud Eesti Selts hädas tsensor G. F. E. von Sahmeniga: F. R. Faehlmanni kaks kirja Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumile. <i>Kas keelata või lubada. Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni: Seminar Eesti Kirjandusmuuseumis 26. novembril 2015.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 23−28.
Metste, Kristi (2015). Õpetatud Eesti Selts hädas tsensor G. F. E. von Sahmeniga: F. R. Faehlmanni kaks kirja Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumile. <i>Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni: Seminar Eesti Kirjandusmuuseumis 26. novembril 2015.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 21−27.
Kuusk, Külliki. (2013). Ühe luuletuse lugu. Uku Masingu &quot;Manda d&#39;Hajje&quot;. Kirik ja Teoloogia, 1−3.
Saluvere, Tiina (2013). Üks iseäralik kirjavahetus. Saateks Helmi Mäelo ja Ülo Koidu kirjavahetusele. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 121−137 [_isbeingpublished].
Asmer, Vilve (2016). Üks lugu mitmetest. Andres Saal kui fotograaf. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 134−142.
Hinrikus, Rutt (2010). Üleaegne Karl August Hindrey. Karl August Hindrey, Minu elukroonika (767−771). Eesti Päevaleht.
Kuusk, Külliki. (2012). Ülevaade luuleseminarist. „Luule ja klassika“, 14. sept. 2012 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Keel ja Kirjandus, 000−000 [_isbeingpublished].
Teemus, Moonika; Tiideberg, Kristiina (2016). Ülikool pildis: Johann Wilhelm Krause elutöö kajastused baltisaksa vaategraafikas. Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu (Toim.). Johann Wilhelm Krause 1757-1828: kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas (423−450). Tartu: Tartu Ülikool.
Räim, Heino (2014). Ülo Parbuse (1929–2013) elukäiku jälgimas. Aastaraamat 2013 / Eesti Kodu-uurimise Selts; Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts (124−128). Tallinn: Eesti Kodu-uurimise Selts : Eesti Muinsuskaitse Selts.
Таммиксаар, Э., Сухова, Н.Г. (2015). Август Петерман и Россия. Вопросы истории естествознания и техники, 1, 46−75.
Сухова, Наталья Георгиевна; Таммиксаар, Эрки (2015). Александр Федорович Миддендорф. К двухсотлетию со дня рождения. С-Петербург: Нестор.
Тот, Силард (2015). Заметки об исчезающей тартуской письменности пятого периода эстонского литературного языка (1857–1905 гг.). Ежегодник финно-угорских исследований, 2, 41−49.
Тот, Силард (2016). Между государственным языком и языком меньшинства. Заметки о лингвистическом ландшафте приграничных городов на примере словацкого Комарно и эстонской Нарвы. <i>Folklore and Written Traditions of the Finno-Ugric Peoples: Abstracts of the Day of Agricola Conference.</i> Toim. Szilárd Tibor Tóth. Narva: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 39−40.
Hinrikus, Rutt (2010). О неведении и его видах: Эстония советская и Эстония зарубежная. Toronto Slavic Quarterly. Academic Electronic Journal in Slavic Studies, 34, 280−292.
Таннберг, Т. (2015). Ополчение 1806-1807 годов в Прибалтийских губерниях. Россия и Балтия (33−51).. Moscow: Nauka.
Olesk, Sirje; Laak, Marin (2013). Парадоксы эстонской эмиграции: центр, периферия и отношения с родиной. Irina Belobravtseva. Парaдоксы Эмиграций (1−11). Tallinna Ülikooli Kirjastus [_isbeingpublished].
Таммиксаар, Эрки (2016). У истоков рыбопромысловых исследований в России: Карл Бэр и его экспедиция на Чудское и Псковское озёра в 1851–1852 гг. Историко-биологические исследования, 8 (1), 10−28.
Пярт, Ирина; Дубьева, Людмила; Швак, Тоомас (2015). Церковь и православные школы в Прибалтийском крае в 1840-1918 гг. Историко-педагогический журнал, 3, 132−150.
Projektid (30)
Projekt
1 2 >
ETF9035 "Adressaadi dünaamika eesti elulookirjutuses (1.01.2012−31.12.2015)", Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-304 "Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica väljaandmine (1.01.2014−31.12.2018)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP22-1 "Arhiivide kaasaegsete säilitamistingimuste tagamine. (1.01.2010−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP49-1 "Digiteerimiskeskuse aparatuuri kaasajastamine (1.11.2013−31.12.2015)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKRM04-45 "Eesti elulood ja suuline ajalugu (1.01.2004−31.12.2008)", Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-180 "Eesti elulood kultuurimälu kandjana (1.01.2009−31.12.2013)", Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF9160 "Eesti kirjanduse pingeväljad 1956-1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides (1.01.2012−31.12.2015)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
HLK04-25 "Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud (1.01.2004−31.12.2008)", Vilve Asmer, Eesti Kirjandusmuuseum.
LP1RT10041 "Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide digiteerimine (12.04.2010−12.02.2012)", Liisi Lembinen, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
1 "Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine (25.03.2010−24.03.2012)", Merike Kiipus, Kadri Tüür, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF5966 "Eesti XX sajandi alguse kirjandus Euroopa kultuuri mõjuväljas: Noor-Eesti ideoloogia ja esteetika kujunemine ning retseptsioon. (1.01.2004−31.12.2007)", Sirje Olesk, Eesti Kirjandusmuuseum.
TK145 "Eesti-uuringute Tippkeskus (1.01.2015−1.03.2023)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-331 "Eluloolisest mälust kultuurimäluni (1.01.2014−31.12.2018)", Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-322 "F. R. Faehlmanni monograafia ning tema kirjavahetust ja teisi biograafilisi dokumente koondav teaduslik väljaanne „Teosed“ IV (1.01.2014−31.12.2018)", Kristi Metste, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP4-1 "Failirepositooriumi arendamiseks vajalik riistvara. (1.01.2009−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
HZ-2012_1a-31041 "Family History: Facilitating Intergenerational and Intercultural Exchange (1.09.2012−31.12.2014)", Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-167 "Humanitaarajakirja METHIS rahvusvahelise taseme tõstmine (1.01.2009−31.12.2013)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-94 "Interaktiivne teabekeskkond "Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb" (1.01.2009−31.12.2013)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-305 "Interaktiivse teabekeskkonna "Kreutzwaldi sajand: eesti kultuurilooline veeb" arendamine (1.01.2014−31.12.2018)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM09-108 "Kirjandus- ja kultuuriloolised allikapublikatsioonid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest (1.01.2009−31.12.2013)", Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-2 "Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal (1.01.2014−31.12.2019)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-302 "Kirjandusloolised biograafiad ja allikmaterjalid. (1.01.2014−31.12.2018)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP49-2 "Kirjandusmuuseumi teaduskollektsioonide säilitustingimuste parendamine (1.04.2013−31.12.2015)", Margus Peet, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0030065s08 "Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (1.01.2008−31.12.2013)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
NSU 2013-2015 "Partnership in the research circle of Nordic Summer University, 2013-2015 Heterologies of the Everyday (1.01.2013−31.12.2015)", Epp Annus, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF8875 "Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud (1.01.2011−31.12.2014)", Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum.
2011/1 "Sünergia ja interdistsiplinaarsuse arendamine Eesti integratsiooniuuringutes. (8.09.2011−31.12.2014)", Triinu Ojamaa, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP33-1 "Teaduskollektsioonide säilitustingimuste parendamine (1.11.2011−31.12.2013)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-303 "Vanem ajakirjandus kui infoühiskonna kultuurimälu kandja (1.01.2014−31.12.2018)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
SF0030065s08AP11 "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine teadusteema SF0030065s08 raames (1.01.2011−31.12.2012)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud sisaldavad eesti kultuuriajaloo olulisemaid allikmaterjale. Siin säilitatakse kirjanike, ajakirjanike, kunstnike, teatri-, kultuuri- ning ühiskonnategelaste jt kirjavahetusi, käsikirju, dokumente, mälestusi, päevikuid jm, aga ka organisatsioonide ja asutuste tervikkogusid ning üksikarhivaale. EKLA vanimad käsikirjad pärinevad 16. sajandist, mis kuuluvad Õpetatud Eesti Seltsi kogusse. Erilise väärtusega on esimesed eestikeelsed käsikirjad ja rahvusliku ärkamisaja materjalid. Fotokogu dokumenteerib Eesti kultuuriajalugu kõige laiemas mõttes. Lisaks isikuarhiividele on ka autorite, sh omaaegsete tuntud fotograafide suuri klaasnegatiivide kogusid. Leidub ka fotoharuldusi: dagerrotüüpe, ambrotüüpe ja ferrotüüpe. Kunstikogu keskendub peamiselt kirjandusega seonduvale (maalid kirjanike portreedega, skulptuurid, raamatuillustratsioonid, eksliibrised jm), kuid leidub ka teisi, peamiselt eesti kunstiteoseid. Heli- ja filmikogus säilitatakse intervjuusid kultuuritegelastega ja nende mälestusi, lindistusi ja videosalvestusi kirjanduslikest üritustest, raadio- ja telesaadete koopiaid, kultuuriajaloolisi filme jm. Kogu põhirõhk on eesti kultuurilool (kirjandus, teater, muusika, kunst, haridus, teadus, ajakirjandus, seltsiliikumine, paikkondlik ajalugu jm), selle kogumisel, korraldamisel, uurijatele kättesaadavaks tegemisel ja nõuetekohasel säilitamisel. Siin hoiustatakse ka suurel hulgal väliseesti materjale, samuti eestlaste elulugusid. Kogud sisaldavad ka rahvusvahelist huvi pakkuvaid materjale. Vanaraamatu kollektsioon jaguneb peamiselt nelja ossa: eesti raamat, perioodika, baltica ja erikogud. Arhiivraamatukogu vanema eestikeelse trükisõna fond (1632-1917) on kõige täielikum maailmas. Eesti raamatu ja perioodika fond jaguneb eraldi arhiiv- ja dublettide koguks. Baltica kirjanduse kollektsioon (1543-1917) sisaldab vanemaid võõrkeelseid trükiseid (raamatud, perioodika) ning väljaspool Eestit ilmunud trükiseid, mis käsitlevad Eestit või teisi Baltimaid ning soome-ugri rahvaid. AR-is säilitatakse erikogudena 33 eesti kultuuri- ja ühiskonnategelase (kirjanikud, teadlased jt) personaalkogu, ÕES-i eesti ja võõrkeelse raamatu ja perioodika fondi ja kaardikogu (maakaardid, linnaplaanid, atlased). AR vanaraamatu fondid on moodustunud peamiselt annetuste teel. Teaduskollektsiooni põhirõhk on suunatud eestikeelsete ja Eestis ilmunud trükiste ning baltica-alase kirjanduse säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Erilise tähelepanu alla on võetud eesti kirjanduse tõlked teistesse keeltesse, baltimaadega seotud kirjandus, kirjanike, teadlaste ja teadusseltside ja -ühingute pärandi säilitamine. Vanaraamatu kollektsioon sisaldab ca 183 420 eksemplari (v.a. eestikeelne raamat). Teaduskollektsiooni varasemate aastate publikatsioonid on esitatud vanaraamatu rahvuskollektsiooni all.
The collections of Estonian Cultural History Archives (ECHA) contain the most important sources of Estonian cultural history. Here are preserved correspondences, manuscripts, documents, memoirs, diaries etc. of writers, journalists, important figures of of culture, theatre and society and also archival collections and single records of organisations and institutions. The oldest manuscripts in the ECHA date back to the 16th century and belong to the collection of the Estonian Learned Society. The first manuscripts in Estonian language and resources from the era of national awakening are of special value. The photo collection documents Estonian cultural history in the widest sense. In addition to the personal archives there are authors' collections of glass negatives belonging to the renowned photographers of their era, among them also rarities: daguerreotypes, ambrotypes and ferrotypes. The art collection's focus is also set on literature (writers portraits, sculptures, book illustrations, ex librises, etc), but there are also other, mainly Estonian works of art. The audiovisual collection preserves interviews with cultural figures and their memoirs, audio and video recordings of literary events, copies of radio and television programmes, films about cultural history etc. The old books collection of Estonian Literary Museum is divided into four main sub-collections: collection of books in the Estonian language, periodical collection, Baltic collection, and special (memorial, map) collections. The Archival Library's collection of the oldest publications in Estonian language (1632-1917) is the most complete one among the analogous collections in the world. The collections of books in the Estonian language and periodical collection are divided into archive collection and collection for use. The Baltic collection (1543-1917) comprises older publications (books, periodicals) in foreign languages and publications that have been issued outside Estonia, that concern Estonia and other Finno-Ugric peoples, or the Baltic states. AL currently holds 33 memorial collections of Estonian public figures (writers, scientists, etc.). AL also holds collections of Estonian and foreign books and periodicals of the Learned Estonian Society, and map collection (maps, city plans, atlases). The old books collections of Archival Library have been formed mainly on the basis of donations, but also purchase, and exchange. The main emphasis of the scientific collection is on the preservation and public availability of the publications in Estonian language, publications issued in Estonia, and publications belonging to the Baltic collection. Special attention is paid to the preservation of the translations of Estonian literature into other languages, literature associated with Baltic countries, literary heritage of Estonian writers, scientists, scientific associations and societies. Old books collection of AL contains ca 183 420 items (except for collection of books in the Estonian language).
Alamkogud (9)
NimiNimi inglise keeles
Baltica The baltic collection
FotokoguThe photo collection
Heli- ja filmikoguThe audio and film tape collection
KaardikoguThe map collection
KunstikoguThe art collection
Käsikirjade koguThe manuscript collection
MemoriaallkogudThe memorial collections
PerioodikaThe periodical collection
Õpetatud Eesti Seltsi kogu The collection of the Learned Estonian Society
Säilikud (10)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
filmid414säilikSisaldab erinevate kirjandus- ja kultuursündmuste videosalvestusi, kultuuriajaloolisi filme, autorifilme, telesaadete koopiaid jmContains video recordings of literary and cultural events, films about cultural history, author's films, copies of television programmes etc.
fotod290 038säilikSisaldab väga mitmekesist kultuuriajaloolist fotomaterjali. Kogus on fotosid alates 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani (sh dagerro-, ambro-, ferrotüüpiaid, klaasnegatiive jne). Lisaks kultuuriloost tuntud isikutele on siin pildimaterjali teistegi avaliku elu valdkondade esindajatest, linnavaateid, fotosid kultuuri- ja ajaloolistest sündmustest, teatri, muusika, spordi jm valdkondadest.Digitaalsena sündinud fotosid nimetatud üldarvust on 41 104.Contains varied cultural historical photographic material. There are photographs starting from mid-19th century up to present day (including daguerreotypes, ambrotypes, ferrotypes, glass negatives etc.). In addition to well-known persons from cultural history there is also visual material of representatives of different public spheres, urban views, photos about cultural and historical events, theatre, music, sports etc. 41 104 photos of mentioned total count of photos are born digital.
helisalvestused2445säilikSisaldab erinevate kirjandus- ja kultuurisündmuste lindistusi (konverentsid,raamatuesitlused, kohtumised kirjanikega), raadiosaateid, erinevate kultuuritegelaste intervjuusid, mälestusi jmContains recordings of literary and cultural events (conferences, book launches, authors meeting readers), radio broadcasts, interviews with cultural figures, memoirs etc.
kaardid2000eksemplarMaakaardid, linnaplaanid, atlased (-1917). Kogu vajab osalist restaureerimist. Vanem osa sisestatud elektronkataloogi ESTER. Maps, 2000 units. Geographical maps, city plans, atlases (-1917). The collection is partly in need of restoration. Metadata of the older part of the collection is entered into the electronic database ESTER.
kunstiesemed10 181säilikKunstikogu sisaldab maali, graafikat ja skulptuuri. Peamiselt eesti kirjandus- ja kultuuritegelaste portreed, raamatuillustratsioonid, eksliibrised.The art collection contains paintings, graphic art, sculptures. Mostly portraits of Estonian cultural figures, book illustrations, ex librises.
käsikirjalised materjalid218 983säilikSisaldab eesti kultuuriloo olulisemaid allikmaterjale alates 16. sajandist: kirjanike, ajakirjanike, kunstnike, teatri-, kultuuri- ja ühiskonnategelaste jt. kirjavahetusi, käsikirju, dokumente, mälestusi, päevikuid, aga ka organisatsioonide ja asutuste tervikkogusid ja üksikarhivaale. Leidub paikkondlikku ajalugu käsitlevaid ajalooallikaid. Suurel hulgal väliseesti arhiivmaterjale. Arhiiv kogub ka eestlaste elulugusid. Väike osa materjalidest nõukogude ajal mikrofilmitud, samast ajast olemas 431 mapist koosnev koopiate kogu (masinkirjas). Contains the most important sources of Estonian cultural history dating back to the 16th century: correspondences, manuscripts, documents, memoirs, diaries of writers, journalists, important figures of of culture, theatre and society, and also archival collections and single records of organisations and institutions. There are also historical sources about regional history and a large collection of archival materials on Estonian diaspora. The archive collects also Estonian life stories. Small part of the materials was microfilmed during Soviet era, and there is also collection of typewritten copies from the same period, consisting of 431 folders.
perioodika6000aastakäikEesti- ja võõrkeelsed ajalehed, väike- ja infolehed, ning ajakirjad (-1917). Vanema eestikeese ajarjanduse arhiivkogu on dublettidest eraldatud. Vanem osa sisestatud elektronkataloogi ESTER. Periodical collection, 6000 annual volumes. Newspapers in Estonian and foreign languages, pamphlets and informational publications, journals (-1917). The archive collection of the older Estonian periodicals is separated from the duplicates. Metadata of the older part of the collection is entered into the electronic database ESTER.
raamatud83 000köide33 eesti kutuuri- ja ühiskonnategelase, kirjaniku ja teadlase memoriaalkogu (Aavik, Alver, Antik, Ariste, Dresen, Eisen, Hubel, Hurt, Ird, Kallas, Kangur, Kippel, Koidula, Kuhlbars, Kuldsepp, Kurs, Kõressaar, Laaban, Lahi, Loorits, Menning, Nõu, Permjakov, Reiman, Roos, Severjanin, Sööt, Sütiste, Toom, Unt, Vallak, Viirsalu, Visnapuu). Kogudes leidub raamatuid, jätkväjaandeid, noote, perioodikat, väiketrükiseid jne. Vanim kogu pärineb 1917.a. Publications, 83 000 units, 33 memorial collections of Estonian cultural and social figures, writers and scientists (Aavik, Alver, Antik, Ariste, Dresen, Eisen, Hubel, Hurt, Ird, Kallas, Kangur, Kippel, Koidula, Kuhlbars, Kuldsepp, Kurs, Kõressaar, Laaban, Lahi, Loorits, Menning, Nõu, Permjakov, Reiman, Roos, Severjanin, Sööt, Sütiste, Toom, Unt, Vallak, Viirsalu, Visnapuu). The collections comprise books, serial publications, periodicals, chores, pamphlets, etc. The oldest memorial collection dates back to 1917.
trükised60 420eksemplarEestis ilmunud muukeelsed raamatud, väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed trükised (ka ajairjade üksiknumbrid jne), mis kuuluvad baltica kogusse nn vanem (1543-1917) baltica. Vanaraamatu kollektsiooni ehk baltica I (1543-1917) kuulub ca 60 100 eksemplari. Baltica kogu loomisele pandi alus 1909. a. Baltica mõistet on käsitletud algusest peale küllalt avaralt, kogudes ajaloolistel põhjustel ka Venemaa, Rootsi, Saksamaa ja Lätiga seotud materjale, samuti nagu ka kirjandust soome-ugri rahvaste ajaloo, etnograafia, folkloori ja keelte kohta. Kõige enam on fondis saksa- ja venekeelseid raamatuid, kuid rohkesti on ka soome, inglise, prantsuse, ungari, läti, rootsi, esperanto jt. keeltes teoseid. Baltica fond on üheks ainulaadsemaks Eestis ning pakub uurimisainestikku erinevate teadusvaldkondade (humaniora, reaalia, juridica jne) uurijatele. Jätkatakse kogu sisestamist elektronkataloogi ESTER. Publications, ca 60 100 units. Books in foreign languages issued in Estonia, foreign language books issued outside Estonia (including single copies of journal issues, etc.) that belong to the Baltic older collection (1543-1917. Ca 60 420 units belong to the Baltic collection I (rare books; 1543-1917).
trükised32 000eksemplarÕpetatud Eesti Seltsi eestikeelse vanaraamatu fond (1577-1950) on kõige täielkum Eestis. Muukeelsete trükiste fond on ainuaadne Eestis, kuid vajab korrastamist ning kataloogimist. Kogu sisadab ka perioodikat, väiketrükiseid, noote ja maakaarte. Kogus leidub kirjandusrt erinevatelt teadusaladelt sh ka loodusteaduste, meditsiini, põllumajanduse jne valdkonnas. Kirjandusmuuseumis asuvast kollektsioonist moodustavad enamuse saksakeelsed raamatud – 73%, venekeekseid trükiseid on 12%, ladinakeelseid 7%, soomekeelseid 4%, prantsuse- ja rootsikeelsed 2%, poolakeelsed 1%. Kogus on trükiseid ka inglise, norra, ungari, läti, taani, itaalia jpt. keeltes. Elektronkataloogi on kantud “Eesti trükise Punase Raamatu kollektsiooni 1535-1850” arvatud teosed jm haruldane vanaraamat. 2013. a. deponeeriti muuseumile ÕESi kogu, mis seni asus TÜRis. Deposiidi osa ei kajastu elektronkataloogis. Publications, 32 000 units. The collection of old books of the Learned Estonian Society (1577-1950) is the most complete among analogous collections in Estonia. The collection of old books in foreign languages is unique in Estonia, but it is in the need of further systematisationand cataloguing. The collection also includes periodicals, pamphlets, chores, and maps.
EKLA: 255400 Vanaraamat: Baltica - kirjeid paberkataloogis ca 60000 (osa vanemat materjali on küll inventeeritud, kuid kataloogimata, seega informatsioon ei kajastu ka paberkataloogis). Kaardikogu - kirjeid paberkataloogis ca 2000. Memoriaalkogud - kirjeid paberkataloogis ca 50000. ÕES - kirjeid paberkataloogis ca 30000. Baltica – ca 60 000 entries in the card catalogue. Map collection – ca 2000 entries in the card catalogue. Memorial collections – ca 50 000 entries in the card catalogue. Collection of Learned Estonian Society – ca 30 000 entries in the card catalogue.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (6)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLLisainfoLisainfo inglise keeles
DEA550000http://dea.nlib.ee/ Digitaliseeritud Eesti Ajalehtede andmebaasi DEA on lisatud KMARi poolt 907 mikrofilmirulli ca 550 000 pildifaili. Andmebaasi koostatakse alates 2003.a. koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga ja TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga. DEA 550 000 http://dea.nlib.ee/ the database of Estonian Digitised Newspapers (DEA) has been supplemented with ca 907 rolls of microfilm with ca 550 000 picture files. The database is compiled in co-operation with National Library of Estonia and with the Academic Library of Tallinn University since 2003.
ELLEN231114http://www2.kirmus.ee:8888/ellen/avalik.doAndmebaasi ELLEN väljatöötamist alustati 1999.a. See on üles ehitatud EKLA kogude struktuuri ja süstematiseerimisprintsiipe arvestades. Alustati käsikirjade kogu sisestamisega, hiljem töötati välja foto- ja kunstikogu kataloogid. Sellel on kaks erinevat vaadet: parooli ja kasutajanimega turvatud arhiivitöötaja oma ning kõigile huvilistele kättesaadav avalik versioon. Arhiivitöötajatel jääb sellega võimalus teha otsingud veel korraldamata materjalide hulgas, mis on kantud registriraamatusse. The development of database ELLEN was started in 1999. Te database is built according to the structure and systematization principles of of ECHA. It was started with the manuscripts collection and later the directories for photo and art collections were developed. It has two views: username and password-protected version for archivists and a public version available to everyone. Archive workers have also the possibility to perform search among unorganised materials that have been written up in the registry book.
ESTER58400http://www.ester.ee/Elektronkataloog võeti kasutusele 1999.a. Jooksvalt sisestatakse kataloogi kõik laekuvad teavikud. Retrospektiivselt kataloogitakse ja lisatakse eksemplaarus alates 1543.a. trükistest. Elektronkataloogi on sisestatud KMARi poolt ca 695 000, sellest kuulub vanaraamatu kollektsiooni 58 400 eksemplari. In 1999 a common electronic catalogue ESTER was started. All the aquisitions are entered into the database upon their receipt. Retrospectively, the publications since 1543 are catalogued and information about their exemplarity and distribution is added. Ca 695 000 (ca 58400 old books collection) units have been entered into ESTER by AL.
GRAFO420http://www2.kirmus.ee/grafo/ARil on oma digitaalraamatukogu GRAFO, kus on üle 420 trükise (peamiselt kalendrid) pildifaild. AL has its own digital library GRAFO where more than 420 publifcations (mainly calendars) can be found in the format of picture files.
Kivike225426http://kivike.kirmus.ee2010.a. alustati Eesti Kirjandusmuuseumi projektiga „Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine”, mida rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Selle raames toimus ka kultuuriloolise arhiivi käsikirjade digiteerimine ning interneti vahendusel kättesaadavaks tegemine. Tänaseks on digiteeritud 7 köidet Õpetatud Eesti Seltsi kogusse kuuluva Võnnu pastor Ed. Ph. Körberi 19.saj algusaastate käsikirjalisest kogust ning tervikuna 19.sajandi lõpu ajakirjandustegelase Ado Grenzsteini 18 köitest koosnev kirja- ja käsikirjakogu. Digiteertud käsikirjade säilituskohaks on selleks otstarbeks loodud failirepositoorium aadressiga kivike.kirmus.ee. Faile on võimalik leida nii repositooriumi kasutajaliidese kaudu kui ka sellega seotud andmebaasidest. Arhiveeritud 2800 trükise arhiivifailid. Kättesaadavaks tehtud 1300 trükist. In 2010 the Estonian Literary Museum started a project "Securing preservation and accessibility of the Red Book of Estonian publications and manuscriptual sources" that has been funded by the European Regional Development Fund. In the frame of the project the manuscripts of ECHA are being digitalised and made accessible over the internet. By this day 7 volumes of manuscripts by the reverend of Võnnu parish Ed. Ph. Körber from the collection Estonian Learned Society and all 18 volumes of the late 19th century journalist Ado Grenzstein's letters and manuscripts have been digitalised. The digitalised manuscripts are deposited in the specially created file repository kivike.kirmus.ee. The files can be retrieved using the user interface of the repository and also from databases that have been linked to it. Archival copies of all the digitised publications (2800) in the format of tiff files are routinely inserted into the repository (1300).
Memoriaalkogude elektronkataloog33000http://www2.kirmus.ee/memoriaal/Memoriaalkogude elektronkataloogi (http://www2.kirmus.ee/memoriaal/) on sisestatud ca 33000 kirjet. The electronic catalogue of memorial collections, 33000 http://www2.kirmus.ee/memoriaal/. Ca 33000 entries have been made into the database.
Asutati Eesti Rahva Muuseumi koosseisus 6. aprillil 1929 Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi kogude liitmise tulemusel. Järgnes aktiivne kogumistöö, mis kestab tänapäevani. Selle tulemusel on EKLA kujunenud keskseks kultuuriajaooliseks arhiiviks Eestis. Alates 1940.a. kuulub arhiiv Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu. 1940-1994 kandis arhiiv käsikirjade osakonna nime. Arhiivraamatukogu (KMAR) on ainus teadusraamatukogu Eestis, mis on spetsiaalselt loodud eestikeelse ja eestlastesse puutuva muukeelse kirjanduse kogumiseks, säilitamiseks ja uurijatele kättesaadavaks tegemiseks. KMAR asutati 14. apr. 1909. a. Eesti Rahva Muuseumi teadusliku keskraamatukoguna. 1923. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus KMAR-ile rahvusraamatukogu ülesanded. Rahvusraamatukoguna tegutseti 1940. aastani. Alates 1. novembrist 1940. a. on KMAR Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) struktuuriüksus. KMAR koosseisu kuulub bibliograafiaosakond, mille eelkäijaks oli Eesti Bibliograafia Asutis (asutatud 21. novembril 1921). EKM kui riigi teadus- ja arendusasutus sh. KMAR on läbinud kaks rahvusvahelist evalvatsiooni (2002, 2010 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas (http://archimedes.ee/teadus/File/TKN/2010/ke2010_kk-714.pdf). Mõlemal korral on EKM-i sh KMAR tegevust hinnatud positiivselt. Eesti Vabariigi Valitsus on nimetanud KMAR-i viieks aastaks arhiivraamatukoguks 2002. ja 2007. a. Arhiivraamatukogu kollektsioonile pandi alus 19. saj., kui tegutsesid ÕES, Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, mille raamatukogud kuuluvad KMAR-i koosseisu. Arhiivraamatukogu fondid on välja kujunenud peamiselt tänu annetustele, raamatukogu kogumistööle ja sundeksemplaridele. KMAR komplekteerimine toimus 20. sajandi algusel peamiselt ühiskondlikel alustel ning rahva eneseteostuse toel. Intensiivse kogumistöö ja annetuste (EÜS, ÕES, tsensoriarhiivid, Vene ja Soome TA, trükikojad, kirjastajad, toimetused, organisatsioonid, üksikisikud) on suudetud koguda peaaegu 100%-liselt vanemat eesti trükisõna ja erakordselt rikkalik baltica teaduskirjanduse ja soome-ugri aineline fond (Arhiivraamatukogu fondid on kõige täielikumad Eestis – Projekt THULE – Kultuuriväärtuste seisund eesti suuremates raamatukogudes. Aruanne. Tallinn-Tartu, 2000). Sundeksemplare hakati saama alates 1918. a. vastavalt valitsuse määrustele. Nõukogude aastatel saadi tasulisi kontrolleksemplare ning alates 1997. a. saadakse vastavalt sundeksemplari seadusele 2 eksemplari igast nimetusest. Juurde ostetakse rahvusteavikuid, baltica-alast teaduskirjandust, EKM profiilile vastavat teaduskirjandust. AL is the only research library in Estonian that has been created specially for the aim of collecting, preserving, and making available for researchers of the publications in Estonian and those concerning Estonia in foreign languages. The Archival Library was established in April 14, 1909, as the central research library of the Estonian National Museum. In 1923 the Government of Estonian Republic granted the rights of National Library to AL. It acted as National Library until 1940. Nov 1, 1940, AL was reorganised to become a department of Estonian Literary Museum. Bibliography Department also belongs to the structure of AL. Its predecessor was the Estonian Bibliographical Institute, established Nov 21, 1921. AL, as a part of Estonian Literary Museum, has been positively evaluated in two international evalvations (2002, 2010) in the field of social and cultural studies (http://archimedes.ee/teadus/File/TKN/2010/ke2010_kk-714.pdf). According to the decree of the Government of Estonian Republic, Archival Library has been given the rights to act as State Archival Library for two 5-year-periods, in 2002 and in 2007. The ground for the collection of AL was laid in the 19th century when the Learned Estonian Society, The Society of Estonian Literati, and the Estonian Students' Society were active and collected their libraries that form the basis of the collections of AL. The collections of AL have developed predominantly on the basis of donations, the library's own collection activities, and legal deposit copies. In the beginning of the 20th century, the collections were supplemented by the help of voluntary co-operation, supported by the nation's wish for self-realisation. Thanks to intense collection work and voluntary donations (from Estonian Students' Society, The Society of Estonian Literati, censors' archives, Russian and German Academies of Science, printing houses, publishers, organisations, and private persons) almost 100 % complete collection of the older Estonian printed matter and an exceptionally rich collections of research literature on Baltic issues and Finno-Ugric subjects has been managed to be collected in AL. According to the report of Project Thule (2000), the collections of AL are the most complete ones in Estonia. AL started to receive legal deposit copies in 1918, on the basis of the decree of the Government of the Estonian Republic. During the Sovite period, AL purchased priced signal exemplars and since 1997, two legal deposit copies are received by AL of each Estonain publication. Additional purchases are made to complete the collections of national publications, research literature for the Baltic collection, and other research publications accordint to the research profile of Estonian Literary Museum as a R&D institution.
Teaduskollektsiooni kasutajad (8)
Kasutaja tüüp%
erialaspetsialistid
harrastusuurijad
kraadiõppurid
teadustöötajad
välisteadlased
õpetajad
õppejõud
üliõpilased
Kultuurilooliste kogude ja vanaraamatu kogude kasutamine EKM on seotud 3-e EKMi IUT-ga. EKLA ja KMAR-i igapäevasteks uurijateks on EKMi 101 töötajat, sh 38 teadurit ja 13 kraadiõppurit. Aastail 2012-2016 oli EKLAs 1040 dokumenteeritud uurijat (lisaks 1651 külastajat 105 ekskursioonigrupiga), 2209 laenutuskorda, 16 145 laenutatud säilikut. Nii paber- kui digitaalseid koopiaid valmistatud kokku 12 433 lisaks vastati 1100 infopäringule nii telefoni kui meili teel. EKLA on Eesti kultuuriajaloo uurijatele peamiseks uurimisbaasiks. Teaduskollektsiooni põhjal on kirjutatud arvukalt artikleid ja allikapublikatsioone nii Eesti Kirjandusmuuseumi teadurite kui välisuurijate poolt. Koostöös Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudiga annab EKLA välja perioodilist ajakirja "Methis. Studia humaniora Estonica", mis põhineb mitmeti arhiivi teaduskogudel. EKLA teadurite töö tulemusel on ilmunud eesti elulugudel põhinevaid väljaandeid ning kogumikke kirjandusloo suurkujudest alates 19.sajanidst kuni kaasajani. Koostööd on tehtud ja tehakse teiste muuseumide, arhiivide ja uurimisasutustega.Osaletakse välisbalti kultuuripärandi võrgustikus, mis on loonud head ülemaailmsed sidemed selles valdkonnas tegelejatega. AR vanaraamat. 2012-2016.a. Teenindati 1930 vanaraamatu kollektsiooniga seotud uurijat. Vanaraamatu kollektsioonist vajati teavikuid ca 3850 korral. Jooksvalt vastati ka elektroonilistele päringutele 340 korral, konsultatsioone anti ka telefoni teel. Kohapeal jagati konsultatsioone ca 1800 korral. Arhiivraamatukogus käis uurimistööd tegemas 50 uurijat ka teistest riikidest: Bulgaaria TA-st, Budapesti Ülikoolist, Ungari TA-st, Helsingi Ülikoolist, SKS-ist, Valgevene TA-st, Venemaa TA-st jm. Kollektsiooni kasutavad teiste teadusasutuste töötajad nii Eestist kui välismaalt. Koostöö: Rahvusbibliograafia andmebaasi koostamine ja vanema ajakirjanduse digitaliseerimine koostöös Rahvusraamatukoguga (projekt DEA). Koostööpartnerid: MTÜ Baltic Heritage Network, Eesti Arhiiv Austraalias, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Eesti Keskarhiiv Kanadas, E. Aruja nimeline arhiiv ja raamatukogu Toronto Tartu Instituudi juures, Tuglase Selts Helsingis, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja koolituskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Kõrgem Kunstikool. Osalus rahvusvahelistes andmevõrgustikes: BaltherNet (http://balther.net) - mitmekeelne portaal Balti diasporaa kultuuripärandi ja sellealase tegevuse kohta. Portaali täiendamine vastavalt vajadusele (kollektsioonid, bibliograafia). Osalus rahvuskollektsioonipõhistes võrgustikes 1. Eesti kultuuripärandi andmebaas DIGAR (http://digar.nlib.ee/ - EL projekti raames digitaliseeriti 2010-2012.a. ca 1600 trükist, 110000 lk. 2. Eesti Kirjandusmuuseumi failiirepositoorium Kivike (http://kivike.kirmus.ee/ - koostöö rahvaluule ja kultuuriloo rahvuskollektsiooniga failirepositooriumi tarkvara arendamisel. Repositooriumisse paigutatakse trükiste arhiivifailid. 3. Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmebaasi koostamine koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga.
In years 2012-2016 the ECHA has 1040 researchers have been documented (plus 1651 visitors in 105 excursion groups),2209 lendings were made, 16 145 units were ordered. 12 433 copies were made (both paper and digital copies) and also requests have been answered by phone and via email 1100. ECHA is the main research base for researchers of Estonian cultural history. Numerous articles and source publications have been published by research fellows of Estonian Literary Museum and also researchers from elsewhere. The ECHA in collaboration with the Institute of Cultural Research and Fine Arts of University of Tartu publishes periodical journal "Methis. Studia humaniora Estonica" that is based on scientific collections of the archive. As a result of ECHA researchers' work publications have been published based on Estonians' life stories and great literary figures from 19th century to modern times. In 2012-2016 The library has 1930 visits to AL were made and 3850 loans were served. Ca 340 electronic inquiries were answered; consultations have been given by phone also. Ca 1800 consultations have been made in the library. 170 excursions for future researchers were made. 50 foreign researchers from from Academy of Sciences of Bulgaria, Russia, Universisties of Budapest, Helsinki, SKS ... In addition to foreign researchers, the collections are actively used by the researchers of ELM, as well as of other R&D and academic institutions of Estonia. Cooperation: compilation of the national bibliogreaphical database and the digitisation of older Estonian periodicals (project DEA) takes place in co-operation with the National Library of Estonia. Co-operation partners of AL also include: NGO Baltic Heritage Network, Estonian Archive in Australia, Estonian Archive in the United States, Estonian Central Archive in Canada, Archive and Library devoted to E. Aruja at the Tartu Institute of Toronto University, Tuglas Society in Helsinki, The Exchange Centre of Finnish Literature, NGO Research and Education Centre of Journalism, National Library of Estonia, Estonian National Archives, University of Tartu Library, Tartu Art School. Participation in international data networks: BaltherNet (http://balther.net) - multi-language portal featuring the cultural heritage adn its research of the Baltic diaspora. AL contributes to the updating of the contents of the portal (collections, bibliography) upon request. Participation in the national publication networks 1. The database of Estonian cultural heritage DIGAR - http://digar.nlib.ee/ - By the help of EU project money, 1600 publications (110000 pages) of older rare books from AL’s collection has been digitised as2010-2012. 2. The institutional file repository of ELM, Kivike (short for “ELM Virtual Cellar” - http://kivike.kirmus.ee/ - development of the repository and digital archival software in co-operation with Estonian Folklore Archive and Cultural History Archive of ELM. 3. AR participates in the compilation and checking of, and making corrections to the database ERB.
EKLA tegutseb Kirjandusmuuseumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) ja EKLA kogude kasutamise korra (http://www.kirmus.ee/est/teenused/eesti-kultuurilooline-arhiiv/ekla-kasutamise-kord.html) alusel. Kogu saab kasutada ainult kohapeal vastavalt EKLA laenutuseeskirjadele, mis on kinnitatud KM direktori poolt ning on kättesaadavad KM kodulehel. Arhiivmaterjale koju ei laenutata. Erandkorras deponeeritakse arhivaale garantiikirja ja ajutise väljaandeakti alusel teistele arhiividele, raamatukogudele või muuseumidele näituste jmt tarbeks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele on KMAR nimetatud 5- aastaks arhiivraamatukoguks. Arhiivraamatukogu tegutseb Kirjandusmuuseumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) ja KMARi põhimääruse alusel. Kogu saab kasutada ainult kohapeal vastavalt Arhiivraamatukogu laenutuseeskirjadele, mis on kinnitatud EKM direktori poolt ning on kättesaadavad ka KMAR kodulehe (http://www.kirmus.ee/est/teenused/arhiivraamatukogu/ar-kasutamise-kord.html). Trükiseid koju ei laenutata. Erandkorras deponeeritakse teavikuid garantiikirja ja ajutise väljaandeakti alusel teistele teadusasutustele, raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele. Arhiiveksemplare laenutatakse dubleti puudumisel ainult teadustöö otstarbeks.
ECHA acts based on the statute of Estonian Literary Museum (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002)) and the order of usage of the ECHA collections (http://www.kirmus.ee/est/teenused/eesti-kultuurilooline-arhiiv/ekla-kasutamise-kord.html). The collection can be used only on premises according to ECHA lending regulations, that have been ratified by the director of the Estonian Literary Museum and are available on the museum's homepage. According to the decree of the Government of Estonian Republic, Archival Library has been given the rights to act as State Archival Library for two 5-year-periods, in 2002 and in 2007. The juridical basis for the operation of Archival Library is outlined in the statute of Estonian Literary Museum (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) and in the bylaws of the Archival Library. The collections can be used in the research rooms of the Archival Library, according to the loan policy of the AL, established by the director of ELM, available at (http://www.kirmus.ee/est/teenused/arhiivraamatukogu/ar-kasutamise-kord.html). No home loans are allowed. As an exception, publications can be deposited to other research institutions, libraries, museums, and archives on the basis of a deposit act. Archival copies are to be used only for the purposes of research in case there is no user copy in the collection.
EKLA teaduskollektsioonis leiduvaid andmeid võib uurimustes ja artiklites tsiteerida ja refereerida tingimusel, et kasutatakse korrektset viitamissüsteemi ja arvestatakse delikaatsete teemade puhul autorite õigust privaatsusele. Arhiivimaterjalide publitseerimiseks tuleb kirjalikult taotleda luba EKLA juhatajalt ning järgida Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Publitseerimisel tuleb viidata Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile kui materjalide hoiukohale, kasutades korrektset viitamissüsteemi. Andmete kasutamist kontrollib ka riiklik seadusandlus (isikuandmete kaitse, autorikaitse jm). KMAR materjalide kasutamisel tuleb viidata KMARile. Koopiaid valmistatakse vastavalt kehestatud tingimustele ja hinnakirjale, mis on kinnitatud KM direktori poolt ning kättesaadav ka veebis (http://www.kirmus.ee/est/teenused/arhiivraamatukogu/koopiad-ar.html).
The data present in the ECHA scientific collections may be cited and referred to in the studies and articles on the condition that correct system of referencing is used and in delicate matters the authors' right to privacy is taken into consideration. For publishing archival materials the permission has to be asked in written form from the head of the ECHA and the laws of Estonian Republic have to be followed. In publication the Estonian Cultural History Archives have to be referred to as the repository of the materials, using correct system of reference. The usage of data is also controlled by state legislation (copyright, protection of personal data, etc.) Copies of the materials are made according to the valid conditions and price list, established by the director of Estonian Literary Museum (available at (http://www.kirmus.ee/est/teenused/arhiivraamatukogu/koopiad-ar.html). A reference to the Archival Library must be made each time the material from its collections is used elsewhere.
EKM on praktikabaasiks mitmete erialade tudengitele (infoteadused, IT, kirjandusteadus, restaureerimine). KMAR juhataja kuulub EKM teadusnõukokku ja EKM Teaduskirjastuse nõukokku on ELNET Konsortsiumi juhatuse liige, E-varamu nõukogu liige. KMAR töötajad osalevad ELNET Konsortsiumi ja eraiala ühendustes: tehnilises töörühmas, digiteerimise töörühmas, perioodika ja teenuste töörühmas, Eesti Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise töörühmas, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus, Õpetatud Eesti Seltsis, Balti Saksa Kultuuriseltsis ja Tartu Restauraatorite Klubis.
ELM serves as a partner for a number of higher education institutions, offering practice possibilites for students from several different fields (bibliography, information management, IT, literary studies, restauration). The head of Archival Library belongs to the board of Estonian Literary Museum and of the ELM Press; she is also a member of the Board of ELNET Consortium and E-varamu. The employees of Archival Libaray participate in the work of the following work groups and professional associations: work groups of technical issues, microfilm, and digitisation, periodicals and services at the ELNET Consortium, web archival group of Estonian National Library, work group of old books of the Association of Estonian Librarians, Learned Estonian Society, Estonian Society of Baltic German cultural heritage, Tartu Association of restaurators.