See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Botaanilised kogud (TÜ)
Botaanilised kogud (TÜ), Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Lai 38/40, Tartu 51005
Botaanilised kogud (TÜ)
Botanical collections
TU
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB290 Süstemaatiline botaanika, taksonoomia, morfoloogia, fütogeograafia, kemotaksonoomia, mittesoontaimede füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt
Seotud publikatsioonid (52)
Publikatsioon
1 2 3 >
Vellak, Kai, Ingerpuu, Nele. (2017). Aasta sammal on harilik karusammal. Eesti Loodus, 5, 12−15.
Kalda, Aino; Orav, Kaili (2014). Alexander Georg von Bunge eksikaatkogu. Eesti Loodus, 3, 53−55.
Vellak, Kai; Ingerpuu, Nele; Leis, Mare; Ehrlich, Loore (2015). Annotated checklist of Estonian bryophytes. Folia Cryptogamica Estonica, 52, 109−127.10.12697/fce.2015.52.14.
Triisberg-Uljas, T; Vellak, K (2018). Application of oil-shale ash and straw mulch promotes the revegetation of extracted peatlands. Ecological Engineering, 110, 99−106.10.1016/j.ecoleng.2017.10.006.
Ingerpuu, N., Vellak, K. (2018). Are viable diaspores valid members of the local bryophyte flora? Journal of Bryology, 40 (2), 193−195.10.1080/03736687.2018.1446772.
Ingerpuu, Nele; Nurkse, Kristiina; Vellak, Kai (2014). Bryophytes in Estonian mires. Estonian Journal of Ecology, 63 (1), 3−14.10.3176/eco.2014.1.01.
Ingerpuu, Nele; Nurkse, Kristiina; Vellak, Kai (2014). Bryophytes in Estonian mires. Estonian Journal of Ecology, 63 (1), 3−14.10.3176/eco.2014.1.01.
Orav, A.; Kapp, K.; Raal, A. (2013). Chemosystematic markers for the essential oils in leaves of Mentha species cultivated or growing naturally in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 62 (3), 175−186.
Kook, Ene; Pihu, Silvia; Reier, Ülle; Thetloff, Marge; Aavik, Tsipe; Helm, Aveliina (2016). Do landscape dissimilarity and environmental factors affect genetic and phenotypic variability in Myosotis laxa s. lato (Boraginaceae)? Annales Botanici Fennici, 53 (1-2), 56−66.10.5735/085.053.0211.
Vellak, Kai; Liira, Jaan; Karofeld, Edgar; Galanina, Olga; Noskova, Maria; Paal, Jaanus (2014). Drastic turnover of bryophyte vegetation on bog microforms initiated by air pollution in northeastern Estonia and bordering Russia. Wetlands, x−x.10.1007/s13157-014-0569-3 [ilmumas].
Vellak, K.; Ingerpuu, N.; Karofeld, E. (2013). Eesti turbasamblad. Tartu: Tartu University Press.
Kalda, Aino (2014). Elli Lellep -100. Eesti Loodus, 54−55.
Darman, P; Reier, Ü.; Pai, K. (Tõlkija); Masing, M. (Tõlkija); Tomingas, K. (2009). Ellujäämise käsiraamat. Kerge, M. (Toim.). .. Tallinn: TEA Kirjastus.
Granath, G.; Rydin, H.; Baltzer, J.L.; Bengtsson, F.; Boncek, N.; Bragazza, L.; Bu. C.-J.; Caporn, S. J. M.; Dorrepaal, E.; Galanina, O.; Gałka, M.; Ganeva, A.; Gillikin, D.P.; Goia, I.; Goncharova, N.; Hájek, M.; Haraguchi, A.; Harris, L.I.; Humphreys, E.; Jiroušek, M. ... Rice, S.K. (2018). Environmental and taxonomic controls of carbon and oxygen stable isotope composition in Sphagnum across broad climatic and geographic ranges. Biogeosciences, 15, 5189−5202.
Karofeld, E., Müür, M., Vellak, K. (2016). Factors affecting re-vegetation dynamics of experimentally restored extracted peatland in Estonia. Environmental Science and Pollution Research, 23 (14), 13706−13717.10.1007/s11356-015-5396-4.
Oja, T.; Reier, Ü.; Pihu, S.; Kook, E. (2016). Geneetilised uuringud haruldaste taimeliikide kaitsel. Eesti Loodus, 67 (1), 24−28.
Oja, Tatjana; Talve, Tiina (2012). Genetic diversity and differentiation in six species of the genus Rhinanthus (Orobanchaceae). Plant Systematics and Evolution, 298 (5), 901−911.10.1007/s00606-012-0599-3.
Davison, J.; Moora, M.; Öpik, M.; Adholeya, A.; Ainsaar, L.; Bâ, A.; Burla, S.; Diedhiou, A. G.; Hiiesalu, I.; Jairus, T.; Johnson, N. C.; Kane, A.; Koorem, K.; Kochar, M.; Ndiaye, C.; Pärtel, M.; Reier, Ü.; Saks, Ü.; Singh, R.; Vasar, M. ... Zobel, M. (2015). Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism. Science, 349 (6251), 970−973.10.1126/science.aab1161.
Möls, Tõnu; Vellak, Kai; Vellak, Ain; Ingerpuu, Nele (2013). Global gradients in moss and vascular plant diversity. Biodiversity and Conservation, 22, 1537−1551.10.1007/s10531-013-0492-6.
Öpik, M.; Zobel, M.; Cantero, J.J.; Davison, J.; Facelli, J.M.; Hiiesalu, I.; Jairus, T.; Kalwij, J.M.; Koorem, K.; Leal, M.E.; Liira, J.; Metsis, M.; Neshataeva, V.; Paal, J.; Phosri, C.; Põlme, S.; Reier, Ü.; Saks, Ü.; Schimann, H.; Thiery, O. ... Moora, M. (2013). Global sampling of plant roots expands the described molecular diversity of arbuscular mycorrhizal fungi. Mycorrhiza, 23 (5), 411−430.10.1007/s00572-013-0482-2.
Ingerpuu, N.; Vellak, K. (2012). Growth depends on neighbours: experiments with three Sphagnum species. Journal of Bryology, XXX−XXX.10.1179/1743282012Y.0000000034 [ilmumas].
Ingerpuu, N.; Vellak, K. (2013). Growth depends on neighbours: experiments with three Sphagnum species. Journal of Bryology, 35 (1), 27−32.10.1179/1743282012Y.0000000034.
Vellak, K. (2018). Harilik laanik. Eesti Loodus, 5, 24−27.
Kalamees-Pani, Külli; Mägi, Reet; Isakar, Mare; Pani, Tõnu; Tamm, Aivo; Põldmaa, Kadri; Vellak, Kai; Reier, Ülle; Runnel, Veljo; Int, Sigrid; Kaine, Aavo; Orula, Eva-Liisa; Tamm, Aivo; Liiv, Vello (2013). Huviteatmik-kalender 2013. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Kupper, T.; Ingerpuu, N.; Kupper, P. (2014). Impact of humidity conditions and light availability on dry calcareous grassland vegetation in experimental conditions. <i>Plant Biology Europe FESPB/EPSO 2014 Congress Abstract Book Poster Presentations 22nd - 26th June 2014, Dublin, Ireland Convention Centre Dublin.</i>
Järveoja, Järvi; Peichl, Matthias; Maddison, Martin; Soosaar, Kaido; Vellak, Kai; Karofeld, Edgar; Teemusk, Alar; Mander, Ülo (2016). Impact of water table level on annual carbon and greenhouse gas balances of a restored peat extraction area. Biogeosciences, 13, 2637−2651.10.5194/bg-13-2637-2016.
Kook, Ene; Vedler, Eve; Püssa, Kersti; Kalamees, Rein; Reier, Ülle; Pihu, Silvia (2014). Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution, 0.10.1007/s00606-014-1123-8 [ilmumas].
Kook, Ene; Vedler, Eve; Püssa, Kersti; Kalamees, Rein; Reier, Ülle; Pihu, Silvia (2015). Intra-individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution, 301 (3), 893−910.10.1007/s00606-014-1123-8.
Kukk, Erich, Rakko, Aimar (2014). Järvepall, Eesti järvedest kaduv haruldus. Eesti Loodus, 4, 20−23.
Reier, Ü., Reintal, M. (2008). Kuidas koguda taimi ja teha herbaariumi. Kalamees-Pani, K.; Pani, T.; Kübar, K. (Toim.). Loodusmuuseumi huviteatmik: loodusvaatlused ja kogud (8−9).. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Kupper, Tiiu; Orula, Eva-Liisa; Reier, Ülle; Vellak, Kai (2018). Kuidas sai juubelikingiks õpilaste koostatud taimevaramu? Eesti Loodus, 69 (3), 22−24.
Reier, Ülle; Ingerpuu, Nele; Meitern, Annika; Veromann-Jürgenson, Linda-Liisa (2018). Maailma taimeteadlased Hiinas: tagasivaade XIX rahvusvahelisele botaanikakongressile. Eesti Loodus, 69 (5), 28−33.
Ingerpuu, Nele ja Vellak, Kai (2012). Maailma turbasammalde uurijad esimest korda Eestis koos. Eesti Loodus, 11, 26−28.
Ingerpuu, Nele, Vellak, Kai (2017). Methods for monitoring threatened bryophytes. Biodiversity and Conservation, 26 (14), 3275 −3287.10.1007/s10531-017-1405-x.
Davison, John; Moora, Mari; Öpik, Maarja; Ainsaar, Leho; Ducousso, Marc; Hiiesalu, Inga; Jairus, Teele; Johnson, Nancy; Jourand, Philippe; Kalamees, Rein; Koorem, Kadri; Meyers, Jean-Yves; Püssa, Kersti; Reier, Ülle; Pärtel, Meelis; Semchenko, Marina; Traveset, Anna; Vasar, Martti; Zobel, Martin (2018). Microbial island biogeography: isolation shapes the life history characteristics but not diversity of root-symbiotic fungal communities. Isme Journal, 12 (9), 2211−2224.10.1038/s41396-018-0196-8.
Vellak, Kai; Kannukene, Leiti; Leis, Mare; Ingerpuu, Nele (2013). New Estonian records: Mosses. Folia Cryptogamica Estonica, 50, 121−122.10.12697/fce.2013.50.15.
Vellak, K., Ingerpuu, N., During, H., Flatberg, K.I., Leis, M., Ehrlich, L., Kannukene, L., Kupper, T. (2017). New Estonian records: mosses. Folia Cryptogamica Estonica, 54, 143−145.10.12697/fce.2017.54.17.
Karofeld, Edgar; Vellak, Kai (2017). Perfomance of Sphagnum species in experimental extracted peatland restoration. <i>2nd International Conference on the Utilisation of Wetland Plants.: Renewable Resources from Wet and Rewetted Peatlands. Greifswald, 26-28 IX 2017.</i> Greifswald: University of Greifswald, 66.
Talve, T.; McGlaughlin, M.E.; Helenurm, K; Wallace, L.E.; Oja, T. (2014). Population genetic diversity and species relationships in the genus Rhinanthus L. based on microsatellite markers. Plant Biology, 16 (2), 495−502.10.1111/plb.12057.
Ingerpuu, N.; Vellak, K. (2012). Response of Old-field Bryophyte Layer to Rapid Afforestation and Experimental Air Humidity Increase. <i>The 55th Symposium of the International Association for Vegetation Science. Climate Change and Vegetation Science. Abstract Book: The 55th Symposium of the International Association for Vegetation Science. Mokpo, Korea. 23-28 July, 2012.</i> 222.
Metsoja, Jaak-Albert; Neuenkamp, Lena; Pihu, Silvia; Vellak, Kai; Kalwij, Jesse M.; Zobel, Martin (2012). Restoration of flooded meadows in Estonia – vegetation changes and management indicators. Applied Vegetation Science, 15 (2, SI), 231−244.10.1111/j.1654-109X.2011.01171.x.
Ingerpuu, N., Vellak, K., Ehrlich, L. (2018). Revised red data list of Estonian bryophytes. Folia Cryptogamica Estonica, 55, 97−104.10.12697/fce.2018.55.10.
Talve, Tiina; Mürk, Margarita; Lindell, Torbjörn; Oja, Tatjana (2014). Rhinanthus plants found in calcareous fens on Gotland (Sweden): are they related to R. osiliensis from Saaremaa (Estonia)? Biochemical Systematics and Ecology, x [ilmumas].
Bremer, Kåre; Bremer, Brigitta; Thulin, Mats (2013). Sissejuhatus õistaimede fülogeneesi ja süstemaatikasse. 1−178.
Bennett, Jonathan A.; Riibak, Kersti; Kook, Ene; Reier, Ülle; Tamme, Riin; Bueno, C. Guillermo; Pärtel, Meelis (2016). Species pools, community completeness, and invasion: Disentangling diversity effects on the establishment of native and alien species. Ecology Letters, 19 (12), 1496−1505.10.1111/ele.12702.
Kalda, Aino; Kukk, Erich (2014). Taimesüstemaatik ja -geograaf Nikolai Kuznetsov. Eesti Loodus, 12, 64−67.
Reier, Ülle (2013). Tartu ülikooli taimeteadlaste uurimisretked Mongooliasse. Toomas Kukk (Toim.). (50−57).. Eesti Loodus.
Kučera, J., Blockeel, T.L., Erzberger, P., Papp, B., Soldan, Z., Vellak, K., Werner, O., Ros, R.M. (2018). The Didymodon tophaceus complex (Pottiaceae, Bryophyta) revisited: new data support the subspecific rank of currently recognized species. Cryptogamie Bryologie Lichenologie, 39 (2), 241−257.10.7872/cryb/v39.iss2.2018.241.
Vellak, K.; Ingerpuu, N. (2012). The state of bryophyte conservation in Estonia. Studia Botanica Hungarica, 43, 59−68.
Schmidt L, Fischer M, Oja T. (2018). Two Closely Related Species Differ in their Regional Genetic Differentiation Despite Admixing. AoB Plants, 10 (1), 1−17.10.1093/aobpla/ply007.
А.В. Щербаков, Ю. Рейер, О.С. Гринченко (2018). ГЕРБАРНЫЕ ФОНДЫ ПО ФЛОРЕ СРЕДНЕЙ РОССИИ В ГЕРБАРИИ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА (TU). Фиторазнообразие Восточной Европы, XII (1), 131−134.10.24411/2072-8816-2018-10009.
Щербаков А. В., Агафонов В. А., Рейер Ю., Негробов В. В., Беденко А. Б. (Scherbakov A. V., Agafonov V. A., Reyer Y., Negrobov V. V., Bedenko A.B.) (2017). История гербария Воронежкого государстенного унивеситета (VOR) в первой полвине ХХ века (History Herbarium Voronezh State University (VOR) in the First Half of the XX Century). Вестник Воронежского государственного университета, Серия: Химия. Биология. Фармация. (Proceedings of Voronezh State University,Series: Chemistry. Biology. Pharmacy), 2, 43−47.
Projektid (14)
Projekt
LLTOM17250 "Ammendatud turbamaardlate veerežiimi taastamise kompleksuuringu metoodika väljatöötamine ja uuringu läbiviimine (24.04.2017−1.09.2023)", Ain Kull, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LLOOM15154 "Kaitstavate sammalde seiremetoodika analüüs ja metoodika täpsustamine (13.10.2015−1.12.2015)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
SLTOM17395 "Kõdusoometsade looduskaitseperspektiiv (20.06.2017−8.06.2019)", Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LP6LM18082 "Liigiinventuurid ja uuringud II (Rohelise hiidkupra valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperthinnang) (22.01.2018−30.04.2018)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli loodusmuuseum.
LLTOM17343 "Liikide ohustatuse hindamine (Kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta), lehtsammaltaimed (Bryophyta) ja helviksammaltaimed (Marchantiophyta) kõik liigid) (7.06.2017−1.04.2018)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LP6LM17551 "Linnudirektiivi artikkel 12 ja loodusdirektiivi artikkel 17 aruandeperioodi 2013–2018 aruanded (aruandevormi liigiaruande osa aruandenäitajate hindamine sammaltaimede osas) (22.12.2017−15.11.2018)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli loodusmuuseum.
MP1UM11034 "Loodusteadusliku pärandi avalikustamine Europeana platvormil (1.03.2011−28.02.2014)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid, Loodusmuuseum.
IUT20-53 "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (1.01.2014−31.12.2019)", Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LLTOM16227 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2016 (Seiretöö - kaitstavad samblad) (30.05.2016−1.11.2016)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LP1LM17281 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2017 (Seiretöö - kaitstavad samblad) (24.05.2017−1.11.2017)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP6LM18323 "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööd 2018 (Seiretöö - kaitstavad samblad) (22.06.2018−1.11.2018)", Kai Vellak, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
LP1LM17124 "Tallinna Botaanikaaia samblike, sammalde ja puuseente püsinäituse sammalde eksponaatide uuendamine (20.03.2017−15.10.2017)", Tiiu Kupper, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
IUT20-29 "Tume elurikkus: taksonoomiline, fülogeneetiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus dünaamilistes taimekooslustes (1.01.2014−31.12.2019)", Meelis Pärtel, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
IUT34-7 "Uudsed ökosüsteemid ja ökoloogiline taastamine säästva looduskasutuse kontekstis (1.01.2015−31.12.2020)", Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
TÜ Loodusmuuseumi botaanilised kogud sisaldavad materjale taimede (soontaimed, sammaltaimed ja rohevetikad) ja mõnede mikrovetikarühmade taksonite kohta. Seisuga 31.10.2018 on botaanilistes kogudes arvel 318 784 eksemplari. Vanimad eksemplarid kogudes pärinevad 18. sajandist. Botaaniliste kogude põhieesmärk on koguda ja säilitada nii Eesti taksonite tõendeksemplare, kui ka maailma taimede ja vetikate herbaareksemplare ning võimaldada säilitatava materjali kasutamine kõikidele huvirühmadele teaduslike uurimistööde läbiviimisel ning harrastusteaduse eesmärgil digitaalselt ja eksemplaridena töötamisel kogudes. Kogudes säilitatavad eksemplarid on vabalt kasutamiseks teadus- ja õppetöö eesmärgil nii Eesti kui välisteadlastele vastavalt rahvusvahelistele normidele geneetiliste resursside kogumise, kasutamise ja laenutamise kohta. Kogude kasutamine on reguleeritud eeskirjadega, mis on vastavuses kogudele kehtestatud rahvusvaheliste nõuetega. Lähtuvalt Nagoya protokolli reeglitest on kogudes hoiul ka molekulaarsete uuringute tõendeksemplarid (nii sammal- kui ka soontaimed), mille geenijärjestused on kättesaadavad andmebaasidest. 31.10.2018 seisuga oli GenBank-is kirjas 280 TU ID-numbriga järjestust) ja PlutoF-s 75 järjestust). Botaanilised kogud sisaldavad kolme allkogu: 1) soontaimede herbaarium, 2) sammaltaimede herbaarium ning 3) algoloogiline kogu, mis sisaldab makrovetikate herbaariumit ja vetikajooniste kogu e. ikonoteeki. Soontaimede herbaarium jaguneb kaheks osaks: Eesti taimed (Planta Estonicae) ja üldherbaarium (Herbarium Generale), käesolevaks ajaks on digiteeritud ca kolmandik herbaariumis olevatest eksemplaridest (104 140 eksemplari). Lisaks on koguga seotud karpoloogiline kogu, vanem botaaniline kirjandus ja välipäevikud, fotod ning vanemad botaanika välitöövahendid. Herbarium Generale on Eesti suurim väljast poolt Eestit pärinevate herbaareksemplaride kogu. Suur osa materjalidest on pärit Venemaalt, esinduslik on ka Austraalia taimede herbaarium. Botaanilised kogud on kujunenud töötajate kogutud materjalide põhjal ekspeditsioonidelt Eestis ja üle maailma, kogudesse on lisandud eksemplare herbaariumite vahelise vahetamise ja kinkimise tulemusel. Suuremad eksepditsioonid viimastel aastatel on toimunud Lõuna-Ameerikasse (2009, 2014) ja Aafrikasse (2007). 2. Sammaltaimede herbaariumis ligikaudu 23 000 säilikut leht-, kõder- ja helviksammaltaimede hõimkondadest. Herbaarium jaguneb kaheks osaks: 1) põhikogu, mis sisaldab Eestist ja erinevatest geograafilistest regioonidest pärit eksemplare enam kui 1500 taksoni kohta, ning 2) ajaloolised kollektsioonid, kus on hoiul teadlaste isikukogud (E. Russow, G.K. Girgensohn, L. Rabenhorst, C. Warnstorf, T. Lippmaa jt.). Ajaloolised kollektsioonid sisaldavad hinnanguliselt 8000 säilikut. Sammaltaimede herbaariumist on andmebaasi kantud 31.10.2018.a. seisuga 15 255 eksemplari andmed, mis on 2/3 (68%)sammaltaimede kogus hoiul olevatest eksemplaridest. Lisaks sammalde herbaareksemplaridele on põhikogusse liidetud ka eksikaatkogud, neist suurimad on Põhja-Ameerikast, Venemaalt ja Kanaaridelt. Ajaloolistest eksikaatkogudest tähtsamad on Joh. Mikutowicz’i Bryotheca Baltica, G.K. Girgensohni, L. Rabenhorsti ja C. Warnstorfi kogutud eksikaatmaterjalid, kokku ca 3000 eksemplari. 3. Algoloogilise kogu suurima osa moodustab vetikate ikonoteek - see on liikide jooniste ja kirjelduste kartoteek, mis on vetikate süstemaatika ja taksonoomia uurimise oluline alus. Ikonoteegi põhirõhk on ikkesvetikate (Desmidales) liikide ja liigist alamate taksonite kirjeldustel ja joonistel.Ikonoteek sisaldab hinnaguliselt 14 000 liigilehte. Oluliseks on peetud nomenklatuuri ja sünonüümistiku korrektsust ning taksonite võimalikult täielikku esindatust. Makrovetikate herbaariumis on 995 mage- ja mereveevetikate herbaareksemplari, lisaks umbes 1000 vetikate märgpreparaati. 2018.aastal võeti kogus arvele 151 mikrovetika püsipreparaati, neist 133 preparaati O.Nordstedti eksikaatkogust.
The botanical collections includes herbaria of vascular plants and bryophytes and algological collections, altogether 318 784 specimens for the October 31 2018. Altogether more than 300 sequences are added to the database, which voucher specimens are kept in our herbarium. The collections are open for scientific studies and for citizen science. There is no separate exhibition hall, but temporary exhibitions are organized twice in a year. Plant diversity of our collections has exhibited on permanent exhibition of the Natural History Museum since 2016. Botanical collections includes three different collections: 1. Herbarium of vascular plants - includes more than 280 000 specimens, most representative are collection of Estonian plants (ca 90 000 specimens). We have also representative collections from Russia, Europe, Australia and other regions. 2. Herbarium of bryophytes - ca 23 000 specimens. Bryological collections include three parts: 1) main collection, where species are arranged in alphabetical order of genera. Specimens collected from Estonia and elsewhere (15 255 specimens are databased for 31.10.2018); 2) historical collections collected by Girgensohn, Russow, Warnstorf etc. (ca 8000 specimens) and 3) exsiccatae collections (ca 3000 specimens), the most representative exsiccate is from Russia and is updated regularly. 3. Algological collections consist of macro-algae collection (995 specimens) and wet collection of micro-algae (ca 1000 examples). In addition, ca 14 000 sheets of drawings of Desmidales and related algological literature of K. Thomasson are kept in phycological collection. In 2018. altogether 151 slides of micro-algae was deposited in phycological collections, among them 133 slides from O.Nordstedt's exsiccatae collection.
Alamkogud (3)
NimiNimi inglise keeles
Algoloogiline koguAlgological collection
Sammaltaimede herbaariumHerbarium of bryophytes
Soontaimede herbaariumHerbarium of vascular plants
Säilikud (2)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
digifotod104 140andmefaildigitaliseeritud soontaimede, sammaltaimede ja vetikate herbaareksemplarid ja etiketid, mis on kättesaadavad eElurikkuse portaali kaudu. Kaitsealuste liikide ja haruldaste taimede digiinfo ei ole avalikustatud.Altogether 104 140 specimens of vascular plants, bryophytes and algae are digitized for 31.10.2018. Specimen' info is available from eElurikkus: https://elurikkus.ee/collectory/public/show/co15. Info for species that are protected in Estonia or in Europe is not open for public.
herbaareksemplarid318 784eksemplarSoontaimede herbaarium on Eesti vanim ja suurim botaaniline kogu. Kogu Eesti kollektsioonis on herbaarmaterjale enam kui 2500 taksoni, Eestis looduslikult kasvavate ja kultuuris kasvatavate taimede kohta. Üldherbaariumis on materjale enam kui 12 000 taksoni kohta. Soontaimede herbaariumis hoiustatakse 56 taksoni tüüpmaterjale. Sammalde herbaariumis on tõendmaterjale ca 1500 taksoni kohta erinevatest maakera piirkondadest, sealjuures 6 taksoni tüüpmaterjalid. Eesti sammalde nimestiku (2015) aluseks olevatest taksonite tõendeksemplaridest 352 (s.o. 59%) asub TU sammalde herbaariumis. Ajaloolised kollekstioonid ootavad osaliselt veel teaduslikku läbitöötamist ning originaalmaterjalist tüüpide määramist. Kogude korrstamise käigus on leitud kahe taksoni originaalmaterjalid. Algoloogiliste kogude väärtosa moodustab ikonoteek (jooniste ja mikrofotode kogu), kus on jooniseid alates 1830-datest aastatest kaasajani. Ikonoteek on oluliseks osaks vetikate taksoninimede kaasajastamisel ja süstematiseerimisel. Makrovetikate herbaarium sisaldab 31.10.2018. seisuga 995 eksemplari. Vetikakogudest on leitud originaalmaterjali kolme taksoni kohta, mis kõik asuvad eksikaatkogus Wittrock et al. (1903). Sammalde herbaariumist on andmebaasist kättesaadav 15 255 eksemplari info. Soontaimede herbaariumist on andmebaasi kantud 89 716 eksemplari info. In herbarium of vascular plants are voucher specimens for more that 2500 taxons native in Estonia and cultivated. General herbarium of vascular plants includes material for more that 12 00 taxons. Bryophyte herbarium includes specimens for around 1500 taxons worldwide, the amount of bryological historical collections is ca 8000 specimens. Type material for 56 vascular plant and for six bryophyte taxons are kept in the botanical collections of the Natural History Museum, UT. Algological collection consists of the herbarium of macro algae (995 specimens) and iconotheca of Desmidales (more than 14 00 sheets). Three specimens of original material have been found in exsiccate collections by Wittrock et al. (1903).
Botaaniliste kollekstioonide ajalugu Tartu Ülikoolis algab koos loodusmuuseumi rajamisega 1802. aastal. 2007. aastal moodustati taime-ja seenekogude baasil TÜ Loodusmuuseumi allüksusena botaanika- ja mükoloogiamuuseum. Alates käesolevast aastast on botaanilised kogud allüksusena TÜ loodusmuuseumi struktuuriüksusest. Botaanilsied kogud hõlmavad soon- ja sammaltaimede herbaariumid ning algoloogilised kollektsioonid. Botaanilistes kogudes säilitatakse lisaks teadulikele herbaareksemplaridela ka ajaloolise väärtusega herbaariume, Tartu Ülikoolis töötanud botaanikute (herbaar)materjale, välitööde andmeid kui ka botaanilisi teatmeteoseid, fotosid ning vahendeid, mis on seotud kollektsioonidega.
Teaduskollektsiooni kasutajad (6)
Kasutaja tüüp%
erialaspetsialistid
kraadiõppurid
teadustöötajad
välisteadlased
õppejõud
üliõpilased
Kollekstioonid on avatud kasutamiseks nii kohapeal kui ka laenutuse teel. Võimalik on laenutada ka digitaalset materjali, tüüpmaterjalid ja ajaloolised kollektsioonid on ainult kohapeal kasutamiseks.
Collections are available for scientific studies and it is possible to request for a loan. For historical and type specimens we lend out only as a digital forms.
Kogude kasutamise eeskiri on kättesaadav kohapeal kogudes töötades ja TÜ Loodusmuuseumi kodulehelt http://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/UT_Loodusmuuseum_botaanika_ja_mukoloogiakogude_kasutamine_2016%20%282%29.pdf
General guidelines for working with collections can be download from the museum homepage and are available in storage rooms. Loan conditions will be sent as a supplement with the loan.
Erinevate proovide võtmine herbaarkogude eksemplaridest tuleb kooskõlastatksea kuraatoriga ning kasutatud materjali tuleb viidata kehtivate reegilte alusel. Lähtuvalt Nagoya protokollist tuleb DNA analüüside tulemused kanda rahvusvaheliselt aktsepteeritud andembaasidesse (n. GenBank) ning seostada eksemplaridega andmebaasis. rahvusavaheliselt kehtivad laenureeglid antakse laenauga kaasa nii eesti kui ka inglsie keeles.
Taking samples from the herbarium specimens have to be agreed with curator and refer to the herbarium source appropriately. Data (incl. all sequences) should be databased appropriately according to the Nagoya protocol and info about published data should be sent to the herbarium.