Tartu Ülikooli mükoloogiliste kogude alla kuulub kolm alakogu: kuivatatud seente kogu, samblike kogu ja seente eluskultuuride kogu.
1) TÜ Loodusmuuseumi seente kogusse kuuluvad kõik seened välja arvatud lihheniseerunud seened. Kogu on suhteliselt väike, kuid viimastel aastatel jõudsalt kasvanud seoses TÜ teadurite ja kraadiõppurite ekspeditsioonide ja välitöödega. Hinnanguliselt sisaldab kuivatatud seente kogu 18 000 seeneksemplari. Neist üle 11 000 eksemplari on kogutud Eestist. Osa materjali on deponeeritud uurijate poolt väljaspoolt Tartu Ülikooli. Väike osa materjali on saadud kingitusena või vahetusena. Põhiliselt kuuluvad kogu koosseisu kott- ja kandseente hõimkonda kuuluvad seened. Eriti hästi on esindatud seente seltsidesse Agaricales, Polyporales, Thelephorales, Helotiales ja Hypocreales kuuluvad taksonid, kuna nende rühmadega tegeldakse Tartu Ülikoolis kõige intensiivsemalt. Kogus talletatakse 119 tüüpeksemplari. Tüüpeksemplaride hulgas on 28 holotüüpi, mis esindavad TÜ teadlaste poolt kirjeldatud seeneliike.
2) Seente eluskultuuride kogus säilitatakse eluskultuure nii katseklaasides (+6° C) kui ka viaalides sügavkülmas (-80°C, talletatakse glütseriini lahuses). Eluskultuuridena talletatakse põhiliselt mükoriisat moodustavaid seeni, seltsi Hypocreales kuuluvaid seeni, vähesel määral inimestel seenhaigusi tekitavaid seeneliike, jms. Isolaatide geograafiline päritolu on erinev, eraldatud on peamiselt Eestist kogutud materjalidest, aga ka välisekspeditsioonidelt kaasatoodud materjalidest. Rahvusvahelisel tasemel käsitletakse TÜ ja EMÜ eluskultuuride kollektsiooni ühise akronüümi - TFC - all.
3) TÜ Loodusmuuseumi samblike kogus talletatakse samblikke, samblikel parasiteerivaid seeni ning osaliselt ka lihheniseerunud seentele süstemaatiliselt lähedasi seeni. Hinnanguliselt talletatakse kogus 95 000 eksemplari. Nende hulgas on 144 tüüpeksemplari, neist holotüüpe on 15.
Ajaloolistel põhjustel on TÜ samblike kogu jaotatud kaheks alakoguks - Eesti samblike koguks (Herbarium Estoniae) ja üldkoguks (Herbarium Generale). Eesti herbaarium on suurim Eesti samblike kogu maailmas ning hõlmab hinnanguliselt 55 000 eksemplari. Eesti herbaariumi vanimad eksemplarid pärinevad 19 saj. lõpust. Põhiosa materjalist on kogutud TÜ teadlaste ja kraadiõppurite erinevate teadusprojektide raames.
Samblike üldherbaarium (Herbarium Generale) hõlmab materjale väljaspoolt Eestit (ca. 40 000 eksemplari) Suurima osa kogust moodustavad endise NSVL territooriumilt kogutud samblikud, sealhulgas c. 10 000 eksemplari Siberist (Baikali ümbrusest) ning c. 9000 eksemplari Kaug-Idast (Habarovsk ja Primorje, Kamtšatka ja Tšukotka, Wrangeli, Sahhalin ja Kuriili saared jt). Osa üldherbaariumis talletatavatest materjalidest on saadud vahetuste või kingitustena. 1990.-tel aastatel omandas TÜ annetuse Canberrast Austraalia Rahvusliku Botaanikaaia Herbaariumis brüoloogina töötanud väliseestlase Heinar Streimanni vahendusel (c. 3500 eksemplari lõunapoolkeralt - Austraalia, Uus Meremaa, Paapua Uus Ginea jt.). Üldherbaariumis asuvad ka eksikaatkogusid. Esindatud on 33 eksikaatseeriat, neist suurimad on Lichenotheca Fennica (Räsänen); Lichenes Fenniae Exsiccati (Räsänen), Lichenes Danici Exsiccati, Lichenes Groenlandici Exsiccati ja Lichens of Eastern North America exsiccati. Kolme viimast seeriat saadakse vahetusena seniajani.
The mycological collection of the University of Tartu include three subcollections: collection of dried fungi, collection of dried lichens and collection of fungal cultures.
1) Th collection of dried fungi includes all fungi except lichenized fungi. The mycological collection of the Natural History Museum of the University of Tartu is quite small (approximately 18 000 specimens), but is constantly growing due to the deposition of the material collected by the researchers and graduate students of the UT during their scientific expeditions and field works. Smaller amount of material is deposited by the people outside of the UT or acquired as exchange or gift.
The largest part of the collection is formed by the ascomycetous and basidiomycetous fungi. Due to the fact that the researchers of the UT are working with the taxa from the fungal orders Agaricales, Polyporales, Thelephorales, Helotiales and Hypocreales, these fungi are the best represented in the collection. There are 119 type specimens in the mycologial collection, of them 28 holotypes. Most of them are described by the researchers of the University.
2) The living fungal specimens are stored in test tubes (+6° C) or in vials in freezer (-80 °C in glycerine). The collection includes mostly mycorrhiza-forming fungi, fungi from the order Hypocreales, a few fungi that cause human fungal disesases, etc. The geographical origin of isolates varies, but Estonian material dominates. Internationally, the collection is known under acronyme TFC (Tartu Fungal Collection). TFC includes collections deposited in TU and in Estonian University of Life Sciences.
3) Lichens, lichenicolous fungi and a few non-lichenized fungi which are systematically allied to lichenized fungi are preserved in the lichen herbarium of the Natural History Museum of the University if Tartu. The lichen collection includes ca. 95 000 specimens. There are 144 type specimens, of them 15 holotypes.
Due to the historical reasons, the collection is divided into two parts - Estonian herbarium (Herbarium Estoniae) and general herbarium (Herbarium Generale). The Estonian Herbarium is the largest collection of Estonian lichens (ca. 55 000 specimens) in the world. The oldest material is from the end of 19th century. The material in Estonian herbarium is mostly collected by the researchers and graduate students of the UT during their research projects and field works. Lichen specimens outside of the Estonian territory are kept in the general herbarium. The collection includes approximately 40 000 specimens. The largest part of the herbarium is formed by the material collected by the researchers of the UT in their scientific expeditions. The most valuable part of the herbarium is from the former territory of the USSR, including c. 10 000 samples from Baical area collected in 1979-1982, c. 9000 samples from Far East (Primorye, Khabarovsk region. Kamtchatka, Kuril Islands etc.). In 1990-s, c. 3500 herbarium envelopes were donated by Heinar Streimann from the Australian National Herbarium in Canberra. This material is collected from Southern Hemisphere (Australia, New Zealand, Papua New Guinea, etc.). The general herbarium includes also exsiccate collections (in total 33 series) acquired mostly via exchange programs. The largest series are Lichenotheca Fennica (Räsänen); Lichenes Fenniae Exsiccati (Räsänen), Lichenes Danici Exsiccati, Lichenes Groenlandici Exsiccati ja Lichens of Eastern North America exsiccati. The exchange programs are still on-going.
Puuduvad
TÜ Loodusmuuseumi mõlemad seente kogud (nii eluskultuuride kui ka kuivatatud seente kogu) on ühed noorimaid, asutatud 2005.a. Kogusse talletavad oma materjale TÜ teadlased ja kraadiõppurid ning deponeerivad uurijad väljaspoolt Tartu Ülikooli. Kuni 2009 a.-ni asusid kogud aadressil Vanemuise 21, kus töötas TÜ mükoloogia töögrupp. Seoses uue õppehoone - Chemicumi valmimisega Ravila 14a, kolis töögrupp koos mükoloogiliste kollektsioonidega uue pinnale.
TÜ Loodusmuuseumi samblike kogu täpne asutamisaeg on teadmata. Vanimad kogus talletatavad eksemplarid pärinevad 1860-test (A. Bruttani kollektsioon c. 500 eksemplariga, lisaks eksemplarid, mille etiketil Herbarium Horti Botanici Jurjeviensis). Väärtkogude hulka kuuluvad veel P. Wasmuthi, K. Mereschkowsky, H. Aasmaa ja V. Räsäneni kollektsioonid. Samuti esimese eestlasest lihhenoloogi Hilja Lippmaa, nagu ka D. Reinthali, J. Ruubeli, G. Vilbaste ja T. Lippmaa kollektsioonid põhiliselt 1930-ist. Dokumentatsioon nimetatud kogude omandamise kohta puudub. Võimalik, et need hävinesid sõja ajal. Suurim nõukogude perioodist pärinev kollektsioon on prof. Hans Trassilt, kes koos kolleegidega tõi kaasa materjale uurimisretkedelt, peamiselt endise NL territooriumilt.
Samblike kogu andmebaasistamist alustati 1995.a. Andmebaasistamiseks kasutati spetsiaalselt botaaniliste kogude andmebaasistamiseks välja töötatud tarkvara BRAHMS. 2010.a. toimus üleminek TÜ Loodusmuusemis väljatöötatud andmebaasisüsteemile.
Põhiliselt kasutavad TÜ Loodusmuuseumi seente ja samblike kogusid TÜ teadustöötajad ja kraadiõppurid, samuti uurijad väljaspoolt TÜ-d, keskmiselt 3-4 inimest päevas. Tihe koostöö toimub teiste Eesti mükoloogiliste kogudega - Eesti Maaülikooli (TAA(M) ja EAA(M)), Tallinna Botaanikaaia (TALL) ning Eesti Loodusmuuseumi (TAM) mükoloogiliste kogudega. Koostöö hõlmab vastastikust kogude külastamist ja laenamist. Samuti toimub ühise veebipõhise andmebaasi arendamine, mis võimaldab mükoloogilisi kogusid efektiivsemalt hallata ja kasutada.
Keskmiselt tuleb TÜ seente kogudesse väljaspoolt Eestit materjali väljalaenamiseks aastas 10 palvet, mis võimalusel ka rahuldatakse.
The mycological collections of the Natural History Museum of the UT is mostly used by the researchers and graduate students of the UT and of the University of Life Sciences, less by the amateur researchers, approximately 3-4 persons per day.. The mycologial collection tightly cooperates with the rest of Estonian mycological collections i.e. with the mycological collection of the Estonian University of Life Sciences (TAA(M), EAA(M)), Tallinn's Botanical Garden (loans, visits of researchers) and Estonian Nature Museum (TAM)
There are approximately 10 loan requests per year outside of Estonia. All loan requests are granted if possible.
Vastavalt loodusmuuseumis kehtestatud korrale.
https://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/UT_Loodusmuuseum_botaanika_ja_mukoloogiakogude_kasutamine_2016%20%282%29.pdf
The rules are in accordance with the general order of the Natural History Museum of the University of Tartu.
https://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/UT_Loodusmuuseum_botaanika_ja_mukoloogiakogude_kasutamine_2016%20%282%29.pdf
Andmete ja materjalide kasutamine on vaba. Herbaarmaterjalide kasutamine toimib vastavalt kogudes kehtestatud reeglitele ning kokkuleppel kogu kuraatoriga. Piiranguid võidakse kehtestatakse tüüpmaterjalide kasutamisele või andmetele, mis on teaduspublikatsioonina avaldamata. Teadustöödes, kus on kasutatud TÜ loodusmuuseumist laenatud eksemplare tuleb näidata kogu akronüüm ja täielik nimetus. Ilmunud teadustöö üks separaat või .pdf-formaadis fail tuleb saata TÜ loodusmuuseumile.
The exploitation of material and data is free. The exploitation of material should be in accordance with the general rules of the collection's usage. The limitations can be made for the usage of type material and for the unpublished data according to the researchers will. If the material which is loaned from the collections of the Natural History Museum of UT has been used for scientific research, then it is necessary to refer the acronym and full name of the scientific collection in the scientific paper. The author(s) have to send a copy or .pdf-file to the museum.