Botaanilised kogud
Botaanilised kogud, Eesti Maaülikool.
Tartu, Kreutzwaldi 5D - 208
Botaanilised kogud
Botanical collection
TAA(B)
  • {{item.DisplayName}}
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB320 Süstemaatiline botaanika, zooloogia, zoogeograafia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt
Seotud publikatsioonid (68)
Publikatsioon
1 2 3 >
Otsus, Merit; Kukk, Dora; Kattai, Kaili; Sammul, Marek (2014). Clonal ability, height and growth form explain species' response to habitat deterioration in Fennoscandian wooded meadows. Plant Ecology, x−x, 10.1007/s11258-014-0347-6.
Sõukand, R.; Pieroni, A.; Biró, M.; Dénes, A.; Doğan, Y.; Hajdari, A.; Kalle, R.; Reade, B.; Mustafa, B.; Nedelcheva, A.; Quave, C. L.; Łuczaj, Ł. (2015). An ethnobotanical perspective on traditional fermented plant foods and beverages in Eastern Europe. Journal of Ethnopharmacology, 170, 284−296.
Vellak, Kai; Ingerpuu, Nele; Leis, Mare; Ehrlich, Loore (2015). Annotated checklist of Estonian bryophytes. Folia Cryptogamica Estonica, 52, 109−127, 10.12697/fce.2015.52.14.
Lopp, Juta; Sammul, Marek (2016). Benefits of clonal propagation: impact of imported assimilates from connected ramets. Plant Ecology, 217 (3), 315−329.10.1007/s11258-016-0573-1.
Kannukene, Leiti; Leis, Mare (2009). Bryoflora and vegetation of Pakri Islands (Gulf of Finland, Estonia). Folia Cryptogamica Estonica, 45, 55−64.
Kana, Silja; Otsus, Merit; Sammul, Marek; Laanisto, Lauri; Kull, Tiiu (2015). Change in species composition during 55 years: a re-sampling study of species-rich meadows in Estonia. Annales Botanici Fennici, 52, 419−431.
Leht, M. (2005). Cladistic and phenetic analyses of relationships in Vicia subgenus Cracca (Fabaceae) based on morphological data. Taxon, 54 (4), 1023−1032.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2016). Current and remembered past uses of wild food plants in Saaremaa, Estonia: changes in the context of unlearning debt. Economic Botany, 70 (3), 235−253.10.1007/s12231-016-9355-x.
Kaljund, Karin; Leht, Malle; Jaaska, Vello (2012). Differential recolonization of disturbed habitats by Medicago sativa ssp. falcata, a rhizomatous herbal legume. <i>Plant Population Biology Conference 2012: Revisiting important questions and defining new horizons, Zürich, 17-19 May .</i> 18.
Krall, H.; Kukk, T.; Kull, T.; Kuusk, V.; Leht, M.; Oja, T.; Reier, Ü.; Sepp, S.; Zingel, H.; Tuulik, T. (2007). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Krall, H.; Kukk, T.; Kull, T.; Kuusk, Vi.; Leht, M.; Oja, T.; Pihu, S.; Reier, Ü.; Zingel, H.; Tuulik, T.; Muuga, G.; Zingel, H. (2010). Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Maaülikool : Eesti Loodusfoto.
Kaljund, Karin; Leht, Malle (2013). Extensive introgressive hybridization from cultivated lucerne to populations of native sickle medic in Estonia. Annales Botanici Fennici, 50, 23−31, 10.5735/085.050.0103.
Metsare, Mirjam; Ilves, Aigi; Haldna, Marina; Kull, Tiiu; Tali, Kadri (2015). Four Seed Quality Measures in Orchids with different Pollination Systems. Acta Botanica Gallica, 162 (4), 263−269.
Ilves, Aigi; Metsare, Mirjam; Seliškar, Andrej; García, Maria Begoña; Vassiliou, Loukia; Pierce, Simon; Tatarenko, Irina; Tali, Kadri; Kull, Tiiu (2016). Genetic diversity patterns of the orchid Anacamptis pyramidalis at the edges of its distribution range. Plant Systematics and Evolution, 302 (9), 1227−1238, 10.1007/s00606-016-1328-0.
Kaljund, Karin (2013). Genetic diversity, genotypic structure and vulnerability of native populations of sickle medic (Medicago sativa ssp. falcata) in Estonia. (Doktoritöö, Eesti Maaülikool). Tartu: Ecoprint.
Ilves, Aigi ; Lanno, Kaire; Sammul, Marek; Tali, Kadri (2013). Genetic variability, population size and reproduction potential in Ligularia sibirica (L.) populations in Estonia. Conservation Genetics, 14 (3), 661−669.10.1007/s10592-013-0459-x.
Sammul, Marek; Kull, Tiiu; Lanno, Kaire; Otsus, Merit; Mägi, Merike; Kana, Silja (2008). Habitat preferences and distribution characteristics are indicative of species long-term persistence in the Estonian flora. Biodiversity and Conservation, 17, 3531−3550.
Hirv, Margit; Tali, Kadri; Haldna, Marina; Kull, Tiiu (2010). Habitat preferences as related to the prolonged dormancy of perennial herbs and ferns. Plant Ecology, 210 (1), 111−123, 10.1007/s11258-010-9742-9.
Bosiacka, Beata; Kull, Thea; Wieclaw, Helena; Marciniuk, Pawel; Podlasinski, Marek (2016). Habitat requirements of marsh dandelions (Taraxacum) in Polish and Estonian coastal grasslands. Polish Journal of Ecology, 64 (2), 213−230, 10.3161/15052249PJE2016.64.2.006.
Kukk, Toomas (2015). Herbaariumi käsiraamat. Tallinn: Hea Lugu.
Kull, Thea; Jaaska, Vello (2014). High clonality and low sexual reproduction in small fragmented populations of Astragalus arenarius L. at the northern edge of its geographic range. Annales Botanici Fennici, 51, 90−100.
Kaljund, K.; Leht, M.; Jaaska, V. (2013). Highly variable clonal diversity and spatial structure in populations of sickle medic. Biochemical Systematics and Ecology, 47, 93−100, 10.1016/j.bse.2012.11.002.
Kaljund, Karin; Leht, Malle (2010). Hybridization in the Medicago falcata/sativa complex: a threat to native biodoversity. <i>Plant Population Biology. Crossing Borders: Plant Population Biology. Crossing Borders. Nijmegen, 13-15 mai 2010.</i> 50.
Jaaska, Vello (2008). Isozyme evidence on the specific distinctness and phylogenetic position of Vicia incisa (Fabaceae). Central European Journal of Biology, 3 (2), 169−176.
Jaaska, Vello (2014). Isozyme variation and differentiation of morphologically cryptic species in the Brachypodium distachyon complex. Biochemical Systematics and Ecology, 56, 185−190, 10.1016/j.bse.2014.04.017.
Elvisto, Tiina; Kukk, Toomas (2013). Kaljo Pork, Laelatu bioloogiajaama rajaja. Kukk, Toomas (_EditorsAbbr). Laelatu ajalugu ja loodus (160−172). Tartu: MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (Estonia Maritima; 9).
Saag, A.; Randlane, T.; Leht, M. (2010). Keys to plants and lichens on smartphones: Estonian examples. <i>Tools for Identifying Biodiversity: Progress and Problems: Tools for Identifying Biodiversity: Progress and Problems; Paris, France; September 20-22, 2010.</i> Ed. Nimis, P. L.; Vignes Lebbe, R. 195−199.
Kukk, Toomas; Kalamees, Rein; Kull, Kalevi; Sammul, Marek (2013). Kirjandusloetelu Laelatu puisniidu kohta. Kukk, Toomas (Toim.). Laelatu ajalugu ja loodus (235−244).. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (Estonia Maritima; 9).
(2013). Laelatu ajalugu ja loodus. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Kukk, Toomas; Elvisto, Tiina (2013). Laelatu puisniidu taimestik. Kukk, Toomas (_EditorsAbbr). Laelatu ajalugu ja loodus (80−107). Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (Estonia Maritima; 9).
Sammul, Marek; Kukk, Toomas (2013). Liigirikkaimad taimkatteanalüüsid Laelatu puisniidul. Kukk, Toomas (Toim.). Laelatu ajalugu ja loodus (108−122).. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing. (Estonia Maritima; 9).
Lanno, Kaire (2014). Long-term changes in the Estonian flora and measures for conservation. (Eesti Maaülikool). Tartu: Ecoprint.
Lanno, Kaire (2014). Long-term changes in the Estonian flora and measures for conservation. (Doktoritöö, Eesti Maaülikool). Tartu: Ecoprint.
Remm, L.; Lõhmus, P.; Leis, M.; Lõhmus, A. (2013). Long-term impacts of forest ditching on non-aquatic biodiversity: conservation perspectives for a novel ecosystem. PLoS ONE, 8 (4), e63086, 10.1371/journal.pone.0063086.
Kiili, Jaanus; Kukk, Toomas (2013). Loometsade looduspark Raplamaal. Eesti Loodus, 64 (5), 72−74.
Eek, Liina; Kukk, Toomas (2013). Maismaa võõrliikide käsiraamat. [Tallinn]: Keskkonnaministeerium.
Shefferson, Richard; Kull, Tiiu; Tali, Kadri (2008). Mycorrhizal interactions of orchids colonizing Estonian mine tailings hills. American Journal of Botany, 95 (2), 156−164.
Vellak, K.; Ingerpuu, N.; Kannukene, L.; Leis, M. (2009). New Estonian records and amendments: Liverworts and mosses. Folia Cryptogamica Estonica, 45, 91−93.
Vellak, Kai; Leis, Mare; Ingerpuu, Nele; Kannukene, Leiti (2011). New Estonian records: mosses. Folia Cryptogamica Estonica, 48, 153−154.
Vellak, Kai; Kannukene, Leiti; Leis, Mare; Ingerpuu, Nele (2013). New Estonian records: Mosses. Folia Cryptogamica Estonica, 50, 121−122, 10.12697/fce.2013.50.15.
Kaljund, Karin; Jaaska, Vello (2010). No loss of genetic diversity in small and isolated populations of Medicago sativa subsp. falcata. Biochemical Systematics and Ecology, 38 (4), 510−520, 10.1016/j.bse.2010.05.007.
Reitalu, Triin; Gerhold, Pille; Poska, Anneli; Pärtel, Meelis; Väli, Vivika; Veski, Siim (2015). Novel insights into post-glacial vegetation change: functional and phylogenetic diversity in pollen records. Journal of Vegetation Science, 26, 911−922.10.1111/jvs.12300.
Kull, Thea; Mesipuu, Meeli (2014). Ohtene tarn on üllatavalt laialdaselt levinud. Eesti Loodus, 8, 52−53.
Lõhmus, A.; Kull, T. (2011). Orchid abundance in hemiboreal forests ― stand-scale effects of clear-cutting, green-tree retention, and artificial drainage. Canadian Journal of Forest Research-Revue Canadienne de Recherche Forestiere, 41 (6), 1352−1358, 10.1139/X11-047.
Meltsov, Vivika; Poska, Anneli; Odgaard, Bent Vad; Sammul, Marek; Kull, Tiiu (2011). Palynological richness and pollen sample evenness in relation to local floristic diversity in southern Estonia. Review of Palaeobotany and Palynology, 166, 344−351.
Sõukand, R. (2016). Perceived reasons for changes in the use of wild food plants in Saaremaa, Estonia. Appetite, 107, 231-241.10.1016/j.appet.2016.08.011.
Sõukand, Renata; Kalle, Raivo (2016). Perceiving the biodiversity of food at chest-height: use of the fleshy fruits of wild trees and shrubs in Saaremaa, Estonia. Human Ecology, 44 (2), 265−272.10.1007/s10745-016-9818-9.
Jaaska, Vello (2015). Phylogenetic relationships among sections Vicia, Sepium and Lathyroides of Vicia subgenus Vicia: isozyme evidence. Biochemical Systematics and Ecology, 62, 186−193.
Jaaska, Vello; Leht, Malle (2007). Phylogenetic relationships between and within sections Hypechusa, Narbonensis and Peregrinae of genus Vicia (Fabaceae) based on evidence from isozymes and morphology. Central European Journal of Biology, 2 (1), 137−155, 10.2478/sl1535-007-008-z.
Leht, Malle (2009). Phylogenetics of Vicia (Fabaceae) based on morphological data. Feddes Repertorium, 120, 379−393, 10.1002/fedr.200911117.
Leht, Malle (2009). Phylogeny of Old World Lathyrus L. (Fabaceae) based on morphological data. Feddes Repertorium, 120, 59−74.
Laanisto, Lauri; Niinemets, Ülo (2015). Polytolerance to abiotic stresses: how universal is the shade-drought tolerance trade-off in woody species? Global Ecology and Biogeography, 24 (5), 571−580, 10.1111/geb.12288.
Kull, Thea; Kull, Tiiu; Sammul, Marek (2011). Reduced light availability and increased competition diminish the reproductive success of wet forest sedge Carex loliacea L. Plant Species Biology, 26 (1), 84−92.10.1111/j.1442-1984.2010.00306.x.
Kupper, Tiiu; Ingerpuu, Nele; Vellak, Kai; Leis, Mare (2011). Samblavaip ja samblasokid. Eesti Loodus, 5, 34−35.
Kurina, O.; Kull, T.; Kirik, H. (2016). Sääsk, kes ründas Karl Ernst von Baeri. Eesti Loodus, 67 (4), 70−71.
Hedrén, Mikael; Nordström, Sofie; Pedersen, Henrik Æ; Ståhlberg, David (2012). Systematics and conservation genetics of Dactylorhiza majalis ssp. elatior (Orchidaceae) on Gotland. Nordic Journal of Botany, 30 (3), 257−272, 10.1111/j.1756-1051.2012.01321.x.
Paatsi, Vello; Kukk, Toomas (2015). Tallinna raeapteegi kirju tootevalik aastal 1695. Eesti Loodus, 66 (11), 18−23.
Toom, Mare; Liira, Jaan; Thea, Kull (2016). Tarnad. Eesti Loodusfoto.
Kaljund, Karin; Leht, Malle (2011). Teistsugune karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa Ledeb.). Kull, T.; Liira, J.; Sammul, M. (_EditorsAbbr). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat. Haruldused Eesti looduses (47−65). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Randlane, T.; Leht, M.; Saag, A. (2010). The Estonian eFlora. <i>Tools for Identifying Biodiversity: Progress and Problems: Tools for Identifying Biodiversity: Progress and Problems; Paris; 20-22.09.2010.</i> Ed. Nimis, .P L.; Vignes Lebbe, R. 189−193.
Ilves, Aigi; Metsare, Mirjam; Tali, Kadri; Kull, Tiiu (2015). The impact of recent colonization on the genetic diversity and fine-scale genetic structure in Orchis militaris (L.). Plant Systematics and Evolution, 301 (7), 1875−1886, 10.1007/s00606-015-1200-7.
Sõukand, Renata; Pieroni, Andrea (2016). The importance of a border: medical, veterinary, and wild food ethnobotany of the Hutsuls living on the Romanian and Ukrainian sides of Bukovina. Journal of Ethnopharmacology, 85, 17−40.10.1016/j.jep.2016.03.009.
Meltsov, Vivika; Poska, Anneli; Reitalu, Triin; Sammul, Marek; Kull, Tiiu (2013). The role of landscape structure in determining palynological and floristic richness. Vegetation History and Archaeobotany, 22, 39−49.10.1007/s00334-012-0358-y.
Vellak, K.; Ingerpuu, N. (2012). The state of bryophyte conservation in Estonia. Studia Botanica Hungarica, 43, 59−68.
Lanno, Kaire; Sammul, Marek (2014). The survival of transplants of rare Ligularia sibirica is enhanced by neighbouring plants. Folia Geobotanica, 49 (2), 163−173.10.1007/s12224-013-9163-3.
Laanisto, Lauri; Sammul, Marek; Kull, Tiiu; Macek, Petr; Hutchings, Michael J. (2015). Trait-based analysis of decline in plant species ranges during the 20th century: a regional comparison between the UK and Estonia. Global Change Biology, 21 (7), 2726−2738, 10.1111/gcb.12887.
Kaljund, Karin; Leht, Malle; Jaaska, Vello (2011). Variable genotypic diversity and clonal structure in populations of sickle medic Medicago sativa ssp. falcata growing on calcareous grasslands of Estonia. <i>Abstract Book PopBio 2011: Basic and Applied Plant Population Biology, Oxford, 02.06.-04.06.2011.</i> Oxford: Oxford University Press, 41.
Leht, Malle; Kull, Tiiu (2006). Väheneva arvukusega liigid Eestis: kännas-kipslill (Gypsophila fastigiata L.). Marek Sammul (Toim.). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (264−274). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Projektid (29)
Projekt
1 2 >
SF0170052s08 "Agroökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja jätkusuutlikkus (1.01.2008−31.12.2013)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T13108PKBJ "Ahtalehise kareputke kaitse tegevuskava koostamine (2.07.2013−2.05.2014)", Malle Leht, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T11136PKBJ "Alssosja, hariliku sookolla, liiv-hundihamba, nokktarna, sugukond käpalised ja turvastarna kaitse tegevuskava koostamine (25.10.2011−1.04.2013)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T9042PKBJ "Botaanilised kogud (31.03.2009−31.12.2017)", Thea Kull, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF8584 "Diversiteedi säilitamise mehhanismid väikestes orhideede populatsioonides (1.01.2011−31.12.2014)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T14137PKBJ "Restoration of Estonian alvar grasslands (1.09.2014−1.09.2019)", Kadri Tali, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
HLK04-21 "Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (varasem EPMÜ zooloogia ja botaanika instituut) soontaimede herbaarium (1.01.2004−31.12.2008)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
taimeatlas_1 "Eesti taimede uue levikuatlase välitööd (1.01.2015−25.11.2016)", Toomas Kukk, Pärandkoosluste kaitse ühing (PKÜ).
8-2/T12176PKBJ "Emaputke leiukohtade korrastamine Keskkonnaregistris (17.10.2012−21.01.2013)", Kadri Tali, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond.
8-2/T8030PKPK "Estonian biodiversity data base and information network supporting Natura 2000 (1.01.2008−30.04.2011)", Märt Rahi, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T13171PKBJ "I, II kaitsekategooria ning EL direktiivi soontaimeliikide seirekava perioodiks 2015-2020, metoodika korrastamine (1.01.2014−31.12.2014)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T12134PKBJ "Kaitstavate soontaimede seire 2012 (23.08.2012−1.11.2012)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond.
8-2/T13111PKBJ "Kaitstavate soontaimede seire 2013. aastal (23.07.2013−1.11.2013)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T13049PKBJ "Karvase maarjalepa leiukohtade korrastamine Keskkonnaregistris (30.10.2012−21.01.2013)", Malle Leht, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T15001PKMH "Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja -rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades (1.01.2015−31.08.2015)", Monika Suškevics, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut.
8-2/T12178PKBJ "Laialehise nestiku kaitsekorralduslikud tööd (26.10.2012−21.02.2013)", Thea Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond.
8-2/T14133PKBJ "Lihthanke „Taimede kaitse tegevuskavade rakendamine II“ nr 154723 Osa 1: Emaputke kasvualade hooldusvajaduse kaardistamine ja Osa 2: Sinise kopsurohu levikut täpsustav inventuur (19.09.2014−1.08.2015)", Kadri Tali, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T12138PKBJ "Loodusdirektiivi aruande seisundiankeedi täitmine erinevatele taimeliikidele (3.09.2012−15.11.2012)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond.
8-2/T12006PKMH "Looduskaitse rakendusuuringud (1.01.2012−28.02.2015)", Kalev Sepp, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T12024SPLO "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (1.01.2011−31.12.2015)", Märt Rahi, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, Teadusprorektori vastutusala, Loodusteaduslikud kogud.
8-2/T13114PKBJ "Madala unilooga seisundi ja häiringute tekitamise vajaduse väljaselgitamine kaitsealadel olevates leiukohtades (27.08.2013−1.11.2013)", Kadri Tali, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF7513 "Medicago falcata/M. sativa kompleks Eestis: taksonite levik, morfoloogiline, kromosomaalne ja isoensüümne varieeruvus ning ohustatus (1.01.2008−31.12.2011)", Malle Leht, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T14099PKBJ "Nokktarna inventuur potentsiaalsetes kasvukohtades. Turvastarna inventuur. (1.08.2014−1.10.2014)", Thea Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
IUT21-1 "Piiririkkuse mitteaditiivne mõju elustikule (1.01.2014−31.12.2019)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T13121PKBJ "PLK taastamisedukuse hindamine (1.06.2013−13.06.2015)", Kadri Tali, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T15057PKBJ "Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööde 2015.a seiretöö "Kaitstavad soontaimed" (3.06.2015−1.11.2015)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T7039PKPK "Roheka õõskeele teadaolevate leiukohtade inventuuri läbiviimine, materjali kogumine geneetilisteks analüüsideks, viljumisedukuse registreerimise ja seemnete elujõulisuse analüüsi teostamine. (2.04.2007−30.11.2007)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T13012PKBJ "Rootsi kukitsa (Cornus suecica L) kaitse tegevuskava koostamine (27.12.2012−2.02.2015)", Thea Kull, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, botaanika osakond.
8-2/T14065PKBJ "Seiretöö: Kaitstavad soontaimed (5.06.2014−1.11.2014)", Kaili Kattai, Eesti Maaülikool, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
Kogu koosneb soontaimede (ca 160 000 herbaarlehte) ja sammalde herbaariumist (ca 29 500 säilitusühikut) ning õppeherbaariumist (ca 1200 herbaarlehte). Herbaariumi põhirõhk on Eestist pärit taksonite tõendeksemplaride kogumine ja säilitamine. Kollektsioonis säilitatakse (võimaluse korral) teadusartiklites kasutatud botaanilist tõendusmaterjali. Herbaariumis sisalduva materjali suur hulk võimaldab lisaks taksonoomilistele küsimustele uurida ka liikide varieeruvust ja levikumustreid. Herbaarium on ka geneetilise informatsiooni säilitamise kogu, mis talletab materjali erinevatest ajajärkudest. SOONTAIMEDE KOGU Põhiosa moodustavad Eestiga seotud materjalid (ca 125 000). Välisherbaariumi materjal (ca 25 000) pärineb põhiliselt Venemaa Arktikast ja Siberist, Kesk-Aasiast, Kaug-Idast, Kaukaasiast, Venemaa Euroopa osast, samuti Põhja-Ameerikast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Skandinaaviamaadest, Lätist ja Leedust. Suur osa herbaariumi materjalist on kogutud Eesti floora uurimise käigus viimase poole sajandi jooksul. Kogusse kuuluvad ka varasemast ajast pärit A. Schrenki, P. Lackschewitzi, G.Vilbaste, J.Killomanni jt. herbaariumid. XIX sajandist pärit K. E. v. Baeri herbaarium eksisteerib eraldiseisva koguna ning sisaldab ca 9000 herbaarlehte. Materjal pärineb Lääne - Euroopast, Siberist, Kaukaasiast ja Kaspia ümbruse aladelt, vähemal määral Eestist. Selle kogu korrastamise ja digitaliseerimisega tegeletakse 2016.-2017. aastatel tänu KIK-i rahastusele. Peale korrastustöid on Baeri kogu andmebaasides nähtav kõikidele huvilistele. Eestiga seotud soontaimede herbaarium, mis on kogutud kuni aastani 2015, on täielikult digiteeritud ja nähtav veebilehelt (https://natarc.ut.ee/taimekogud.php), PlutoF andmebaasist (https://plutof.ut.ee/) ja eElurikkuse veebilehelt (http://elurikkus.ut.ee/). Enamustel eksemplaridel (113294) on sisestatud ka herbaarlehe etiketi andmed. Ülejäänud herbaarlehtede andmete sisestamine jätkub pidevalt. Herbaariumil on olemas leiukohtade paberkartoteek. 2014.-2015. aastal täienes kogu mitmete annetuste kaudu: Priidu Kohava herbaarium (600 eksemplari), August Muuga kogu (300 herbaarlehte), Tiiu Trei veetaimede kogu ( 600 lehte), Ellen Vilbaste kogu (800 lehte), J. Esseri kogu (780 lehte). Annetustena saadud herbaarlehed on digitaliseeritud. 2015.-2016. aasta juurdekasv on peamiselt seotud uue Eesti taimede levikuatlase koostamisega. Eesti veekogude uurimise käigus kogutud veetaimede herbaarium (ca 4000 herbaarlehte) asub Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses. Soontaimede kogu sisaldab ka seemnekogu üle 700 taksoni seemnetega. Sealhulgas eesti looduslike orhideede seemned, millede seemne kvaliteeti on ka uuritud ning säilitatakse -80 kraadi juures. SAMMALTAIMEDE KOGU Sammaltaimede kogu koosneb Eesti herbaariumist ja üldherbaariumist ning selles on ca 29 000 samblaproovi. Eesti territooriumilt on materjal kogutud põhiliselt ajavahemikel 1945-1955, 1966-1972 ja alates 1988 aastast praeguseni. Herbaariumis on esindatud 1349 samblaliiki pluss 30 varieteeti või alamliiki. Neist 4364 on helviksamblad (128 taksonit) ja 13980 lehtsamblad (442 liiki ja 19 madalamat taksonit). Üldherbaariumi materjal on kogutud maailma erinevatest piirkondadest ja arvele on võetud 2289 samblaproovi. Omaette piirkondadena on eristatud: Baltikum, Euroopa, Skandinaaviamaad, Venemaa, Kaukaasia, Aasia, Siber, Kaug-Ida, Aafrika, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika, Arktika. Erikogud pärinevad põhiliselt XIX saj. ja XX saj algusest ning koosnevad kokku ca 5500 eksemplarist. Erikogud on: E. Russowi turbasammalde kogu (4237 eksemplari), Eesti Loodusuurijate Seltsi herbaarium (244 liiki, mis on kogutud A.Bruttani poolt), E. Niclaseni herbaarium (149 liiki), K. Girgensohni herbaarium (925 eksemplari)
The collection (acronym TAA(B)) contains herbarium of vascular plants (ca 160 000 specimens), bryophyte herbarium (ca 29 500 specimens) and teaching herbarium (ca 1200 specimens). The main focus of the collection is to collect and preserve proof specimens from Estonian flora. If possible voucher specimens applied in research papers are preserved as well. The amount of collected material enables to study besides taxonomic problems variation of species and their distribution patterns. The collection preserves also genetic information from different time periods Herbarium of vascular plants contains mainly local material - ca 125,000 specimens. Basic material has been collected predominantly during the last 60 years. There are also specimens from ohter districts of world - arctic areas of Russia, Siberia, Central Asia, the Far-East, the Caucasus, the European part of Russia, Central and Southern Europe, Scandinavia, Latvia and Lithuania (totalling ca 42 000 specimes). The herbarium includes private collections of A. Schrenk, P. Lackschewitz, J. Vilbaste, Killomann and others. The personal herbarium of K. E. v. Baer from XIX century includes ca 9000 specimens from Western Europe, Siberia, the Caucasus and the Trans - Caspian regions, and to lesser extent from Estonia. The collection of hydrophytes (ca 4000 specimen) gathered predominantly from inland waterbodies of Estonia is deposited at the Võrtsjärv Centre for Limnology. Collection of Estonian material (collected up to year 2015) is completely digitalized and available (https://natarc.ut.ee/taimekogud.php or https://plutof.ut.ee). /). During 2014 to 2015 the collection is increased through many donations: Priidu Kohava's herbarium (600 sheets), August Muuga's collection (300 sheets), Ellen Vilbaste's collection (500 sheets), Tiiu Trei's collection of hydrophytes (600 sheets). The collection of vascular plants contains as well seeds collection with seeds of more than 700 species. Herbarium of bryophytes contains 1349 species plus 30 varieties and subspecies. Besides Estonian material the collection incudes bryophytes from Europe, Asia, Siberia, the Far-East, Africa, Australia, South- and North-America, Arctic. The herbaarium includes private collections of E. Russow (4237 specimens), A. Bruttan (244), E. Niclasen (149) and K. Girgensohn (925).
Alamkogud (3)
NimiNimi inglise keeles
Sammalde herbaarium
Seemnekogu
Soontaimede herbaarium
Säilikud (2)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
herbaareksemplarid160 000leht
herbaareksemplarid29 500herbaarümbrik
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (1)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLLisainfoLisainfo inglise keeles
PlutoF 119342http://natarc.ut.ee/taimekogud.php119 342 eksemplari digitaliseeritud,nendest 115 101 on soontaimed ja 4241 samblad119 342 specimen digitalized (115 101 vascular plants, 4241 mosses)
Herbaarium sai alguse 1947. aastal, kui tollasele Bioloogia Instituudile anti üle Loodusuurijate Seltsi kollektsioon (ca 15 000 herbaarlehte). Hiljem on kogu täienenud nii süstemaatiliselt korraldatud ekspeditsioonide kui ka botaaniliste välitööde tulemusena. Herbaariumiga on liidetud ka mitmeid erakollektsioone (Gustav Vilbaste 11 000, Tarmo Timm 2300, Toomas Kukk 4500, Ellen Vilbaste 800, August Muuga 300, J. Esseri 780 herbaarlehte jt.).
Teaduskollektsiooni kasutajad (5)
Kasutaja tüüp%
kraadiõppurid30
teadustöötajad50
välisteadlased5
õppejõud10
üliõpilased5
Herbaariumi kasutavad koha peal peamiselt PKI teadurid ja kraadiõppurid, lisaks ka Tartu ülikooli kraadiõppurid ning külalised teistest teadusasutustest (näiteks Peterburi botaanikainstituudist, Daugavpilsi ülikoolist ja Helsinki ülikooli botaanikamuuseumist). Herbaarmaterjali on saadetud määramiseks Taani, Soome, Poola, Hispaaniasse ning herbaariumide vahetus toimub Tartu ülikooli ja Helsinki ülikooli botaanikamuuseumiga ning Poola Szczecini ülikooliga. Kirjandust on vahetatud mitmete herbaariumidega. Samblaproove on vahetatud Tallinna Loodusmuuseumiga ja Tallinna Botaanikaaiaga ning saadetud Poola teadlastele. Szczecini ülikooliga 2014. aastal sõlmitud koostööleppe raames uuritakse ühiselt perekondade Taraxacum ja Carex esindajaid üle Euroopa. Lisaks toimub koostöö Leedu Vilniuse ülikooli ja Leedu Loodusuurimise keskuse botaanika instituudi (Nature Research Center, Institute of Botany) herbaariumitega ning Läti Daugavpilsi ülikooliga. EMÜ soontaimede herbaariumi toel on määratud Tallinna Loodusmuuseumis paikneva Heinrich Aasamaa kollektsiooni keerulisemaid rühmi (lõikheinalised, kõrrelised, pajud, kirburohud jt).
The collection is widely used by researchers, graduate and postgraduate students of Estonian University of Life Sciences as well by researcher and doctoral students from University of Tartu. Also visiting scientists from other countries (e.g. Institute of botany of ST. Petersburg, University of Daugavpils, University of Helsinki). Exchange material has been sent to Denmark, Finland, Poland, Spain, Latvia, Lithuania etc. Bryophyte samples have been exchanged also with Tallinn Nature Museum and Tallinn Botanic Garden.
1.Materjali kasutus eelneval kokkuleppel kogu kuraatoriga. 2.Materjali laenutus tunnustatud teadusasutustele või eraisikutele. 3.Laenu taotlus allkirjastab reeglina laenava asutuse teaduskogu kuraator. 4.Laenu taotlus peab sisaldama uurija nime ja uurimisprojekti temaatika. Uurimimaterjali kasutamine kommertseesmärkidel eeldab eelnevat erikokkulepet. 5.Liikide tüüpmaterjali laenutusel tuleb täpsustada koguja nimi, kogumisaeg ja -koht, preparaadi number. 6.Kui planeeritav uurimus eeldab eksemplarist proovide võtmist (mikroskopeerimiseks, DNA sekventsiks) on selleks vajalik eriluba. Otsused selleks tehakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. 7.Laenu saaja võtab vastutuse materjali säilimise ja tagastamise üle. 8.Laenatud materjali ei tohi edasi laenata. 9.Laenu tähtaeg on tavaliselt 3 kuust 2 aastani ja seda võib vajadusel pikendada. Võimalik on ka deponeerimine. 10.Laenatud materjali kasutus tuleb dokumenteerida. Tagastatud materjal tuleb varustada loetavate etikettidega millel on andmed uurija, kasutusaja, uurimisasutuse ja liigimäärangu koht (det., rev., conf., vid.) või uuringu valdkonna kohta (molekulaarse fülogeneesi uuringud). 11.Samuti tuleb märkida eksemplarilt eemaldatud fragmendid (SEM või valgusmikroskoopilisteks uuringuteks; fragmendid DNA isoleerimiseks jne). 12.Kui laenatud materjali alusel kirjeldatakse uus liik (sp.nov.) tagastab liigi kirjeldaja holotüübi ja pooled paratüübid. 13.Laenu andnud kogu/organisatsioon tuleb ära märkida kõigis publikatsioonides mis on seotud laenatud materjali kasutamisega. Laenuandja on tänulik vastavate publikatsioonide paber- või digikoopiate eest.
1.Access for scientists with prior notice to the curator. 2.Loans are made to recognized scientific institutions or individual researchers. 3.The loan request should be made by a formal letter to the curator responsible. 4.The loan request should contain the name of the researcher and the thematic scope of the research project. It should be signed by the curator of the requesting institution or department. Use of specimens in projects of a commercial nature requires separate agreement. 5.Details of type material loan require preliminary agreement these should be fixed in loan invoice. 6.Should the planned research include destructive methods (including DNA extraction), special permission by curatorial staff is necessary. Decisions will be made on a case-by-case basis. 7.The receiving institution is expected to accept responsibility for proper handling (e.g protection of specimen from insect and other damage) and the safe return of the specimens. Loan material must not be removed from the institution to which they are on loan. 8.Loans are normally granted for 3 months up to 2 year. Extension or deposition may be granted. 9.The use of loan material should be properly documented. Annotation labels, written legibly in permanent ink or typed and preferably of small size, must be attached to each collection/specimen returned. Such labels should give the name of the researcher, the date/period of the investigation, the institution where the research was conducted, and the determination status (det., rev., conf., vid.) or scope of research (e.g., molecular phylogenetic study of ...). Information about the removal of fragments is mandatory (for SEM or light microscopy, for DNA extraction etc). 10.If the loan material served as a basis for description of new species (sp.nov.) holotype and and half of the paratypes must be returned. 11.The lending institution must be acknowledged appropriately in any publications or other materials that present results derived from use of the loaned specimens. 12.A paper or digital copy of any publications resulting from study of loan material would be appreciated.
Andmed on avalikud ja neile tuleb viidata TAA akronüümi kaudu. Erinevate proovide võtmine eksemplaridelt on lubatud ainult vastavalt eelnevale kokkuleppele kuraatoriga. Geneetiliste analüüside tulemused tuleb Nagoya protokolli nõuete kohaselt kanda rahvusvaheliselt tunnustatud andmebaasidesse ning siduda eksemplaridega andmebaasis.
Data are freely available and should be refered through acronyme TAA. Taking samples from the herbarium specimens have to be agreed with curators. According to the Nagoya protocol data of any genetic analyses should be added to an accepted database.