Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Jakobi 2 (ruumid 011 ja 012), 50090 Tartu
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages
EMSA
  • {{item.DisplayName}}
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i eriala
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus
Seotud publikatsioonid (67)
Publikatsioon
1 2 3 >
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). A new resource for Finnic languages: the outcomes of the Ingrian documentation project. <i>Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Book of Abstracts. .</i> _EditorsAbbr Harry Mantila, Jari Sivonen, Sisko Brunni, Kaisa Leinonen, Santeri Palviainen. University of Oulu, 210−211.
Tuisk, Tuuli (2015). Acoustics of stød in Livonian. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (_EditorsAbbr). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). Glasgow: University of Glasgow.
Velsker, Eva (2013). Aeg eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 265−295, 10.3176/esa58.13.
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
Ruutma, Mirjam; Kyröläinen, Aki-Juhani; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel (2016). Ambipositsioonide morfosüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil. Keel ja Kirjandus, 2, 92−113.
Norvik, Miina (2014). Change-of-state predicates and their use in expressing the future: the case of Livonian. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (1), 117−148.
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
Markus, Elena; Rozhanskiy, Fedor (2013). Correlation between social and linguistic parameters in modeling language contact: evidence from endangered Finnic varieties. International Journal of the Sociology of Language, 221, 53−76, 10.1515/ijsl-2013-0023.
Plado, Helen (2015). des- ja mata-konverbi kasutusest eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 195−218, 10.3176/esa60.10.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). Dialectal variation in Votic: Jõgõperä vs. Luuditsa. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (1), 23−39, 10.12697/jeful.2015.6.1.02.
Türk, Helen; Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen (2016). Diftongidest ja triftongidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel. Keel ja Kirjandus, 59 (1), 1−12.
Metslang, Helle; Lindström, Liina (2017). Essive in Estonian. In: Casper de Groot (Ed.). Uralic Essive and the Expression of Impermanent State (xx). John Benjamins. (Typological Studies in Language; 119) [ilmumas].
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). Expressing possession in Votic. <i>48th Annual Meeting of the Societas Linguistica Europaea. 2-5 September 2015..</i> Leiden: Leiden University Centre for Linguistics (LUCL), 412−413.
Norvik, Miina (2015). Future time reference devices in Livonian in a Finnic context. (Doktoritöö, University of Tartu). Tartu: University of Tartu Press.
Lindström, Liina (2013). Huno Rätsep. Oma Keel, 26 (1), 100−106.
Kehayov, Petar; Saar, Eva; Norvik, Miina; Karjus, Andres (2013). Hääbuva kesklüüdi murde jälgedel suvel 2012. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 58−101.
Kehayov, P.; Lindström, L.; Niit, E. (2011). Imperative in interrogatives in Estonian (Kihnu), Latvian and Livonian. Linguistica Uralica, 47 (2), 81−93.
Uiboaed, Kristel; Kyröläinen, Aki-Juhani (2015). Keeleteaduslike andmete ruumilisi visualiseerimisvõimalusi. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 281−295.
Uiboaed, Kristel (2013). Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 185−204.
Teras, P. (2007). Leivu hääldusjoontest. Koks, H.; Mets, M. (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (19−30). Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Tuisk, T. (2007). Liivi keele prosoodia põhijooned. Koks, H; Mets, M. (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (31−38). Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Lehiste, I.; Teras, P.; Ernštreits, V.; Lippus, P.; Pajusalu, K.; Tuisk, T.; Viitso, T.-R. (2008). Livonian prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
Tuisk, Tuuli (2015). Livonian word prosody. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). University of Tartu Press.
Viitso, Tiit-Rein; Ernštreits, Valts (2012). Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu / Rīga: Tartu Ülikool.
Lindström, L. (2004). Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat 2003 (85−94). Tartu.
Mets, Mari; Haak, Anu; Triin, Iva; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit (2014). Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mets, Mari (2013). Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust. Mari Mets, Karl Pajusalu (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XI-XII (185−193). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2015). Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 39−70.
Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina (2014). Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Oma Keel, 1, 12−21.
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Viitso, Tiit-Rein (2015). Negation in Livonian. In: Matti Miestamo, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy (Ed.). Negation in Uralic languages (433−456). Amsterdam: Benjamins. (Typological Studies in Language.).
Pilvik, Maarja-Liisa (2016). olema + Vmine konstruktsioonid eesti murretes. Keel ja Kirjandus, 6, 429−446.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2017). On the use of perfect and pluperfect in Estonian dialects: frequency and language contacts. In: Sofia Björklöf &amp; Santra Jantunen (Ed.). Plurilingual Finnic. Change of Finnic languages in a multilinguistic environment (xx). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia) [ilmumas].
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2014). Padezhnoje oformlenije objekta v izhorskom jazyke s tochki zrenija sintaksicheskoj tipologii. . Язык. Константы. Переменные. Памяти Александра Евгеньевича Кибрика. (564−578). St. Petersburg: Алетейа.
Lindström, L.; Müürisep, K. (2009). Parsing corpus of Estonian dialects. <i>Proceedings of the NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, 8: NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, Odense, Taani; 14.05.2009.</i> Ed. Bick, E.; Hagen, K.; Müürisep, K.; Trosterud, T. Tartu: Tartu University Library,. (NEALT Proceedings Series).
Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen (2012). Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders (11−29). Võro Instituut. (Võro Instituudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute).
Asu, E. L.; Niit, E. (2010). Prosodic features of the West Estonian dialect of Kihnu. <i>Summaria acroasium in symposiis factarum, III: Congressus XI Internationalis Fenno-ugristarum; Piliscsaba; 9.–14. 8. 2010.</i> _EditorsAbbr Csu´cs, S.; Falk, N.; Püspök, V.; Tóth, V.; Zaicz, G. Piliscsaba: Reguly Tarsasag, 77.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; (2016). Quantity contrast in Inari Saami: The role of pitch and intensity. <i>Speech Prosody 2016.</i> Boston MA: Boston University, 1090−1094.
Teras, Pire (2010). Quantity in Leivu. Linguistica Uralica, 46 (1), 1−16, 10.3176/lu.2010.1.01.
Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Pajusalu, Karl; Tuisk, Tuuli (2007). Quantity in Livonian: Preliminary Results. Linguistica Uralica, 1, 29−44.
Mets, M. (2012). Social Networks and Real-Time Analysis. In: Jaroslaviene, Jurgita; Meiliunaite, Violeta; Morozova, Nadežda; Zabarskaite, Jolanta (_EditorsAbbr). Naujausi kalbu ir kulturu tyrimai (105−136). Vilnius: Europas kalbu ir kulturu dialogo tyreju asociacija. (Kalbu ir kulturu sankirtu archyvai; 4).
Tuisk, T. (2010). Some aspects of quantity in Central Veps. Linguistica Uralica, 46 (4), 241−249.
Mets, Mari (2011). Spoken Võro in Real Time. Variation of the Inessiv Ending. Linguistica Uralica, 47 (4), 257−272.
Uiboaed, K. (2010). Statistilised meetodid murdekorpuse ühendverbide tuvastamisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat (307−326). Eesti Keele Sihtasutus.
Lindström, Liina (2015). Subjecthood of the agent argument in Estonian passive constructions. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical (141−173). John Benjamins. (Constructional Approaches to Language; 16).
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustike mõjust võru kõnekeelele. Oma Keel, 2, 37−42.
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167). Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2015). Temporal patterns of quantity in Inari Saami. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5).. Glasgow: University of Glasgow.
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu ­variety of Estonian. Linguistica Uralica, 48 (3), 161−170, 10.3176/lu.2012.3.01.
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu variety of Estonian. In: Meister, Einar (Ed.). XXVII Fonetiikan päivät 2012 – Phonetics Symposium 2012, 17-18 February 2012, Tallinn, Estonia : Proceedings (6−11).. Tallinn: TUT Press.
Teras, P.; Tuisk, T. (2009). The characteristics of stød in Livonian. In: Vainio, M.; Aulanko, R.; Aaltonen, O. (_EditorsAbbr). Nordic Prosody – Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008 (217−226). Frankfurt: Peter Lang Verlag.
Rozhanskiy, Fedor (2015). The Length of Final Vowels with Respect to Case ­Syncretism in Luuditsa Votic. Linguistica Uralica, 51 (2), 100−133, 10.3176/lu.2015.2.02.
Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Tuisk, Tuuli (2017). The online database of the University of Tartu Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages and the Corpus of Estonian Dialects. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Plurilingual Finnic. Change of Finnic languages in a multilinguistic environment (xx). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia) [ilmumas].
Norvik, Miina (2015). The past participle constructions LEE(NE)- + PTCP and SAA- + PTCP as future time reference devices: the example of Livonian against a Southern Finnic background. Journal de la Société Finno-Ougrienne, 95, 201−236.
Tuisk, T.; Teras, P. (2009). The role of duration ratios and fundamental frequency in spontaneous Livonian. Linguistica Uralica, 4, 241−252.
Tuisk, Tuuli (2015). The Temporal Structure of Livonian Tri-, Tetra- and Pentasyllabic Words. Linguistica Uralica, 51 (3), 177−195, 10.3176/lu.2015.3.02.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2014). The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. In: Campbell, Nick; Gibbon, Dafydd; Hirst, Daniel (Ed.). Social and Linguistic Speech Prosody. Proceedings of the 7th international conference on Speech Prosody (361−364).. Dublin: International Speech Communications Association.
Klavan, Jane; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel (2015). The Use of Multivariate Statistical Classification Models for Predicting Constructional Choice in Spoken, Non-Standard Varieties of Estonian. SKY Journal of Linguistics, 28, 187−224.
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2013). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. In: Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel (Ed.). Nordic Prosody. Proceedings of the XIth conference; Tartu; 2012 (225−234).. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. <i>Nordic Prosody XI. University of Tartu, Estonia, 15-17 August 2012.</i> Tartu, 32.
Tuisk, Tuuli (2012). Tonal and Temporal Characteristics of Disyllabic Words in Spontaneous Livonian. Linguistica Uralica, 48 (1), 1−11.
Norvik, Miina (2016). Tuleviku väljendamisest liivi keeles ja teistes lähedastes sugulaskeeltes. Oma Keel, 17−21.
Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John (2013). Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. Literary and Linguistic Computing, 28 (1), 42−62, 10.1093/llc/fqs053.
Lindström, Liina, Uiboaed, Kristel, Vihman, Virve-Anneli (2014). Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. Keel ja Kirjandus, 609−630.
Uiboaed, Kristel (2013). Verbiühendid eesti murretes. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Uiboaed, K. (2010). <i>Ühendverbid eesti murretes</i>. Keel ja Kirjandus, 1, 17−36.
Arhiivi moodustavad helikandjal olevad, digitaliseeritud ja käsikirjalised keelematerjalid (helisalvestised, transkribeeritud tekstid, ülevaated, kogumispäevikud ja vanad seminaritööd) ning digitaalne arhiiv, mis võimaldab neid materjale veebipõhiselt sirvida ja kasutada. Arhiiv sisaldab unikaalseid materjale eesti murretest ning sugulaskeeltest. Arhiiv täieneb pidevalt nii vanemate salvestustega, mida on tehtud varasemate välitööde käigus, kui ka viimase aja välitöödel jm kogunenud materjalidega. Oluliseks on peetud, et lisaks helisalvestustele oleks arhiveeritud ka helisalvestistega kaasnevad lisamaterjalid: fotod, välitööde päevikud, litereeritud tekstid, muud materjalid. Arhiivis on esindatud ka muud käsikirjalised materjalid, mis on tekkinud murrete ja sugulaskeelte kogumise ja uurimise käigus (murdeülevaated, kogumispäevikud, murdealased vanad seminaritööd, lõputööd). Kuna enamik soome-ugri keeli on ohustatud keeled, on kollektsioon vajalik allikas soome-ugri keeli ja kultuure uurivatele teadlastele ja asjaarmastajatele. Arhiivi peaeesmärk on unikaalsete eesti murrete, teiste läänemeresoome keelte ja kaugemate soome-ugri keelte keelematerjalide säilitamine ning kättesaadavaks tegemine teadustööks ning õpetamisprotsessis. Arhiivi ühe osa moodustab elektrooniline Eesti murrete korpus ja sellega seotud elektroonilised andmebaasid (ka: eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas, http://www.murre.ut.ee/murdekorpus). Korpus ja andmebaasid sisaldavad digitaliseeritud helisalvestisi, transkribeeritud tekste eesti murretest ja lähisugukeeltest, morfoloogiliselt ja süntaktiliselt märgendatud tekstidest, millele on loodud kasutajaliides. Eesti murrete korpus kasutab arhiivi materjale (lisaks sellele ka Eesti Keele Instituudi arhiivi) sisendmaterjalina. Murdekorpuse töö käigus helisalvestised kuulatakse üle, täpsustakse litereeringuid, märgendatakse morfoloogiliselt ning süntaktiliselt, lisatakse geoinfo ja kõnelejainfo. Murdekorpus on allikaks eelkõige korpuspõhisele murdeuurimisele ja eriti murrete grammatika uurimisele.
Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages consist of sound recordings, old manuscripts (mainly fieldwork diaries, overviews of dialects, transcribed texts, etc), collected by the University of Tartu since 1950s. Some manuscripts (old seminar works, etc.) date back to 1920s. Manuscripts and sound recordings are digitalized and can be used via digital archives in the internet (www.murre.ut.ee/arhiiv). Corpus of Estonian Dialects is a part of the archives that can be used independently from the archives (www.murre.ut.ee/murdekorpus). Corpus of Estonian Dialects contains electronic texts and other electronic materials from Estonian dialects and some other Finnic languages (Livonian, Votic). In in the corpus of Estonian Dialects, the recordings are transcribed and morphologically annotated.
Säilikud (3)
TüüpHulkÜhikLisainfoLisainfo inglise keeles
elektrooniline kogu1600000tekstisõnaMurdekorpus on elektrooniline andmekogu, mis sisaldab autentseid helisalvestusi, nende põhjal tehtud foneetilises transkriptsioonis tekste, lihtsustatud transkriptsioonis tekste, morfoloogiliselt märgendatud tekste, mis on loetud MySQL-andmebaasi, süntaktiliselt analüüsitud tekste.
helisalvestused2539tundHelisalvestised on põhiosas eesti murrete lindistused, sellele lisaks sugulaskeelte lindistused. Viimastel aastatel on lisandunud veel foneetika andmebaasi jaoks tehtud lindistused. Helisalvestised on osalt vanadel magnetlintidel ja helikassettidel. Enamik helisalvestistest on digitaliseeritud. Helisalvestiste hulk kasvab välitööde käigus digitaalsete helisalvestistega, samuti lisatakse muudelt uurijatelt saadud vanemaid salvestisi. Helsialvestiste hulk on esitatud 30.08.2016 seisuga.
käsikirjalised materjalid374516lehekülgKäsikirjalised materjalid koosnevad põhiosas transkribeeritud tekstidest, sellele lisanduvad vanad seminaritööd, häälikuloolised ülevaated, sõnavara ülevaated, morfoloogia ülevaated, süntaksi ülevaated, kogumispäevikud, ülevaated, küsitluskavade alusel kogutud materjalid ja abitekstid, üliõpilaste lõputööd. Käsikirjaliste materjalide hulk on esitatud seisuga 1.nov 2015 (5775 kirjet). Enamik materjalist on digitaliseeritud.
Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühine eesti keele arhiiv loodi 1921. aastal. Aastal 1952 viidi Keele ja Kirjanduse Instituut ning Emakeele Selts üle Tartust Tallinna, sinna viidi ka eesti keele arhiiv. Uurimis- ja õppetöö eesmärgil otsustati luua oma arhiiv. Eesti keele kateeder sai instituudilt tagasi oma varasemad, Eesti Vabariigi aegsed seminari- ja magistritööd, millest kujunes alus uuele arhiivile. Käsikirjalistest materjalidest suurema osa moodustab sõjajärgsetel aastatel praktikate käigus kogutu ja olemasoleva materjali põhjal koostatud uurimis- ja seminaritööd. Osaliselt on EKI arhiivist kopeeritud paremaid käsikirjalisi materjale. Helisalvestisi on alates aastast 1959, peamiselt ekspeditsioonidel salvestatud keeleaines. Eesti murrete korpust hakati koostama 1998. aastal koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korpuse koostamise tingis asjaolu, et eesti murdetekstid olid seni saadaval vaid käsikirjaliselt TÜ ja EKI kogudes ning avaldatud tekstiköidetes "Eesti murded I-VIII", ent mitte elektrooniliselt.
Teaduskollektsiooni kasutajad (3)
Kasutaja tüüp%
teadustöötajad
õppejõud
üliõpilased
Kasutus on pidev. Kollektsiooni peamised kasutajad on eesti murrete ja soome-ugri keelte uurijad, ent huvi tuntakse ka mujalt (seotud valdkondade esindajad, kodu-uurijad jne). Kollektsiooni kasutavad muuhulgas eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilased. Eesti murrete korpust on koostatud koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korpuses on kasutatud ka EKI murdearhiivi materjale. EKI ja TÜ arhiivid vahetavad koopiaid oma materjalidest.
Juurdepääs arhiivile on vaba kõigile soovijaile. Digitaalset arhiivi saab kasutada interneti kaudu: www.murre.ut.ee/arhiiv, sealt leiab ka täpsema info arhiivi kasutamise kohta (http://www.murre.ut.ee/arhiiv/abi.php?t=otsi#parool). Autoriseerimata saab kasutada digitaalseid materjale, mis on salvestatud/koostatud enne 1990. aastat. Hilisemate materjalide kasutamiseks tuleb luua kasutajatunnus ja aktsepteerida arhiivi kasutamistingimused. Autoriseeritud kasutajad saavad materjale interneti kaudu ka salvestada. Kõiki paberkandjal materjale on võimalik kasutada ainult kohapeal. Eesti murrete korpust saab kasutada interneti kaudu, vt http://www.murre.ut.ee/murdekorpus. Korpuse foneetilises transkriptsioonis tekste ja helisalvestisi saab alla laadida ja kuulata arhiiviliidese kaudu (www.murre.ut.ee/arhiiv). Morfoloogilist andmebaas ning lihtsustatud transkriptsioonis tekste saab kasutada Interneti kaudu (www.murre.ut.ee). Korpuse kasutamine on kõigile vaba. Korpuse kasutamisel palume korpusele viidata.
Arhiivi ja korpuse andmete kasutamine on kõigile vaba. Arhiivi ja korpuse põhjal tehtud uurimustes palume arhiivile/korpusele viidata.