See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Reoveeuuringu kaardil on üle pika aja mitu roheliseks märgitud asulat


14.05.2021       Marika Meltsas
  • Reoveeuuringu tulemused 10.-14. mail. Allikas- Tartu Ülikool.jpeg

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse taseme langust. Analüüsitulemustest ilmneb, et mitme Eesti asula reovees on viirusesisaldus kahanenud suisa väheseks. Samas tõdevad teadlased, et viirusekogus on reovees ikka veel üsna suur. Eriti teevad muret mõned Ida-Virumaa suuremad linnad, mille reovees püsib viirusekogus jätkuvalt Eesti keskmisest suurem.

Reovee koroonaviirusesisaldus on praegu võrreldav veebruari algusega. Reoveeuuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul tähendab see, et üldine viirusekontsentratsioon on saavutanud teatud stabiilsuse, kuid on ikka veel üsna suur. „Päevane uute nakkusjuhtumite arv püsib praegu veel 300 ringis, see on ikka veel palju rohkem, kui näiteks mullu oktoobris. See kajastub ka meie analüüsitavates reoveeproovides,“ selgitas Tenson. „Siiski võib tunda heameelt, et suuremates asulates, näiteks Võrus, Jõgeval ja Loksal, on olukord tublisti paranenud, samuti mitmes väiksemas kohas. Seda nägime viimati väga pika aja eest,“ ütles ta.

 

Koroonaviiruse leviku poolest kriitilisemas seisus on Ida-Virumaa, kus on keskmist olukorda kirjeldav indeks Eesti keskmisest kõrgem. „Kui Kesk- ja Lääne-Eestis on see keskmiselt alla 100, Lõuna-Eestis umbes 200, siis Ida-Virumaal on näit 300,“ rääkis Tenson. Harjumaa keskmist olukorda kirjeldav näit on 250. Selles piirkonnas on Tensoni sõnul toimunud stabiliseerumine, kuid suurt langust veel pole. „Jääb vaid loota, et piirangute leevendamine ei too taas kaasa järsku viirusekoguse kasvu,“ sõnas ta.

 

Kuidas ja kust proove kogutakse?

 

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

 

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

 

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel „Koroonaviiruse seire reoveest“.

 

Visuaal: Reoveeuuringu tulemused 10.-14. mail. Allikas: Tartu Ülikool

 

Lisateave: Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor, 5344 5202, tanel.tenson@ut.ee