TTÜ teadusprojekt uuris teadus- ja arendustöötajate töö ja une kvaliteedi seoseid


08.09.2017       Kersti Vähi

Tehnikaülikooli majandus- ja meditsiiniteadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

Küllap on paljud tundnud nii iseenda kui teiste puhul ära nö lõokese või öökulli tüüpe, samuti on olemas ka ilma kindla hommikuse-õhtuse tüübita inimesi. Õigeks ajaks tööle jõudmine on varastele ärkajatele imelihtne, kuid paras katsumus nö öökullidele, kes eelistavad hiljem magama minna ja seega hiljem ärgata. Tavapärane, üheksast viieni, töögraafik ei pruugi kõigile töötajatele sobida. Eesti teadus- ja arendustöötajate seas läbi viidud uuringu üheks eesmärgiks oli tuvastada, millised on töötajate töötulemuste, töökorralduse, unerežiimi ja une häirituse vahelised seosed.

Rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: „Avastasime, et võrreldes teistega on õhtust tüüpi töötajate ehk nö öökullide unerütm traditsioonilisest töökorraldusest oluliselt enam häiritud. Põhjuseid ei pea otsima kaugelt – tavapärane tööpäeva ajastus sobib ilmselgelt paremini hommikustele, mitte õhtustele tüüpidele. Samas on töö tunnetatav tulemuslikkus kõrgem just nö hommikuste ja õhtuste tüüpide puhul. „Tüübitute“ töö tulemuslikkust häirivad näiteks olmekommunikatsioon, müra ja muud tavapärasel tööajal töötamisega kaasnevad segavad tegurid.“

Uudse avastusena selgus uuringust, et lisaks juba teada soolisele ja vanuselisele palgalõhele eksisteerib ka hommikuse-õhtuse tüübi põhine palgalõhe. Õhtused tüübid saavad kõrget palka madalama tõenäosusega kui teised. Viimase aja rahvusvahelised uuringud on tuvastanud seoseid inimeste unerütmi ja geneetiliste tegurite vahel. Unerütm on inimese poolt raskesti muudetav ning seetõttu ei erine õhtune-hommikune palgalõhe oma olemuselt soolise või vanuselise palgalõhe probleemidest. Lisaks peab arvestama, et vähemasti osaliselt geneetilisest taustast tulenev unerütm ei tohiks olla teguriks, mis mõjutab inimese võimalusi töötada talle sobival kellaajal. Paindliku tööaja võimaldamine on seetõttu väga oluline.

Lisaks selgus, et tavapärasest 7-8 tunnist vähem magavad inimesed eelistavad suurema tõenäosusega 6-7 päevast töönädalat – arvatavasti võimaldaks see neile sobivamat une- ja tööaja jaotust. Normaalsete unetundidega inimesed aga eelistavad teistest suurema tõenäosusega tavapärast viiepäevast töönädalat.

Uuringust ilmneb, et loovtöötajad, kellele on antud võimalus töötada paindliku tööajaga, on päeval vähem unised. Samuti tunnetasid nad ise vähemal määral, et töö häirib nende und, võrreldes töötajatega, kellel paindlikkus töötegemise ajas ja kohas puudub.

„Seega võib paindlik tööaeg ja kaugtöö olla vähemasti loovate teadus- ja arendustöötajate puhul märkimisväärseks abiks päevase unisuse probleemide leevendamisel ning samas töö tulemuslikkuse tõstmisel, võimaldades arvestada hommikust ja õhtust tüüpi töötajate erisustega,“ kinnitab professor Hazak.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö kvaliteedi mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.

TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tasuta seminaril 11. septembril.
Seminar on jälgitav otseülekandena (nn Live Chat vormis) aadressil https://youtu.be/P9lpCgoUA_s

Lisainfo uurimistulemuste tutvustusseminaride kohta: https://www.ttu.ee/projektid/teadus-arendus-too-aeg-3/

Kontakt: TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak, aaro.hazak@ttu.ee
või telefonil 620 4057 (instituudi teadustöö koordinaator Eva Laura Auling).

Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond