See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eesti teaduse tippkeskuste infopäev Omicumi suures saalis 25. mail 2018


24.05.2018       Anne Ostrak

Programm

9:10-9:20 Registreerumine

9:20-9:50 Tippteaduse roll ja väärtus majanduse ja ühiskonna arengule

Martin Penny, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) , Füüsika- ja tehnikateaduste osakonna juhataja

9:50-10:10 Taimed räägivad globaalsetest kliimamuutustest. Kas meil on vaja sellest aru saada?

Ülo Niinemets, Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes tippkeskus

Taimed suhtlevad omavahel ja ümbritseva keskkonnaga oma keels. Lenduvaid ühendeid õhku eritades annavad taimed oma keeles teada, kas kliima on kasvamiseks sobiv või stressi tekitav.

10:10-10:30 Kuidas jõuab alusfüüsika meie nutitelefoni?

Andi Hektor, Tume universum tippkeskus

Tippkeskus “Tume Universum” uurib millest koosneb füüsikaline Universum, kuidas see sündis, arenes ja mis saab edasi. Sellised uuringud nõuavad keerulisi teoreetilisi teadmisi ja peeneid praktilisi oskusi, mis sageli viivad ka üsna üllatavate igapäevarakenduste leiutamiseni.

10:30-10:50 Miks mõned ained on korrapärase struktuuriga ja teised ei ole seda mitte? 

Urmas Nagel, Kontrollitud korrastus kvant- ja nanomaterjalides tippkeskus

Näiteks SiO2 molekulid moodustavad mäekristallis korrapärase kristallvõre, kuid sarnase koostisega klaasis on samad molekulid üksteise suhtes paigutunud juhuslikult ja kristallvõre puudub. Tippkeskuses EQUiTANT uurime korrapära ja korratust eesmärgiga saada aru nende tekkimise tingimustest ja põhjustest. Uusi aineid otsime ja loome koos kolleegidega Jaapanist, Koreast, Euroopast ja Ameerikast. Saadud teadmised leiavad tulevikus kasutust. Mõned praktilised näited on Tartust ja Tallinnast siiski juba olemas.

10:50-11:10 Miks vesinik on parem energiaallikas kui patarei?

Enn LustUudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamissüsteemidele tippkeskus

Ettekandes analüüsitakse vesinikkütuse kasutusvõimalusi transpordis, töösuses ja hajutatud energeetikas. Võrreldakse vesinikutehnoloogiaid nn madala süsinikusisaldusega ja traditsiooniliste tööstusharudega. Puudutatakse patareide edasiarendamise kitsaskohti.

11:10-11:30 Sünteetilised viirused ja sünteetilised peremehed

Andres MeritsMolekulaarse ja rakutehnoloogia tippkeskus

Viiruste suhteliselt väikesed genoomid ja eriline paljunemistsükkel võimaldavad - mida aeg edasi seda kiiremini ja odavamalt - tekitada uusi viiruseid või taasluua ajalooliseid viiruseid puhta informatsiooni alusel. Uudised selliste viiruste tekitamisest - näitaks hobuste rõugeviiruse süntees - ületavad uudiste künnist ka Eestis. Kuid kas tegemist on ainult ohtliku võimalusega? Sarnane tehnoloogia on nurgakiviks nii viiruste kasutamisele kui viiruste põhjustatud probleemide lahendamisele. Viirusega võrrelduna on peremehe geneetiline modifitseerimine keerulisem; samas on see vektrolevikuliste viiruste puhul (Zika, dengue, Chikungunya) alternatiiviks viiruse-vastasele vaktsineerimisele. Analüüsime, kuidas on võimalik ühendada modifitseeritud viirus ja tema peremees ja milliseid võimalusi see tehnoloogia pakuks.

11:30-11:50 Genoomika hakkab panustama meditsiini

Andres MetspaluGenoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus

Genoomika uuringud hakkavad panustama reaalsesse meditsiini. Eesti Geenivaramu on tänaseks päevaks andnud tagasisidet personaalsete geneetiliste riskide kohta juba rohkem kui 500 inimesele ja saame jagada nende inimeste tagasiside kogemusi.
 

11:50-12:40 Lõuna / 12:00-14:00 geenidoonorite kogumise pop-up telk /
 

12:40-13:00 Eesti laste kõne akustika

Einar Meister, Eesti-uuringute tippkeskus

Laste kõne akustilis-foneetilised tunnused erinevad oluliselt täiskasvanute kõne vastavatest tunnustest. Ettekandes tutvustatakse eesti laste kõnekorpust ning näidatakse kuidas kõne põhitoon ja vokaalide formantsagedused varieeruvad sõltuvalt vanusest ja soost.

13:00-13:20 Kuidas ehitus muutus teadmistepõhiseks – liginullenergiahooned ja terviklik renoveerimine

Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskus

Tänaseks on selgunud, et tulevik kuulub liginullenergiamajadele, mis säästavad keskkonda ja inimeste tervist. Kuidas suurt eesmärki reaalsuseks pöörata on juba mõnda aega uuritud ja katsetatud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuses koostöös ettevõtete ja vastusvaldkonna asutustega. Samuti on jõutud omamoodi „igiliikurini“ korterelamute renoveerimisel – tervikrenoveerimise lahendus on küll mahukas, ent lisaks majade kordategemisele toob see riigi toetuse pea täies mahus maksutuludena riigieelarvesse tagasi.

13:20-13:40 IT taristu töökindlus ja turvalisus on e-Eesti toimimise alus

Maarja Kruusmaa, Infotehnoloogia tippkeskus

IT süsteemid muutuvad aina keerulisemaks ja me sõltume neist aina rohkem. Viimaste aastate sündmused on näidanud, kuivõrd IT tehnoloogiad mõjutavad meie ühiskondade toimimist, majandust ja isegi demokraatia aluseid. Probleemide lahedamine ja ennetamine ei saa seisneda kõigepealt IT süsteemide loomises ja siis alles nende turvaliseks muutmises, vaid algupäraselt turvaliste seadmete ja süsteemide loomises. Need on infotehnoloogias omaette alles väljakujunevad teadussuunad, mis vajavad alusteaduslikke uuringuid, et arendada uut moodi rakendusi.

14:00-15:00 Paneeldiskussioon teaduse olulisusest ühiskonnas. Modereerib Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, diskussioonis osalevad Kadri Ukrainski (TÜ), Katrin Pihor (HTM) ja Maarja Kruusmaa (TTÜ).

 

Infopäeva korraldab Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskus, mille tööd rahastatakse EL Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest (projekti nr. 2014-2020.4.01.15-0012). 

 

https://www.geenivaramu.ee/et/uudised/eesti-teaduse-tippkeskuste-infopaev-omicumi-suures-saalis-25-mail-2018


25.05.2018
09:00−15:00