See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Põletikuliste nahahaiguste ravi sõltub molekulaarse tasandi teadmistest


10.11.2020       Priit Tuvike

Kui naharakkude omavahelises suhtlemises ja kaitsefunktsioonis tekivad häired, võivad selle tagajärjel välja kujuneda põletikulised nahahaigused, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit. Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad naha molekulaarsed muutused nende haiguste teket ja kulgu.

Nahk on meie organismi suurim organ, mille eesmärk on kaitsta meid väliskeskkonna mõju eest. Naha kõige välimiseks kihiks oleva epidermise peamine rakutüüp on keratinotsüüdid. Need moodustavad füüsilise kaitsebarjääri ning osalevad keskkonna ja immuunrakkude vahelises kommunikatsioonis, mõjutades nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunvastuseid. Keratinotsüütides esinevad häired võivad olla seotud erinevate nahahaigustega, sealhulgas psoriaasi ja atoopilise dermatiidiga, või põhjustada nende teket.

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Helen Vaher kirjeldab oma doktoritöö sissejuhatavas osas, et psoriaas ja atoopiline dermatiit on ühed levinumad kroonilised põletikulised nahahaigused: nende sagedus on psoriaasi puhul keskmiselt 2–3% ning atoopilise dermatiidi puhul täiskasvanutel 2–5% ja lastel isegi kuni 20%.

Mõlemat haigust iseloomustab põletikuline lööve, kuid psoriaasi puhul on see punane, kestendav ja selgelt piiritletavate laikudega, atoopilise dermatiidi puhul sügelev. „Neid haigusi põdevate patsientide elukvaliteet on üldjuhul halvenenud ja neil esinevad mitmesugused kaasuvad haigused, näiteks psoriaasi puhul psoriaatiline artriit, südameveresoonkonna haigused ja vaimsed probleemid,“ tõdes Vaher.

Helen Vaheri doktoritöö eesmärk oli iseloomustada lühikeste RNA-molekulide miR-146a/b ja miR-10a rolli keratinotsüütides ning seda, milline on nende tähtsus psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral.

On teada, et miRNA-d reguleerivad väga suure hulga geenide avaldumise taset rakkudes. „Varem on leitud, et miR-146a on võimeline alla suruma põletikulisi protsesse nahas, kuid miR-146b ja miR-10a roll naharakkudes oli välja selgitamata,“ kirjeldas Vaher huvi konkreetsete miRNA-de vastu.

„Oma töös näitame, et psoriaasipatsientide nahas on miR-146a/b tase suurenenud ja need suruvad alla selliste geenide taset, mis võimendavad põletikulisi protsesse ja kiirendavad naharakkude jagunemist. Tõendasime oma uurimistöös, et miR-146a ja miR-146b pärsivad psoriaasile iseloomulikke rakulisi protsesse, kuid siiski pole miR-146a/b kõrgem avaldumine nahas psoriaasi korral piisav, et haiguse väljakujunemist ära hoida,“ kirjeldas Vaher töö tulemusi.

Teises doktoritöö osas tuvastas Vaher koos uurimisrühmaga, et atoopilist dermatiiti põdevate patsientide nahas on miR-10a tase kõrgem. Töö käigus leiti, et miR-10a tase sõltub rakkude arengustaadiumist ja et selle molekuli peamine roll on aeglustada naharakkude jagunemist. „Lisaks surub miR-10a alla põletikulisi protsesse naharakkudes. Seetõttu võib oletada, et ta mõjutab atoopilise dermatiidi teket ja kulgu,“ ütles Vaher.

Kokkuvõttes näitavad Vaheri doktoritöö tulemused, et miR-146a/b ja miR-10a on võimelised suruma alla naharakkude liigset jagunemist ja põletikulisi protsesse keratinotsüütides, kuid nende kõrgem tase psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põdevate haigete nahas ei ole suuteline ära hoidma haigust ennast. „Seega näitavad meie tulemused, et miR-146a/b ja miR-10a lokaalne manustamine näiteks kreemina võiks olla üks ravivõimalusi põletikuliste nahahaiguste korral.”

Helen Vaher kaitseb doktoritööd „MikroRNA-d keratinotsüütide rakulise vastuse reguleerimisel naastulise psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral“ 12. novembril kell 14 Ravila 19 ruumis 1006.

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane ning dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo.

Lisateave:
Helen Vaher

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant

5687 9870

helen.vaher@ut.ee