See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

TalTechi e-tervise meeskond lõi tervishoiule juhised kaugvastuvõtu mõju hindamiseks


26.05.2020       Priit Tuvike

Seoses eriolukorra kehtestamisega on kaugteenuste osutamine Eesti tervishoius teinud suure hüppe. Kiirkorras rakendatud kaugvastuvõtu mõju süsteemseks uurimiseks on TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava koostanud metoodikajuhise. Juhis annab ülevaate, miks on oluline kaugvastuvõttu hinnata, kuidas seda läbi viia ning milliseid meetodeid vajalike andmete kogumiseks valida.

Eestis tekkis vajadus kaugvastuvõttude osutamiseks seoses eriolukorra kehtestamisega ühe abinõuna COVID-19 leviku tõkestamiseks ja otsese kontakti vähendamiseks. Haigekassa andmetel viidi aprilli lõpu seisuga läbi 131 000 kaugvastuvõttu ning arstiabi sai 105 000 inimest. Kõigist eriarsti vastuvõttudest moodustasid telefoni, videokõne  või spetsiaalselt loodud lahenduste teel tehtud kaugvastuvõtud sel perioodil üle poole ehk 57 protsenti. Sealjuures ei pruugi kaugvastuvõtt kui suhtlus distantsilt sobida kõigile erialadele võrdväärselt. Uute digilahenduste kasutuselevõtuga kaasnevad eelised avalduvad alles siis, kui on selge arusaam nende kasust.

TalTechi e-tervise metoodikanõuniku ja lektori Riina Halliku sõnul näitab varasem teaduskirjandus kaugvastuvõtu potentsiaali. See võib aidata parandada ravi kättesaadavust ja ravitulemusi, lühendada ooteaegu, suurendada patsiendi rahulolu ning vähendada haigla voodipäevi. „Tegelikkuses on oluline kaugvastuvõtu rakendamise viisi tõelise mõju teadasaamiseks ravitüübis või erialal läbi viia eraldi uuring. Kuna teenuse efektiivsus sõltub väga paljudest erinevatest mõjuteguritest, ei ole võimalik öelda, et kõik kaugvastuvõtu meetodid on üheväärselt efektiivsed või vastupidi, ei ole seda üldse. Et selles paremini selgusele jõuda ning kaugvastuvõtu tegelikku mõju hinnata, olemegi loonud meetodite, mõõdikute ja uurimisküsimuste kogumi,“ rääkis Hallik.

Juhise koostamise eesmärk on ärgitada tervishoiuasutusi, arste ja teadlasi kiirmeetodil rakendatud teenuseid süsteemselt uurima. Juhendi tegijad soovitavad, et ei keskendutaks ainult patsiendi või tervishoiutöötaja rahulolule, vaid mindaks süvitsi kaugvisiidi tulemuslikkust mõjutavates teemades. Näiteks, milline on mõju ravitulemustele, kuidas kasutada terviseandmeid ning kui palju ja milliseid tõrkeid esineb tehnoloogilises ja organisatoorses pooles. Samuti huvitab meeskonda, millised muudatused on toimunud protsesside, ajakasutuse või kulude kategooriates ning kas ja mil määral hoitakse ära hospitaliseerimisi või on vähenenud nakkushaiguste levik seoses koroonaviirusega.

Juhend on mõeldud kasutamiseks nii kaugvastuvõttu läbiviivatele tervishoiutöötajatele kui ka teadlastele, haiglajuhtidele ja regulaatoritele. Lisaks hakkavad seda kasutama järgmisel aastal magistritööd kirjutavad TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekava tudengid. Sellest tulenevalt otsitakse uuringu teostamiseks partnereid ning oodatakse ettepanekuid, millisel erialal kaugvastuvõtu mõjuanalüüsi läbi viia. Tervishoiutehnoloogia õppekava loodud  metoodikajuhisega saab tutvuda TalTechi e-meditsiini keskuse kodulehel.

Tervishoiutehnoloogia on ainulaadne õppekava Euroopas, mis annab laia ringi oskusteadmisi tervishoiust, IT- st, meditsiinist, majandusest, õigusteadusest, riigikorraldusest, ettevõtlusest ja muudest tervishoiu digitaliseerimisega seotud teemadest. Tervishoiutehnoloogia õppekava koolitab tervishoiu muudatuste juhte – inimesi, kes oskavad uusi tehnoloogiaid ja digitaalseid lahendusi tervishoius analüüsida, välja töötada ja edukalt kasutusse viia. Täpsemat infot õppekava kohta leiab tervishoiutehnoloogia kodulehelt: https://new.taltech.ee/tervishoiutehnoloogia 

 

Lisainfo:
Riina Hallik

metoodikanõunik ja lektor

Infotehnoloogia teaduskond, Tallinna Tehnikaülikool 

E-mail: riina.hallik@taltech.ee