See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Teadusagentuur toetab Põhjamaadega ühiseid COVID-19 teadusuuringuid


02.11.2020       Marika Meltsas

Möödunud reedel selgusid Põhjamaade teadusnõukogu NordForski läbi viidud COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo valdkonna taotlusvooru tulemused,  millega määrati rahastus viiele uurimisprojektile kogusummas ligi viis miljonit eurot. Neist ühe elluviimises osalevad ka Eesti teadlased, keda Eesti Teadusagentuur toetab ligi 147 200 euroga.

Programmist rahastuse saanud projektide teemadering on lai, hõlmates COVID-19 seost nii raseduse kui ka näiteks suitsetamise ja vaimse tervisega. Eesmärk on olemasolevaid terviseandmeid kasutades luua uusi teadmisi, et võidelda COVID-19 pandeemia vastu ja aidata valmistuda tulevasteks pandeemiateks. Seejuures saavad Eesti ja Põhjamaade teadlased kasutada ära eelise võrreldes paljude teiste riikidega, kuna riiklike registrite ja biopankade digitaalsed andmed võimaldavad läbi viia ulatuslikke rahvusvahelisi uuringuid.

Edukaks osutunud Eesti osalusega taotluses plaanib Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadusrühm eesotsas neuropsühhiaatrilise geneetika vanemteaduri Kelli Lehtoga läbi viia uuringu COVID-19 ja vaimse tervise vahelistest seostest. Kuigi Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja teadusringkonnad on hoiatanud pandeemiaga kaasnevate tegurite kahjuliku mõju eest vaimsele tervisele, on seni selles vallas piirdutud suhteliselt väikeste uuringutega. Projekti käigus uuritakse, missugune on pandeemiaga kaasnevate piirangute nii lühi- kui ka pikaajaline mõju inimeste vaimsele tervisele viies eri riigis, kus on viiruse leviku piiramiseks kasutatud erisuguseid meetmeid. Samuti tahetakse välja selgitada, kas koroonaviiruse haigust COVID-19 põevad raskemalt inimesed, kellel on mõni vaimse tervise probleem või geneetiline eelsoodumus nende tekkeks. “Loodame, et projekti tulemusel suudame tulevikus paremini tuvastada haavatavaid rühmi, kes võiksid pandeemia olukorras vajada suuremat tähelepanu ning saaksime arvestada seda tervishoiupoliitikate ja ennetusprogrammide tegemisel,” ütles Lehto. Projekti juhib Islandi Ülikool ning selles osalevad ka Karolinska Instituut Rootsist, Taani pealinnapiirkond ja Oslo ülikool.


„Teaduskoostöö Põhjamaadega on meile nii ajalooliselt kui ka strateegiliselt väga oluline. See on teadusagentuurile juba kolmas NordForski programm, millega oleme viimase aasta jooksul liitunud,“ ütles teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan. „Avaliku sektori digitaliseerimise programmis rahastame Eesti teadlaste osalust kolmes uurimisprojektis kokku ligi 400 000 euroga. Hetkel taotluste hindamise faasis olevas vesiviljeluse programmis saame meie teadlaste osalemist toetada kokku 150 000 euroga. Hea meel on näha, et Eesti teadlased osalevad NordForski konkurssidel aktiivselt ja et koostöö Põhjamaade kolleegidega muutub aina tihedamaks.“

COVID-19 uuringute programmi viib NordForsk ellu koos Eesti Teadusagentuuri, Norra teadusnõukogu, Soome Akadeemia, Rootsi teadusnõukogu, Taani Onnovatsioonifondi, Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Islandi uurimiskeskusega Rannís.

Konkursi tähtajaks juuni keskel laekus 17 taotlust. Eesti partnerid olid kaasatud üheksasse projekti. Hindamise korraldas NordForsk. Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev hindamispaneel võttis arvesse nii taotluse teaduslikku taset kui ka innovatsioonipotentsiaali, samuti projekti võimalikku mõju piirkonna riikidele ning laiemalt maailmas.

Rahastatud projektide nimekirja ja lähema info nende kohta leiab NordForski kodulehelt.

Lisainfo Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Adojaan
Välisteaduskoostöö osakonna juhataja
Tel 731 7355
maarja.adojaan@etag.ee