Doktoritöö uuris Vladislav Hodassevitši värsse


13.12.2016       Kerli Onno

2. detsembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova, kelle töö uuris vene luuletaja Vladislav Hodassevitši (1886–1939) tekste. Doktoritöö põhieesmärk on pakkuda lugejale täpset ja detailset Hodassevitši värsside „käsiraamatut“. Kokku uuris Rubtsova 3720 värssi, mille hulgas ka autori eluajal avaldamata jäänud ridu.

„Uurides Hodassevitši värsside formaalset korraldust selgus, et nende meetriline komponent ei muutu esimesest kogumikust viiendani. Eraldi uuris doktoritöö värsimõõtude rütmilist repertuaari, mis aga muutub igas kogumikus. Seega võib nentida värsimõõtude rütmi omalaadset evolutsiooni,“ sõnas doktoritöö autor Anna Rubtsova. Ta lisas, et Hodassevitši värsside analüüs on näidanud, et tema lüürikas on levinud neljajalaline jamb, mis ei olnud XX sajandil üldlevinud värsimõõduks. Samuti kasutab ta väga harva mitteklassikalisi värsimõõte, mis ei ole iseloomulik XX sajandi alguse luulekunstile.

Just sellele, Hodassevitši loomingu peamisele värsimõõdule, on pühendatud ka doktoritöö viies peatükk, mis uuris kokku 2398 neljajalalise jambi rida. „Uurimuse läbi viimiseks lõime uue arvutiprogrammi, mis arvutab nende rütmilisi variatsioone. Võrdlusest Holševnikovi kõnemudeliga selgus, et Hodassevitši neljajalalise jambirütm evolutsioneerus: igas järgmises kogumikus muutus selle värsimõõdu rütm „elavaks“ ja lähenes loomuliku rõhutuse tendentsidele,“ sõnas autor. Publitseeritud neljajalalise jambi rütmi statistiline analüüs näitas, et värsi „kvaliteediks“ pidas Hodasevitš rütmiliste vormide mitmekesisust.

Doktoritöö pealkiri on "Стихосложение Владислава Ходасевичa / Vladislav Hodassevitši värsistus" ja selle kaitsmine toimus 2. detsembril. Doktoritöö juhendajad on TLÜ lektor Grigori Utgof ja professor Irina Belobrovtseva. Oponendid Pisa Ülikooli professor Guido Capri ja Moskva Riikliku Ülikooli juhtivteadur Marina Akimova. Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Lisainfo:

Kerli Onno