See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Miks pole digi-Eestis kõigil võrdseid võimalusi rääkida kaasa riigi toimimises?


18.06.2021       Priit Tuvike
  • Kuvatõmmis ESS-i küsitluslaine ettevalmistusi tutvustavast videost.png

Rohkem kui kolmveerand Eesti täiskasvanutest kasutab arvutit ja selle näitajaga edestame e-riigina paljusid teisi. Üle 65-aastastest kasutab aga arvutit vaid pool ja sellega oleme jällegi Euroopa kehvemate hulgas. Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) juunist oktoobrini kestvas küsitluslaines asutakse uurima, millises digiühiskonnas ja demokraatias eurooplased elavad.

„Tänapäeva demokraatia põhineb informatsioonil ja osalusel. Praktikas tagabki internet suuresti juurdepääsu informatsioonile ja võimaldab suhelda riigiga. Arvete maksmisest valimisteni, petitsiooni allkirjastamisest ametnikuga suhtlemiseni – kõik see vajab digioskusi,“ selgitas inimeste arvuti- ja internetikasutuse mõõtmise olulisust ESS-i uuringu koordinaator, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar.

„Samas on viimane aasta toonud meie ellu suure muutuse ning seepärast keskendubki juunist oktoobrini toimuv ESS-i uuring sel aastal digiühiskonna ja demokraatia teemadele,“ lisas ta. Täpsemalt vaadatakse digivahendite mõju inimeste töö- ja pereelule, samuti seda, kuidas ja kelle elu on digivahendid ja -suhtlus muutnud paremaks või halvemaks ning miks.

Riikide valitsemises on viimastel aastatel toimunud palju muutusi, mis mõjutavad ka arusaamist demokraatiast. „Sellepärast uurivad teadlased näiteks, mida inimesed demokraatias oluliseks peavad, kas seda ühiskonnas on ja kuidas inimesed üldse mõistavad demokraatiat kui sellist,“ rääkis Ainsaar.

ESS-i küsitlejad intervjueerivad tänavu 60 000 eurooplast, nende hulgas 2000 Eesti elanikku. Lisaks digiteemadele annab uuring detailse ülevaate inimeste eluolust, isikliku heaolu tundmisest ning suhtumisest näiteks riigielu korraldusse ja Covid-19 levikust tingitud piirangutesse.

ESS on maailma üks suuremaid omasuguseid uuringuid, mille taga on sadade teadlaste pikaajaline töö. Kuidas käib ESS-i küsitluslaine ettevalmistus ja kuidas see välja näeb, saab vaadata lühivideost, milles ESS-i uurimisrühma liige Oliver Nahkur annab selgitusi ajakirjanik Keili Sükijainenile.

Lähiajal saab küsitluses osalemise kutse 3500 Eesti inimest. Intervjuud toimuvad võimalust mööda silmast silma või videokõnena. „Me väga palume inimestel leida see aeg vastamiseks, sest iga vastaja on meile ülimalt oluline,“ ütles Ainsaar. Et iseäranis kergekäeliselt kipuvad küsitlusest loobuma noored mehed, paluvad teadlased just neil kindlasti osaleda.

Suuremahulise küsitluse korraldamises ühendavad Tartu Ülikooli teadlased jõud Statistikaametiga. ESS-i valim on üle-eestiline ja sinna võib sattuda igaüks.

Viis fakti Euroopa Sotsiaaluuringu kohta

1.   ESS on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring ja teadustaristu paljudele erialadele. Andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. 2021. aasta küsitluslaine on järjekorras kümnes.

2.   Kokku on kogus 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest.

3.   Uuringu anonüümsed tulemused on kõigile soovijatele vabalt kättesaadavad. Praeguse küsitluslaine andmeid saab kasutada alates järgmisest aastast. Eestis kasutab neid enam kui 2000 inimest erinevatest eluvaldkondadest, sealhulgas ametnikud, poliitikud, üliõpilased ja ajakirjanikud.

4.   ESS-i Eesti küsitluse andmetega avaldatakse iga kolme päeva tagant üks analüüs Eesti ühiskonna ja inimeste kohta.

5.   2021. aasta küsitluslaine eriteemad on digiühiskond, demokraatia ning Covid-19.

Vaata lähemalt Euroopa Sotsiaaluuringu kodulehelt.

Lisateave: Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor ning ESS-i koordinaator Eestis, 517 8132, mare.ainsaar@ut.ee