See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Teadlased arutlevad rahvusvahelisel konverentsil, kuidas praktiliselt hakkama saada lahkarvamusi täis maailmas


11.03.2020       Kaja Karo
  • competition-dispute-allikas_pixabay.jpg

11. märtsil algab Tartus rahvusvaheline teaduskonverents, kus luubi all on lahkarvamuste filosoofiline analüüs ning Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professori Margit Sutropi juhitud samateemalise projekti tulemuste läbiarutamine rahvusvahelise teadlaskogukonnaga.

Kuigi lahkarvamused on meiega alati olnud ja ka filosoofia ajalugu ning teoloogia on nendega sajandeid tegelnud, on lahkarvamuste filosoofiliste aspektide uurimine alanud alles hiljuti. „Inimesed vaidlevad paljude asjade üle. Kas eutanaasia peaks olema lubatud või kas loomseid produkte võib süüa? Kas me lubame ehitada enda tagaaeda tselluloositehase või tuulepargi?“ selgitab prof Margit Sutrop, TÜ praktilise filosoofia professor, lahkarvamuste teema laia spektrit.

Ta lisab, et erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest ei saa tänapäevastes pluralistlikes ühiskondades nõustumist enam iseenesestmõistetavaks pidada. „Moraalsete, poliitiliste ja religioossete lahkarvamuste tagajärjed võivad olla väga tõsised – konfliktid võivad ületada riigipiire ja viia isegi sõjani. Sestap on lahkarvamuste olemuse mõistmine ja nende lahendamise strateegiate väljatöötamine suure tähtsusega,“ avab Sutrop konverentsi teema tausta.

Viimasel kümnendil on palju uuritud lahkarvamusi loogikas, teaduses, epistemoloogias, meta-eetikas ning samuti on arutletud moraali- ja poliitikafilosoofias nende lahendamise erinevate viiside üle või mida teha, kui need on lahendamatud. Seni on lahkarvamuste teoreetilisi ja praktilisi küsimusi aga vähe omavahel seostatud. Prof. Margit Sutropi juhitud institutsionaalne uurimisteema „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ on need kaks poolt aga kokku viinud.

Filosoofia ajaloo teadur, konverentsi üks korraldaja Toomas Lott sõnab, et epistemoloogias on viimase kümnendi jooksul palju arutletud selle üle, millisel määral peaks inimesed lahkarvamustest teadlikuks saades oma seisukohti muutma. „Mida teha näiteks siis, kui minuga võrdväärselt asjatundlikud inimesed on minuga eri arvamusel - kas ma peaksin oma veendumustes vähem kindel olema? Või mida hakata peale siis, kui mingi valdkonna eksperdid on omavahel eriarvamusel - keda ma peaksin usaldama?“ toob ta esile küsimused, mida sageli filosoofias püstitatakse.

Konverentsi kutsutud esinejad on Daniel Cohnitz (Saksamaa), Gurpreet Ratta (Kanada), Folke Tersman ja Olle Risberg (Soome) ning Margit Sutrop (Eesti). Konverentsi avaettekande peab prof. Daniel Cohnitz, kes oli grantiprojekti „Lahkarvamused: filosoofiline analüüs“ üks algatajaid, selle kunagine põhitäitja ja TÜ teoreetilise filosoofia professor, nüüd Utrechti ülikooli professor. Prof. Cohnitz kritiseerib oma ettekandes filosoofide hulgas viimasel ajal populaarset positsiooni, mille kohaselt vandenõuteooriad ja -teoreetikud on demokraatliku ühiskonna jaoks positiivse mõjuga, kuna nende skepsis võib paljastada tegelikke vandenõusid riiklikes institutsioonides.

Ühtlasi on konverentsi külalistel võimalus TÜ eetikakeskuses neljapäeva õhtul katsetada igapäevaelu lahkarvamuste lahendamist, mängides TÜ eetikakeskuse välja töötatud lauamängu „Eesti rahva sada valikut“. Eetikakeskusele annab see võimaluse testida, kas Eesti ühiskonnale mõeldes välja töötatud aruteluvahend sobib ka filosoofiliste teooriate testimiseks ning kas meie ühiskonnale omaste valikute osas langetavad teiste maade inimesed sarnaseid otsuseid või põhjendavad neid teisiti.

Tartus 11.–13. märtsil toimuva rahvusvahelise konvereventsi „Lahkarvamused: teooriast praktikani“ korraldab Tartu Ülikooli filosoofia osakond koos TÜ eetikakeskusega. Konverentsil osaleb teadlasi 14 erinevast riigist.

Konverentsi kava ja lisainfo on leitav konverentsi lehelt.

Tegemist on institutsionaalse uurimisprojekti "Lahkarvamuste filosoofiline analüüs" (IUT20-5) lõpukonverntsiga, mida finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium ja TÜ humanitaarteaduste valdkond (rahvusteaduste baasfinantseerimise projekt). Konverents on seotud ka Eesti-uuringute tippkeskusega (Euroopa Regionaalarengu Fond).

Lisainfo:
Toomas Lott, konverentsi korralduskomitee liige, toomas.lott@ut.ee