See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Koroonaviirusega nakatunute hulk on kuuga vähenenud kolmandiku võrra


14.06.2022       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk on kolmandat kuud languses. Viirusevastaste antikehade levimus püsib alates märtsist samal tasemel. Seejuures on vanemaealistel, kes pole veel tõhustusdoosi saanud, suurem valmisolek vaktsiini lisadoos saada kui teistel vanuserühmadel.

Ajavahemikus 1.–13. juunini andis koroonaviiruse proovi 2496 täisealist. Neist 2,5%-l osutus testitulemus positiivseks. Nakatunutest kaks kolmandikku olid juba haiguse läbi põdenud ega olnud enam nakkusohtlikud, ligi kolmandikul positiivse proovi andnutest aga nakkusoht püsis. Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegu nakatunud iga 38. täisealine. Seda on võrreldes maikuise uuringuetapiga kolmandiku võrra vähem, samuti on vähenenud selgete haigustunnustega nakkusohtlike hulk.

Koroonaviirusevastaste antikehade hulga määramiseks andis proovi 2439 täisealist, kellest 87%-l olid antikehad olemas. Kalda sõnul on antikehadega täisealiste osakaal püsinud ühiskonnas samal tasemel alates märtsist. „Arvestades, et uusi vaktsineerimisi toimub väga visalt, on see tulemus üsna ootuspärane,“ rääkis Kalda. Ka seekordses uuringuetapis leidis kinnitust, et vaktsineeritutel püsivad antikehad kauem kui läbipõdenutel: vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, aga läbipõdenutest kolmel neljandikul. Uue nakatumise eest on teadlaste sõnul kõige paremini kaitstud need, kes on peale läbipõdemist ka vaktsineeritud.

Tõhustusdoos võiks tehtud saada juba suvel

Ruth Kalda sõnul tuleb suvisele ajale vaatamata Euroopast juba andmeid omikrontüve uue variandi põhjustatud haiguspuhangutest, mistõttu võib eeldada, et Eestigi ei jää sellest puutumata. Seireuuringu tegevjuht, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson peab seepärast väga oluliseks, et riskirühmadesse kuulujad saaksid tõhustusdoosi tehtud juba enne sügist.

Seire käigus toimunud käitumisuuring näitas, et vanuserühmiti on valmisolek tõhustusdoosi teha üsna erinev. Kui üldiselt väljendas sellekohast valmidust iga kolmas tõhustusdoosita täisealine, siis vanemaealistest kinnitas seda plaani 40%. Seejuures olid eestlastest vanemaealised oma sõnul altimad vaktsineerima kui mitte-eestlased.

Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Tegemist on ainsa uuringuga, mis võimaldab saada ülevaate viiruse levimusest kogu täiskasvanud elanikkonnas. Järgmine seireetapp on kavas augustis.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.

Joonisel on näha viiruse levimus uuringuetappide lõikes. Joonise autor on Tartu Ülikool.

Lisateave: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor, 5698 5599, ruth.kalda@ut.ee