TTÜs kaitstud doktoritöös ilmnesid seosed naise suguhormoonide mõjust viljatusravile ja kasvajate tekkele


08.06.2016       Kersti Vähi

Hiljuti kaitses TTÜ geenitehnoloogia instituudis Karin Rosenstein doktoritööd "Genes Regulated by Estrogen and Progesterone in Human Endometrium" ("Östradiooli ja progesterooni reguleeritud geenid inimese endomeetriumis").

Tänapäeva praktikas leidub alati viljatusravi kliinikutes patsiente, kellele siirdatakse korduvalt kvaliteetseid embrüoid, aga soovitud rasedust ei teki. Üks põhjustest, miks need patsiendid ei rasestu, peitub selles, et emaka limaskest ei ole vastuvõtlik embrüo kinnitumisele. Emaka limaskest on võimeline embrüot omaks võtma väga lühikesel ajaperioodil (nn „implantatsiooni aken“, pikkusega 2-4 päeva). Fertiilses eas naiste emaka limaskestas toimuvad igal kuul olulised koemuutused, mida kontrollivad naissuguhormoonid – östradiool ja progesteroon.
Tegemaks kindlaks, kuidas mõjutavad naissuguhormoonid östradiool ja progesteroon geenide avaldumist emakas, kasutas Karin Rosenstein oma doktoritöös ülegenoomseid uurimismeetodeid. Uurimistulemustena selgusid nende hormoonide potentsiaalsed sihtmärkgeenid. Samuti leiti, et naissuguhormooni modulaator tamoksifeen, mida kasutatakse teatud tüüpi rinnavähi ravis, muudab selgelt emaka limaskesta geeniekspressiooni profiili. Viimastest andmetest tulenevalt võib spekuleerida, et rinnavähi ravis kasutatav tamoksifeen suurendab paraku oluliselt emaka limaskesta kasvajate riski.

Olulisel kohal emaka limaskesta ettevalmistamisel külmutatud embrüote siirdamiseks viljatusravis on ka steroidhormoonide kasutamine.
Doktoritöös uuriti emaka limaskesta geenide aktiivsust viljatutel patsientidel, kelle kehavälise viljastamise protseduurid olid eelnevalt ebaõnnestunud. Vastavalt uuringutulemustele ei ole nende naiste puhul soovitav eksogeensete steroidhormoonide kasutamine emaka limaskesta ettevalmistusel külmutatud embrüote siirdamiseks.

Doktoritöös läbi viidud uurimiste tulemusena ilmnes, et steroidhormoonid ühest küljest küll soodustavad kunstlikku viljastamist, kuid teisest küljest mängivad suurt rolli naise viljatuse põhjusena ning hormoonsõltuvate kasvajate tekkes.

Doktoritöö juhendajad: professor Andres Salumets (TÜ), professor Madis Metsis (TLÜ) ja PhD Jaak Simm (KU Leuven)
Oponendid: professor John Aplin (Manchesteri Ülikooli Inimese arengu instituut, Suurbritannia) ja vanemteadur Kersti Lilleväli (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil http://digi.lib.ttu.ee/i/?5130