See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Ilmunud ajakirja Methis nr 26 ehk digihumanitaaria erinumber


22.12.2020       Anne Ostrak
  • Methis cover_esi.jpg

Ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica nr 26 on digitaalhumanitaaria erinumber – pühendusega Eesti digikultuuri aastale 2020. Number, mille koostasid Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Piret Viires (Tallinna Ülikool) on jätkuks Eesti Kirjandusmuuseumist 7 aastat tagasi välja kasvanud Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarja ja Eesti DH Seltsi tegevusele. Erinumbri aluseks on Eesti DH 7. konverentsi „Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses“ ettekanded Rahvusraamatukogus detsembris 2019. Erinumbris on kokku 13 artiklit, neist neli rahvusvahelistelt autoritelt.

Numbri avab Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku artikkel „Digipõlvkonnast sotsiaalmeedia põlvkonnaks“, mis uurib põlvkondlikku enesemääratlust kujundavaid trende Eesti noorte internetikasutuses. Helsingi ülikooli teadlased Mikko Tolonen, Eetu Mäkelä, Jani Marjanen ja Tuuli Tahko argumenteerivad artiklis „Arvutiteaduse kaasamine humanitaarharidusse“ Helsingi ülikoolis rakendatud projektipõhiste interdistsiplinaarsete uuringute tulemuslikkust digitaalhumanitaaria meetodite õpetamisel. Maarja Ojamaa ja Peeter Torop rõhutavad artiklis „Kultuuripärand ja digitaalne lugemine: raamatu ja platvormi vahel“ transmeediatekstide ja digitaalse lugemise olulisust kultuurimälu ja -identiteedi säilitamisel. Artikli aluseks on Tartu Ülikooli transmeedia uurimisrühma kogemus uute hariduslike platvormide loomisel projektis „Kirjandus ekraanil“. Saksa uurija Larissa Leimingeri ja Aija Sakova ühisartikkel „Arhiivimaterjalide juurdepääsu ja konteksti küsimused“ toob esile arhiiviandmete kättesaadavuse probleemi Õpetatud Eesti Seltsi kogude näitel. Digitaalsete andmebaaside teemat jätkab Eesti Kirjandusmuuseumi uurijate Piret Voolaidi ja Eve Annuki ühisartikkel „Soolisuse esitamine eesti grafitis ja tänavakunstis“. Käsitluse aluseks on Piret Voolaiu loodud „Grafiti andmebaas“, milles on kümne aasta vältel talletatud efemeerse grafitikunsti teoseid.

Hollandi teadlase Theo Mederi esmauurimus „Eluraamatute arvutianalüüs“ kaardistab digihumanitaaria erinevate tööriistade sobivust elulugude ja eluloointervjuude analüüsil. Marin Laagi artikkel „Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina“ uurib 20 sajandi alguse eesti kriitika näitel korpuslingvistika töövahendi KORP võimalusi. Artiklis „Uued loomevõimalused Internetis“ käsitleb Piret Viires sotsiaalmeedia kirjandust kui digitaalse kirjanduse uut alaliiki. Digihumanitaariaarvutuslike töövahendite kasutamisest folklooripärandi uurimisel kirjutavad Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi teadlased: Mari Sarv esitab artiklis „Regilauluteemade modelleerimine“ laulude 20 teemamudelit. Risto Järve uurimuse „Tegelasvõrgustikud kahes Reinuvader Rebase raamatus“ keskmes on eesti rebasemuinasjuttude tegelaste võrgustikuanalüüs.

Rubriigis VABAARTIKKEL ilmus Leo Luksi „Üleinimese võimalikkusest digitaliseeritud elu kontekstis“, milles autor uurib tänapäevast digikeskkondadest küllastunud reaalsust Nietzsche filosoofia perspektiivist. TEOORIAVAHENDUSE rubriigis on prantsuse teoreetiku Philippe Bootzi teedrajav käsitlus „Digitaalne kirjandus: kas tõesti püsivalt efemeerne?“ Artiklis arutatakse digitaalsete teoste olemusliku labiilisuse ja efemeersuse teemadel. Artikli ja autorit tutvustava saatesõna tõlkis prantsuse keelest Marri Amon.

Rubriigis ARHIIVILEID on ilmunud Maria-Kristiina Lotmani ja Rebekka Lotmani artikkel „Jaan Bergmanni pilaeepos „Jaaniida“: tekst, kontekst ja intertekst“, mis põhineb TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas säilitatava Jaan Bergmanni salmikust leitud käsikirjalisel pilaeeposel.

Methis. Studia humaniora Estonica on kõrgetasemeline rahvusvahelise kolleegiumiga humanitaarteaduste ajakiri, perioodilise ilmumissagedusega kaks korda aastas. Ajakiri ilmub Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli koostöös ning selle ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital. Ajakirja peatoimetaja on Marin Laak.

Numbri ilmumist on toetanud Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kirjastuskomisjon, Tallinna Ülikooli uuringufond, Eesti Kultuurkapital ja EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus.