Kanepit suitsetavad noored riskivad skisofreeniaga


24.05.2019       Marika Meltsas

Kanep on üks peamisi Eesti noorte tarvitatavaid meelemürke. Enamasti ei mõelda aga sellele, et kanepi suitsetamine laastab arenevat aju ja võib põhjustada psüühikahäire. Täna, rahvusvahelisel skisofreeniapäeval on õigustatud mõelda kurvale statistikale, mis näitab, et kaotame Eestis aastas 250–300 noort inimest, kellel on algfaasis skisofreenia. Probleemiga võitlemiseks peab riik senisest tõhusamalt toetama inimeste vaimset tervist.


ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo avaldatud üleilmse uimastiaruande „World drug report“ andmetel kasutab maailmas kanepit mittemeditsiinilistel eesmärkidel 181,8 miljonit 15–64-aastast inimest. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi psühhiaatria vanemteaduri ja TÜ kliinikumi psühhiaatri Liina Haringu sõnul kasvab kanepi ja teiste uimastite tarvitamine ka Eesti noorte seas.

Nüüdisaegses ühiskonnas on uimastite tarvitamine saanud üheks peamiseks psüühikahäireid vallandavaks keskkondlikuks mõjuteguriks. Haring rõhutas, et illegaalsete psühhoaktiivsete ainete tarvitamise soovimatud tagajärjed ilmnevad eelkõige geneetilise eelsoodumusega inimestel, kes puutuvad ainetega kokku just noores eas. „See on aeg, mil aju tasandil läbib närvivõrgustiku areng olulist küpsemisetappi.“

Haringu sõnul usuvad paljud, et kanep on vähem tervist kahjustav psühhoaktiivne aine kui näiteks alkohol või teised uimastid. „Tegelikult on kannabinoidide tarvitamine seotud mitmete lühiajaliselt või püsivalt avalduvate tervisele kahjulike tagajärgedega,“ toonitas psühhiaater.

Kanepi tarvitamisega kaasnevad sageli ärrituvus, rahutus, ärevus, depressiivsus, agressiivsus, unehäired, impulsiivsus, tähelepanu- ja mäluhäired, füüsilised nähud, näiteks valud, külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri tõus, hingamisteede haigusseisundid ning tajuhäired.

Haringu sõnul võivad psühhootilised sümptomid aine tarvitamise lõpetamisel aja jooksul taanduda, kuid geneetilise eelsoodumusega isikutel võib rohke kanepitarvitamine eeskätt noores eas vallandada hiljem kroonilise psühhootilise häire, näiteks skisofreenia avaldumise.

Haringu hinnangul on skisofreenia diagnoosi eel noorel inimesel mitme aasta jooksul periood, kus ta on hädas. „Siiski ei ole tema käitumine veel sedavõrd häiriv, et ta satuks psühhiaatri vaatevälja. Me tahaks need noored üles leida, et nendega tegeleda. See on periood, kus saaks kroonilise psühhootilise häire, näiteks skisofreenia kontekstis kõige efektiivsemalt sekkuda, et edasist isiku elukvaliteeti parandada.“

Arst kirjeldas, et skisofreeniaspektri häiretesse haigestutakse enamasti noores täiskasvanueas, mil isiku edasise toimetuleku prognoosis on väga suure tähendusega kaks tegurit. Ühelt poolt sõltub see esmase psühhoosiepisoodiga patsiendiga tegeleva ravimeeskonna olemasolust, vajalike lisauuringute tegemise võimalusest, indiviidikesksete farmakoloogiliste ravivalikute ja psühhoterapeutiliste sekkumisvõimaluste kasutamisest. Teisalt on määrav ka patsiendi individuaalne eripära, mis tuleneb tema geneetilistest teguritest ja ajutegevuse võimekusest kohaneda keskkondliku mõjuga.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, inimese füsioloogia professor Eero Vasar lisas, et esmapsühhoosihaigeid ravitakse tavaliselt antipsühhootiliste ravimitega, mis eelkõige leevendavad haiguse positiivseid sümptomeid nagu meelepetted ja luulud. Vähem alluvad sellele ravile kognitiivsed ja negatiivsed sümptomid – sotsiaalne isoleerumine ja tahteelu häired.

„Paljudel haigetel kaasneb raviga märkimisväärne kehakaalu tõus ja metaboolsele sündroomile viitavad organismi ainevahetuse kõrvalekalded, insuliini toime nõrgenemisest kuni diabeedini. Raskete homoöstaatiliste kõrvalekallete tõttu jääb nende inimeste oodatav eluiga 25 aastat lühemaks,“ selgitas Vasar.

Ta rõhutas, et vaimse tervise probleemidega peab Eestis tegelema aktiivselt ja terviklikult. „Kuna meil on neuropsühhiaatriliste haiguste all kannatavaid inimesi sedavõrd palju, peab Eesti riigina senisest tõhusamalt panustama inimeste vaimsesse tervisesse ning looma riikliku vaimse tervise programmi, mis toetaks ennetust ja haigete inimeste ravi.“

Et vähendada kanepist ja teistest psüühikat mõjutavatest ainetest tulenevaid probleeme, korraldavad Tartu Ülikooli teadlased Eesti noori ja täisealisi kaasava teadusprojekti „Ained ja arenevad ajud“, mille eesmärk on uurida sihtrühma vaimse tervise seisundit ning ainete tarvitamise ja terviseriskide seoseid.