See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore uus number räägib Esimesest maailmasõjast


14.12.2018       Anne Ostrak

Folklore 73

Teadusajakirja Folklore: EJF 73. number võtab vaatluse alla Isonzo rinde kultuuripärandi. Numbri külalistoimetajad on Jurij Fikfak ja Božidar Jezernik.

Esimese maailmasõja lõpp põhjustas Euroopas ja globaalselt kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi, nii impeeriumite langusi kui ka uute rahvusriikide tekkimisi. See omakorda kutsus esile muutusi nende riikide majandus- ja kultuurielus, inimeste suhtumistes ja mentaalsuses. Folklore 73. number keskendub spetsiifilisele regioonile – Julia Alpidele, ja sellele, kuidas need sündmused on mõjutanud tänast päeva.

Sissejuhatuses annavad toimetajad ülevaate Isonzo rinde kultuuripärandist, mis on oluline ja traagiline osa Esimese maailmasõja ajaloost ja pole nende arvates seni saanud piisavalt tähelepanu. Marko Štepec toob artiklis „Mälestused ja kogemused kaevikutest Soča jõe lähedalt“ esile mitte üksnes lahingupaigad, vaid ka elu traagika sõjarindel.

Jaka Repiči käsitlus „Esimese maailmasõja mälestused Julia Alpide maastikult“ jälgib mälestuste ja pärandi loomise protsessi Sloveenias.

Tatiana Bajuk Senčari kasutab artiklis „Sisemaalt: Mälestades saja aasta möödumist Esimesest maailmasõjast Bohinjis“ näitena Bohinji orgu Loode-Sloveenias, et dokumenteerida ja analüüsida Esimese maailmasõja mälestamise praktikaid ja pärandit.

Miha Kozorogi artikkel „Kohatunnetus kolme Esimesest maailmasõjast kõneleva muusikalise pala vahendusel“ räägib taju, vastuvõtlikkuse ja kujundite loomise piiridest kolme tänapäeva muusiku Esimesele maailmasõjale pühendatud poplaulude näitel.

Kohalikke pärandkultuuri kogujaid on põhjalikult analüüsinud Boštjan Kravanja oma artiklis „Kogumise kaudu õppides: amatöörkogujad ja nende muutuvad positsioonid Isonzo rinde kultuuripärandi ja turismi teema käsitlemisel“.
Toimetuse poolt on lisatud temaatilisele numbrile kolm artiklit: Eva Toulouze, Ranus Sadikov, Laur Vallikivi, Liivo Niglas ja Nikolai Anisimov analüüsivad muutusi Bashkortostanis elavate udmurtide religioosses praktikas: pühapaikade kasutus, rituaalide läbiviimine, palvete edastamine, preestrite kombed ja osalejate käitumismustrid.

Tiiu Jaago analüüsib oma artiklis „Mitmedimensioonilised piirid narratiivis“ kahe Eesti sõduri (Soome poisi) lugu, kes põgenesid Soome armeest jätkusõja ajal. Põgenemist ja riigipiiri ületamist käsitletakse kogemustele ja jutustustele tuginedes.

Rahman Veisi Hasar ja Ebrahim Badakhshani artikkel „Metafoorilised integratsioonid Kurdi mõistatustes” uurib mõistatuste metafoorilisi seoseid kurdi keeles:100 kurdi mõistatust analüüsitakse metafooriteooria abil.

Esitletakse üle-eestiline koolipärimuse kogumise esmatulemusi - selle aasta veebruarist kuni maini vastas 4000 õpilast küsitlusele. Väljaandest leiab ülevaate kahest konverentsist; millest esimene kõneles edusammutest Arktika uurimisel, („Polar Readings 2018: Technology in the History of the Arctic Development”), ja teine konverents võttis luubi alla folkloori uurimismeetodid, („International Society for Folk Narrative Research“). Lisaks on lugemiseks pakkuda ka raamatuarvustusi.

Ajakiri Folklore ilmub alates 1996. aastast trükisena ja veebis aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol73/

Kontakt: Henri Zeigo, Eesti Kirjandusmuuseum, henri.zeigo@folklore.ee


http://www.folklore.ee/folklore/vol73/