See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Uuring võtab vaatluse alla Eesti elanikkonna vaimse tervise ning koroonakriisi mõju sellele


28.08.2020       Marika Meltsas

Eestis puudub terviklik ülevaade elanikkonna vaimsest tervisest, mistõttu on keeruline haavatavatele rühmadele vajalikke teenuseid ja toetusi pakkuda. Eesti Teadusagentuur tellib Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlastelt uuringu, mis aitab seda lünka täita ning hõlbustab Sotsiaalministeeriumil edasist rahvastiku vaimse tervise olukorra jälgimist ja sekkumismeetmete kavandamist.

 

Koroonaviirusest põhjustatud pandeemial on olnud suur mõju inimeste vaimsele tervisele, mille tagajärjed võivad ilmuda alles mitu kuud pärast kõige stressirohkema aja lõppu. Riigikantselei tehtud elanikkonna küsitlusest selgus, et viirusekriis suurendas inimeste hulka, kes tundsid varasemast rohkem pinget ja stressi. Kui selline pingeseisund kestab kaua, võib see viia psüühikahäirete kujunemise või süvenemiseni. Seetõttu on vajalik jälgida ärevuse, depressiooni, enesevigastuste, enesetappude ja muude vaimse tervise probleemide levimuse muutusi elanikkonnas.

Soovime saada elanikkonna vaimse tervise jälgimise süsteemi ja koguda andmestikku, mis annaks ülevaate Eesti elanike vaimse tervise olukorrast ning kuidas ja kelle vaimset tervist kriis Eestis enim mõjutas. Samuti on oluline teada, kuidas on inimesed püüdnud oma vaimset tervist hoida, probleemidega toime tulla ja millised on nende vaimse tervisega seotud vajadused,“ selgitas Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver. „Terviklik ülevaade elanikkonna vaimsest tervisest aitab olemasolevat tugisüsteemi paremaks muuta ja planeerida ka uusi teenuseid,“ ütles Mikiver. 

 

Senine info vaimse tervise kohta on kaudne või pealiskaudne

 

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös on kavas läbi viia küsitlusuuring, mille käigus täidavad vastajad küsimustiku veebis või saadavad vastused kirjalikult. „Vastajatelt palume luba täiendava info küsimiseks registritest. Sel moel ei pea kulutama vastaja aega teemadele, mille kohta on mujal juba põhjalikum info olemas,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur ja uuringukonsortsiumi juht Kenn Konstabel. „Tervise- ja tervisekäitumise uuringutes on olnud vaimne tervis seni üksnes teatud määral kajastatud ning vastav info on kas kaudne või pealiskaudne. COVID-19 pandeemia kontekstis on oluline selgitada välja, millised elanikkonna grupid on kõige haavatavamas olukorras,“ rääkis Kenn Konstabel.

 

Uuring „Eesti üldrahvastiku vaimse tervise baasandmestiku kogumine ja monitoorimise süsteemi loomine“ vältab 18 kuud. Uuringu teema on välja kasvanud Eesti Teadusagentuuri korraldatud ideekorjest, mis koondas COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemasid. Uuringu eelarve on 270 000 eurot, mille katab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

 

 

Lisainfo:

 

Käthlin Mikiver, rahvatervise osakonna peaspetsialist, Sotsiaalministeerium, kathlin.mikiver@sm.ee, 62 69 803

 

Kenn Konstabel, uuringukonsortsiumi juht, Tervise Arengu Instituut, kenn.konstabel@tai.ee, 737 6365
 

Liina Eek, programmi RITA juht, Eesti Teadusagentuur, liina.eek@etag.ee, 731 7383