Kehavälisel viljastamisel tekkivad kromosoomimuutused ei ohusta tulevast last


05.11.2019       Priit Tuvike

Võrreldes loomulikul teel viljastatud munarakuga on katseklaasis viljastatud munarakul kasvuks üsna teistsugused tingimused. „Kuna need tingimused ilmselt ei vasta keskkonnale, mis on embrüol naise organismis, tekibki embrüosse üsna sageli kromosoomimuutusi,“ ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Andres Salumets.

Pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk väga kiiresti arenema ja selle käigus tuleb ette rohkesti geneetilisi kõrvalekaldeid. Neid muutusi põhjustab sageli just kromosomaalne ebastabiilsus. See ongi tõstatanud küsimuse: kas tegu võib olla geneetilise riskiga ka sündivale lapsele?

„Kasutasime väga tundlikke meetodeid, aga me ei näinud, et kehaväliselt eostatud laste organismides oleks kromosomaalselt muutunud rakuliine. Meie uuringu põhjal saab tõdeda, et kehaväline viljastamine ei kujuta endast meditsiinilist või terviseohtu sündivatele lastele,“ selgitas professor Salumets.

Teadusajakirjas Nature Medicine ilmunud uuringu taga on Eesti, Belgia, Hollandi ja Soome teadlaste nelja aasta pikkune koostöö. Nature Medicine on biomeditsiini valdkonna tähtsaim ajakiri, kus ei ole varem ükski Baltimaade teadlane või arst oma teadustööd avaldanud.

Artikkel kannab pealkirja „In vitro fertilization does not increase the incidence of de novo copy number alterations in fetal and placental lineages“. Pikemalt saab uuringust lugeda ERR Novaatori artiklist.

 

Lisateave:
Andres Salumets
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reproduktiivmeditsiini professor, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja
5620 4004
andres.salumets@ut.ee