Doktoritöö uuris, milliste raskustega puutuvad venekeelsed eesti keele õppijad kirjalike tekstide koostamisel kokku


27.08.2019       Kertu Kula
  • pexels-photo-834897.jpeg

Sel nädalal kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Gaitšenja doktoritööd, milles uuris venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsessi ning sellega kaasnevaid peamisi probleeme. Väitekirjast tuli välja, et venekeelsetel eesti keele õppijatel on eestikeelse teksti koostamisel kolm peamist raskust.

Eelkõige ilmnesid kirjutamisel probleemid sõnavara kasutamisega. Olga Gaitšenja sõnul muutub keeleoskuse tõustes kirjutamine küll sujuvamaks, kuid vajalike leksikaalsete vahendite otsing ja teksti sõnastamine jääb isegi kõrgema keeleoskuse puhul siiski valdkonnaks, mida tuleb pidevalt arendada ja õpetamisel tähelepanu pöörata.  

Teiseks probleemiks oli keeleõppijatel planeerimise ning kolmandaks teksti ülevaatamise ja parandamise protsess. Planeerimine katkestas teksti transkribeerimise ja põhjustas Gaitšenja kinnitusel pikimaid peatumisi kõigil keeleoskustasemetel.

„Samuti katkestas teksti transkribeerimist teksti ülevaatamine ja parandamine ning selle mõju kirjutamisprotsessile on ulatuslik, kuna keeleoskuse paranemisel töötles kirjutaja teksti põhjalikumalt,“ selgitab väitekirja autor.

Venekeelsetel eesti keele õppijatel esines kirjutamisel keeleoskustasemeti nii ühiseid jooni kui ka erinevusi. Näiteks A2-tasemel oli teksti produtseerimine kõigist tasemetest kõige rohkem piiratud.

Keeleoskuse paranemisele osutas silmatorkavalt B2-tase, kuid seda ei iseloomustanud sugugi kohene korrektne keelekasutus. „B2-tasemel näitas suur paranduste, kustutamiste ja lisandumiste arv intensiivset keele harjutamist, teksti rohket töötlemist ning keeleoskuse kasvu, mille tulemusel muutus kirjutamine C1-tasemel automaatseks ja kõige sujuvamaks,“ kinnitab Gaitšenja.

Teadvustamine aitab õppida

Gaitšenja usub, et kui venekeelne eesti keele õppija kirjutab eesti keeles teise keelena ja teadvustab erinevaid raskusi, on tal piirangutega toimetulekuks võimalus oma kirjutamisprotsessi juhtida. Kui ka õpetajad mõistavad neid raskuseid, oskavad nad õppijate tähelepanu juhtida kirjutamist soodustavatele strateegiatele ning neid paremini suunata.

Olga Gaitšenja uurimisteema on nii eesti keele kui teise keele omandamise uurimisel kui ka Eesti keeleteaduses tervikuna väga uudne. Seni on uuritud peamiselt õppija kirjalikke tekste, kui need on täiesti valmis, mitte kirjutamisprotsessi tervikuna.

Doktoritöös on samuti uudne kogu uurimuse metodoloogia, mis põhineb klaviatuuri klahvivajutuste salvestuse meetodil ning ScriptLog-programmil. Programm salvestab kogu kirjutaja tegevuse klaviatuuril: klahvivajutused, peatumised, tagasipöördumised, parandused, lisandumised ja hiire liigutamised koos ajaliste andmetega.

Just doktoritöö teema ja meetodi valiku tõttu on Eesti keeleteaduses avanenud uus suund.

TLÜ humanitaarteaduste instituudi doktorandi Olga Gaitšenja väitekiri kannab pealkirja „Venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsess“. Avalik kaitsmine toimus 26. augustil.

Doktoritöö juhendajad on Turu Ülikooli professor ja TLÜ dotsent Annekatrin Kaivapalu ning Jyväskyla Ülikooli professor Åsa Palviainen. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Maisa Martin ning Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.