Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris esimeste käsitulirelvade mõju Euroopa sõjakunstile


27.11.2017       Kerli Onno

21. novembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Jaak Mäll, kelle töö uuris ühte vähem tähelepanu pälvinud peatükki tulirelvade ajaloos: 14. sajandi lõpus kasutusele võetud varspüsside – esimeste käsitulirelvade – mõju Euroopa hiliskeskaegsele sõjakunstile.

Töö näitab, et juba kõige algelisemate käsitulirelvade kui sõjatehnilise innovatsiooni puhul oli tegemist olulise uuendusega, mis ületas kordades mehhaaniliste heite- ja käsirelvade ründeenergiat. See omakorda juhatas sisse suure muudatuse Euroopa sõjanduses – järkjärguliselt algas turvistest loobumine nende järjest langeva efektiivsuse tõttu selle uue ründeviisi ees.

„Kui sõjaajaloolaste hulgas valitseb küllaltki laialdane konsensus suurtükkide kasutuselevõtu murrangulisest mõjust kindlusarhitektuurile ja selle kaudu ka üldistele sõjapidamisviisidele, siis algeliste käsitulirelvade roll on jäänud pigem ebaselgeks,“ sõnas Jaak Mäll ja lisas, et tulirelvad on olulise tehnoloogilise innovatsioonina olulised ka tehnikaajaloo seisukohast. „Tegemist on esimeste jõumasinatega, kus kasulik kineetiline energia saavutatakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis teeb algelised tulirelvad auru- ja sisepõlemismootorite tehnoloogilisteks eelkäijateks,“ selgitas ta.

Käesoleva töö peamine uurimismeetod on eksperimentaalarheoloogia, mis uurib ajaloolisi ja eelajaloolisi tehnoloogiad neid rekonstrueerides ja läbiviidud katsete tulemusi dokumenteerides ja mõõtes. Seda meetodit kasutades uuritakse vanimat Eestis teada olevat tulirelva – Otepää varspüssi. „Uurimus käsitleb nimetatud eseme dateeringut ja ajaloolist konteksti, dokumenteerimist ja rekonstrueerimist, kirjeldab leiu rekonstruktsiooniga läbi viidud laskekatseid ning analüüsib katsete tulemuste põhjal algeliste käsitulirelvade taktikalisi omadusi,“ selgitas Mäll uurimise protsessi.

Töö uuenduslik pool on uurimise käigus välja töötatud teoreetilis-metodoloogiline ja protsessuaalne alus arheoloogiliste eksperimentide läbiviimiseks, mis põhineb filosoof Karl Popperi ja arheoloog Edward Harrise töödel. Tulemusena saadud metoodiline tööriist – arheoloogilise eksperimendi maatriks – võib edaspidi oluliselt hõlbustada arheoloogiliste eksperimentide planeerimist ja analüüsimist, andes selge ja põhjuslikke seoseid välja toova ülevaate uuritava protsessi olemusest ning võimaldades vajadusel protsessi osi eraldi vaadelda ja isegi viia läbi eel-eksperimente ainult mingi ühe hüpoteetilise faktori isoleeritud uurimiseks.

Doktoritöö pealkiri on "The Technology of Late Medieval European Hand-Held Firearms: The ‘Otepää Handgonne’. A Study In Experimental Archaeology" ja selle avalik kaitsmine toimus 21. novembril Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow, oponendid Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) professor Marcos Martinón-Torres ning Michigani Tehnikaülikooli dotsent Steven A. Walton.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Lisainfo:

Kerli Onno