See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Ministeeriumid tellivad targaks poliitikakujundamiseks 32 rakendusuuringut


18.03.2020       Marika Meltsas

Eesti Teadusagentuuri toel tellivad kaheksa ministeeriumit teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks rakendusuuringuid kogueelarvega 1,79 miljonit eurot. Tegemist on uuringutega, mille tulemusi on võimalik kasutada päevakajaliste probleemide lahendamiseks.

Praeguse viirusepuhangu eel lõppenud taotlusvoorus panustas uuringutesse kõige enam rahandusministeerium, kelle välja pakutud teemadest kiitis ministeeriumite teadusnõunikest koosnev hindamispaneel heaks 12. „Rahandusministeerium väärtustab innovatiivseid ning teadmistepõhiseid lahendusi ja seepärast võtame prioriteetsete teemadega tegelemise aluseks põhjalikud rakendusuuringud,“ ütles rahandusministeeriumi teadusnõunik Reelika Vahopski.  „Uurime lähemalt nii omavalitsuste arenguga seonduvat, maksuküsimusi, Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamise võimalusi põlevkivitööstuse vähenemise korral ning  elanike finantskirjaoskuse parandamist ja majandusaruannete esitamist motiveerivate lahenduste väljatöötamist. Rakendusuuringute tulemused võimaldavad ministeeriumil kasutusele võtta uusi ja nutikaid lahendusi,“ selgitas Vahopski.

Maaeluministeeriumi poliitikate kujundamist toetab kuus, keskkonnaministeeriumi puhul viis ja sotsiaalministeeriumi puhul neli uuringut. Ühe mahukama teemana võtab sotsiaalministeerium vaatluse alla Eesti elanikkonna soola tarbimise.

„Mitmetes riikides läbiviidud uuringud on viidanud selgelt toiduga saadava soola ületarbimisele. Kuigi Eestis seni vastavad usaldusväärsed andmed puuduvad, võib kahtlustada soola liigtarbimist ka meil. See on aga peamine toitumisega seotud varajast surma põhjustav riskifaktor ning üks olulisemaid kõrgvererõhu ning südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid. Algava uuringu eesmärk on selgitada välja Eesti rahvastiku keskmine soola tarbimine ja peamised soola allikad. Uuringu tulemused võimaldavad võrrelda Eesti inimeste soola tarbimist teiste riikidega, kavandada sekkumisi, mis aitaksid vähendada soola tarbimist, ent on eelkõige aluseks toidu koostise muutmise (soola-, suhkru ja küllastunud rasvade vähendamine) plaani väljatöötamisele,“ avas probleemi olemust sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Angela Ivask.

Kaitseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja kultuuriministeeriumi ettepanekutest kiideti heaks igaühe puhul kaks uuringut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teemadest leidis toetust kohalike omavalitsuste energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs.

Nelja aastaga üle saja rakendusuuringu

Algavate uuringute kestus on kolmest kuust pooleteise aastani. Kokku on Eesti Teadusagentuuri RITA programm toetanud sel moel nelja aasta jooksul 115 rakendusuuringu läbi viimist, millest on tänaseks valminud 51. Uuringuid on aidanud läbi viia 24 teadus- ja arendusasutust või ettevõtet.  

„Tegemist oli RITA programmi viimase ministeeriumitele suunatud taotlusvooruga. Senise kogemuse põhjal võib öelda, et poliitikakujundajad hindavad kõnealust toetusvõimalust kõrgelt. Meil on mitmeid edulugusid, kus ministeeriumid on uuringutulemuste põhjal meetmeid algatanud või muutnud . RITA programm on aidanud kaasa ka tihedamale koostööle ministeeriumite vahel. Paljude uuringute teemapüstitused on sõnastatud ministeeriumite ühistest eesmärkidest lähtuvalt, võimaldades probleeme terviklikumalt käsitleda,“ selgitas RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist.

Uuringute eelarvest 40 protsenti moodustab ministeeriumite panus, 60 protsenti tuleb Eesti Teadusagentuuri RITA programmi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil targaks rakendusuuringute tellijaks ja kasutajaks.

Kontakt:

Liina Eek, RITA programmi juht 731 7383, 53001912, liina.eek@etag.ee