See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikooli teadlased tõid esile sümptomi, mis vajab COVID-19 diagnoosimisel suuremat tähelepanu


15.12.2020       Priit Tuvike
  • Hiie Soeorg. Foto Aavo Kaine.JPG

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste analüüs näitab, et COVID-19 diagnoosimine võib hilineda või jäädagi tegemata, kui keskenduda vaid hingamisteede sümptomitele. 50-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleks tähelepanu pöörata ka kõhulahtisuse ja palaviku esinemisele ilma köha ja nohuta.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased analüüsisid Saaremaad ja Tallinnas Õismäe piirkonda hõlmanud seroepidemioloogilise KoroSero-EST-1 uuringu andmetel, millised olid koroonaviirusevastaste antikehadega ja antikehadeta inimeste haigussümptomid. 1960 uuritavast 73-l olid tekkinud antikehad ja antikehadeta oli 1887 inimest.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia teadur Hiie Soeorg ütles, et üht peamist COVID-19-ga seotud sümptomit – palavikku – esines pooltel antikehadega inimestel ja ligikaudu kolmandikul antikehadeta inimestel. Teist olulist sümptomit, köha, oli 43%-l antikehadega ja 70%-l antikehadeta inimestest. Nohu esines antikehadega ja antikehadeta uuritavatel vastavalt 57% ja 69% ning kurguvalu 36% ja 62% ulatuses. Tähelepanuväärne on aga kõhulahtisuse esinemine: see sümptom oli umbes kolmandikul antikehadega inimestel ning alla veerandil nendest, kel antikehad puudusid.

157 ägedat hingamisteede haigust põdenud inimeste sümptomeid analüüsides nähtus, et antikehadega inimestel oli kurguvalu ja köha harvem kui antikehadeta inimestel. Ägedat hingamisteede haigust esines SARS-CoV-2-vastaste antikehadega inimestest vaid viiendikul, mis tähendab, et valdav osa seda ei kogenud. „Kui vaadelda eraldi 55 vähemalt 50-aastast inimest, oli näha, et antikehade olemasolu oli ennekõike seotud kõhulahtisuse ja palavikuga ning nohu ja köha puudumisega,“ tõstis Soeorg esile.

„Kõhulahtisuse kui sümptomi suur osakaal enam kui 50-aastaste inimeste seas näitab, et kui keskenduda ainult hingamisteede sümptomitele, võib koroonaviirusnakkuse diagnoosimine hilineda või üldse tegemata jääda,“ rõhutas Soeorg.

Hiie Soeorg pidas ettekande „Koroonaviirusele viitavad haigusnähud antikehade uuringute põhjal“ Tartu Ülikooli konverentsil „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, mida saab järelvaadata UTTV keskkonnas. Konverentsi teisi ettekandeid saab näha veebikeskkonnas worksup.com (event ID: koroonakonverents).

 

Lisateave:
Hiie Soeorg
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia teadur
hiie.soeorg@ut.ee