See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Noorteadlase uurimistöö aitab mustikakasvatajail saaki sorteerida


26.04.2018       Risto Mets

Eesti Maaülikoolis kaitses Kaarel Soots filosoofiadoktori väitekirja teemal „Kultuurmarjade koristusjärgse töötlemise tehnoloogia. Post-harvest processing techology for cultivated berries.“ Töös uuriti väikese ja keskmise suurusega mustikaisandustes kasvatatud marjade koristusjärgset tehnoloogiat.

„Marjakammiga korjatud või masinkoristatud mustikate nüüdisaegsed töötlemisliinid, kus lisaks muudele toimingutele sorteeritakse mustikad suuruse järgi tööstus- ja lauamarjaks, ei ole sageli taskukohased keskmise ja väikese suurusega istanduste jaoks. Sestap seadsin töö eesmärgiks suurendada mustikasorteeri tootlikkust, suurendades kasulikku tööaega, mis sõltub mustikasordi vaheldumisel mustikasorteeri ümberseadistamisele kuluvast ajast ning ümberseadistamise lihtsusest,“ selgitas Kaarel Soots.

Tööst selgus, et mustikamarja mahtu saab kõige täpsemalt hinnata selle massi järgi, mida on omakorda kõige täpsem hinnata gabariitmõõtmete, nagu läbimõõt ja kõrgus, põhjal. Mustikate koristusjärgse töötlemistehnoloogia arendamisel valiti sobilikuks sorteerimisseadmeks rihmsorteer, mille ümberseadistamise aja vähendamiseks marjasordi vahetamisel arendati reguleeritava rihmatrumli kaks versiooni. „Rihmade vahekauguste suurendamine mõjutas sorteeritud marjafraktsioonide puhtust negatiivselt, kusjuures kõige enam suurte marjade puhul. Kui suurendasime rihmsorteeri sorteeritava ala pikkust ning lisasime võimaluse muuta sorteeriva ala kaldenurka, suurenes aga suurte marjade fraktsiooni puhtus ligi 35%,“ rääkis Soots. Ta nentis, et tulevikus võiks jätkata tööd mustikate koristusjärgse töötlemise tehnoloogia ja mustikakasvatuse masinviljeluse tehnoloogiliste sammude arendamisega, millega on maaülikooli tehnikainstituudis juba algust tehtud.  

Doktoritöö juhendajaks on prof Jüri Olt, oponendid prof Pavel Kic (Czech University of Life Sciences, Tsehhi) ja prof Algirdas Jasinskas (Aleksandras Stulginski University, Leedu). Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ digitaalarhiivis DSpace.