See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Maaülikool uuris, kuidas hoida ohustatud suur-konnakotkaid


12.12.2019       Risto Mets
  • kotkas.jpg

Hiljuti lõppes Eesti Maaülikooli kaheaastane projekt „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“, mille eesmärk oli Eestis suur-konnakotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada selle liigi seisundi selgitamiseks Valgevenes.

Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on Euroopas jäänud üliharuldaseks. Valgevenes pesitseb seda liiki hinnanguliselt 120 – 160 paari suur-konnakotkaid. „Sestap on sealse asurkonna kaitse võtmetähtsusega terve Euroopa jaoks,“ põhjendas elurikkuse ja loodusturismi vanemteadur Ülo Väli.

Projekti käigus märgistati GPS-saatjatega kuus Valgevene suur-konnakotkast. Väli sõnul osutusid nende olulisemateks elupaikadeks madal- ja siirdesood. „Meie soodes seevastu suur-konnakotkaid enam ei leidu,“ võrdles ta. 

Sarnaselt liigikaalastega otsisid Valgevene kotkad saaki ka lamminiitudel ja põllumajandusmaastikus. Kuuest märgistatud kotkast kolm talvitas Lõuna-Euroopas (Kreekas) ja kolm Aafrikas (Egiptuses, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis). Nende praegust käekäiku saab jälgida aadressil https://birdmap.5dvision.ee/

„Et kogu Euroopas ohustab suur-konnakotkaid hübridiseerimine väike-konnakotkaga, alustasime ka selle teguri olulisuse selgitamist Valgevenes,“ lisas Väli, kelle sõnul koguti geneetilisteks liigimääranguteks ja hübriidide tuvastamiseks 50 pesapaigalt 100 DNA-proovi. Analüüside tulemused selguvad eeloleval talvel. 

Projekti partneriteks olid mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny / BirdLife Belarus Valgevenest, seda rahastas arengukoostöö programmi raames Eesti Välisministeerium.