See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 73. number


03.05.2019       Anne Ostrak

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 73. number. Vabanumbrisse on koondatud artikleid mitmest vallast: ajaloost ja tänapäevast, kombestikust ja filosoofiast.

Jaan Lahe ja Vladimir Sazonov analüüsivad artiklis „Mitra esmamainimine Hetiidi kuninga Šuppiluliuma I ja Mitanni kuninga Šattiwaza lepingus?“ 1907. aastal hetiidi kuninglikust arhiivist Hattuša linnas avastatud lepingut, mille kohta on seni arvatud, et seal on esmakordselt mainitud jumal Mitra nime. Artikli autorid sellega ei nõustu ning tõestavad nime mitmuslikule esinemiskujule tuginedes, et tõenäoliselt on tegu teatud jumalaterühma üldnimega.

Enn Ernits on võtnud tõlkida Aleksander Nevski pühakuloo, lisanud sellele kommentaarid ja artikli „Aleksander Nevski pühakulugu“. Kirjutises antakse sissevaade keskaegse Novgorodi ja Vladimiri suurvürsti Aleksander Nevski pühakulukku, sisuks ta elulugu ja sündmused Novgorodi vürstiriigi piirialadel. Osa teadlasi väidab, et pühakuloos kirjeldatud Neeva lahing (1240) ja Jäälahing (1242) on Venemaa ajaloos otsustava tähtsusega, teiste arvates on need vaid kohalikud kokkupõrked. Artikli autor nõustub viimase seisukohaga ja nendib, et Aleksander Nevski pühakulugu on Venemaa poliitilises ja kirikuajaloos väga oluline usuteos, mille eesmärgiks oli sangari tegude ületähtsustamisega luua ideaalvalitseja kuju ja see kanoniseerida ning nõnda tugevdada vene riiklust ja venelaste rahvuslikku identiteeti.

Jelena Nõmm ja Olga Burdakova on võtnud luubi alla pulmasõitude ajaloo Narvas („Pulmapäeva külastuspaigad Narvas: pulmasõidu kujunemise ajaloost“). Aivar Jürgenson käsitleb artiklis „Millest kõnelevad ja millest vaikivad triibud Abhaasia lipul?“ religioosset situatsiooni Abhaasias, samuti religioosset kuvandiloomet – abhaasi autorite pingutusi vabaneda grusiinide loodud abhaasi islamikuvandist kristliku kuvandi juurutamise abil. Ajaloolisi arenguid jälgides analüüsitakse artiklis mõistete sünkretism ja sekulaarsus kasutusvõimalusi abhaaside religioosse maailmapildi käsitlemisel.

Heideggeri filosoofiat tõlgendab Ave Mets artiklis „Mägi on naine, mäendus on mees: etümoloogiline-feministlik vaade Entbergen’ile essees „Küsimus tehnika järele““. Siim Sorokin käsitleb artiklis „Paradoksaalsed igapäevakujut(l)used? Narratiivsed persoonid, pärisustamine ja „Halvale teele““ suhestumist narratiivsete tegelaskujudega.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr73.

Ülevaate koostas Asta Niinemets


http://www.folklore.ee/tagused/nr73