See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Uuring näitab, et õpilased vajavad koolis rohkem taimset toiduvalikut


14.05.2020       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli teadlased uurisid Tartu linna koolinoorte toitumist, kehalisi võimeid ja kehakoostist. Saadud tulemuste põhjal soovitavad nad koolidel pakkuda mitmekülgset, sh mitmekesise puu- ja juurviljavalikuga menüüd, õpetada noori mõistma kehaliste võimete ja tervise seoseid ning panna neid end selles vallas teadlikult arendama.

Kehalised võimed ja kehakoostis on seotud otseselt inimese tervisega. Optimaalsel tasemel kehalised võimed aitavad tõhusamalt tulla toime töö ja vaba aja tegevusega, olla terve, seista vastu vaegliikumisest tulenevatele haigustele ja saada hakkama eriolukordadega. Oluline on ka see, millises vahekorras on inimese kehas rasvu ja rasvavaba massi ehk lihaskonda ja luustikku.

Iga päev tuleks liikuda vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Viimase viie aasta jooksul tehtud uuringud laste ja noorte kehalise aktiivsuse kohta näitavad, et 80% Eesti lastest ei liigu piisavalt. Kuna kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on omavahel seotud, võivad suure hulga noorte kehalised võimed olla allpool taset, mis on oluline tervise säilitamiseks ja parandamiseks.

Et teha selle probleemi lahendamiseks konkreetseid ettepanekuid, uurisid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased kolme Tartu linna kooli 13–16-aastaste noorukite (56% poisid ja 44% tüdrukud) kehakoostise ja kehaliste võimete seoseid, hõlmates uuringusse ka Vahemere maades levinud toitumise järgimise. Uuritavaid noorukeid oli 413.

Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu ütles, et inimeste tervisliku eluviisi uuringutes kombineeritakse tihti liikumisaktiivsuse, kehaliste võimete taseme, une ja toitumise näitajaid, võttes viimase puhul aluseks just Vahemere maadele omase toitumise kriteeriumid. Vahemere maade toitumise juures on kõige suurem osakaal taimsel toidul, näiteks juur-, puu- ja kaunviljadel, pähklitel ning täisteratoodetel, ja väiksem osakaal jogurtil, juustul, kalal, oliiviõlil ja punasel lihal.

Koostöös kehalise kasvatuse õpetajatega mõõdeti uuringus osalenud koolides noorte kehalisi võimeid ja paluti täita küsimustikke. Kui Eestis on tehtud tervisega seotud kehaliste võimete mõõtmisi peamiselt uuringutes, siis näiteks Soomes on see lisatud liikumisõpetuse riiklikusse ainekavva. Tulemuste juurde käib ka nende seostamine tervisega ja arenguvestlus õpilase, lapsevanema ja kooli tervishoiutöötajaga.

 

Olulisemad tulemused

Uuringust selgus, et 14,28% õpilastest järgis Vahemere maade toitumist, kusjuures 44,05% tegi seda mõningal määral ja 41,67% madalal tasemel. Sama uuringu raames olid Islandi noortest 24,29% seotud tihedalt Vahemere toitumisega ja 14,99% olid sellega vähe seotud.

Pihu hinnangul on see huvitav võrdlus, kuna Islandi geograafiline asukoht ja traditsioonid ei toeta Vahemere maade toitumist. Siiski on seal Eestiga võrreldes 10% rohkem noorukeid, kes järgivad Vahemere maade toitumist, ja märgatavalt vähem neid, kes teevad seda madalal tasemel.

„See on kindlasti seotud ka Islandi koolide väga teadliku terviseprogrammiga, mille üks osa on mitmekesine, sh suurt juur- ja puuviljatoitude valikut pakkuv menüü. Islandi koolide jaoks on kehtestatud riiklik tunnustussüsteem, mida rakendatakse, kui nad tagavad korrapäraselt kvaliteetse ja mitmekesise menüü, sh valikud nii taime- kui ka segatoidulistele õpilastele,“ kirjeldas Pihu.

Uuringus osalenud õpilaste seas ei erinenud kehamassiindeksi näitajad eriti toitumise põhjal, kusjuures ülekaalulisi uuritavaid oli 15%.

 Võrreldes rahvusvaheliste kehaliste võimete tervisetsoonidega näitasid poiste keskmised tulemused madalat skoori kätejõus, keskmist skoori kiiruses ja vastupidavuses ja kõrget skoori jalgade jõus. Tüdrukute keskmised tulemused olid kõrge skooriga nii vastupidavuses, kiiruses kui ka jalgade jõus ja keskmise skooriga käte jõus.

 

Mida teha teisiti?

Uuringu tulemusi arvestades peaks Pihu sõnul mõtlema, kuidas teha noortele kättesaadavaks ja atraktiivseks mitmekesised toitumisviisid, mis põhinevad suures osas taimsel toidul (puuviljad, juurviljad jne) ja vähesel määral loomsel toidul. „Oluline on ka puuviljade kättesaadavus kogu koolipäeva jooksul, sealjuures peaks noorele pakkuma erinevaid valikuid,“ ütles Pihu.

Lisaks on tähtis pöörata ka kehalises kasvatuses tähelepanu teadlikule kehaliste võimete arendamisele, sh tähtsustada nende seost tervise ja elukvaliteediga, mitte ainult kindla tulemuse sooritamisega.

Tartu koolinoori hõlmanud uuringutulemused avaldati teadusajakirjades Nutrients ja Journal of Environmental Research and Public Health. Uuring viidi läbi rahvusvahelise uuringuprojekti „Physical Fitness, Motivation, Sleep Quality and Nutritional Profile in Adolescents from Sevilla (Spain), Tartu (Estonia) and Reykjavik (Island)” raames, millest võtsid osa Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Hispaaniast Sevilla Ülikool ja Islandist Reykjaviki Ülikool.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut osaleb ka programmi „Erasmus+“ rahvusvahelises projektis FitBack, mille eesmärk on koguda kokku senised teadmised tervise ja kehaliste võimete seostest. Nende ja erinevate maade kogemuste põhjal töötatakse seejärel välja parimad lahendused, millega toetada õpetajat, lapsevanemat ja õpilast tema kehaliste võimete arendamisel.

Lisateave:
Maret Pihu
Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor

501 7341
maret.pihu@ut.ee