See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Konverents ajaloost kultuuriuurimises


28.08.2018       Anne Ostrak
  • SIEF.jpg

Konverents ajaloost kultuuriuurimises

29.-31. augustil 2018. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloristika Seltsi (SIEF) Ajaloolise lähenemisviisi töörühma konverents „Historical Approaches in Contemporary Research Field: Making Connections" („Ajalooline uurimisviis tänapäeval: seoste loomine“). Argikultuuri ja ajaloo uurimise vahelisi seoseid käsitleva konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti uuringute tippkeskuse ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristid.

Konverentsi15 sõnavõttu pärinevad 18 uurijalt 10 riigist. Ettekanded on pühendatud küsimusele, kuidas tänapäeva kultuuriuurijad käsitlevad ajalugu. Keskendutakse sellistele teemadele nagu teadusalade vahelised seosed (andmetöötlus digiajastul sotsiaalteadustes ja humanitaarias; arhiivide roll tänapäeval); traditsiooniliste uurimisviiside ja kontseptsioonide tänapäevased kasutusvõimalused; rahvalike teadmiste ja esitusviiside haakumine avalike, teaduslike vms käsitlustega; inimese ja looduse, linna, religiooni vms keskkonna omavahelised seosed nende loomeprotsessis.

Konverentsi plenaarettekannetes käsitletakse ühiskonna ja teaduse vahelisi seoseid. Ajaloolane Marta Kurkowska-Budzan Krakówi (Jagellooni) ülikoolist kõneleb 20. sajandi lõpul laialt levinud suulise ajaloo alase ainese kogumisest Poolas. Kuigi neid materjale on märkimisväärselt palju kasutatud muuseumides või kunstiprojektides, võib küsida, millist potentsiaali sisaldavad need kogud teadusliku uurimise vaatepunktist. Marta Kurkowska-Budzan on eesti lugejale tuttav artiklist „Ajaloo tunnistaja ehk Poola suulise ajaloo spetsiifikast“, mis ilmus 2014. aastal folkloristika-ajakirja Mäetagused 56 numbris (http://www.folklore.ee/tagused/nr56/kurkowska_budzan.pdf). Anna Kusmin Helsingi ülikoolist käsitleb soome suulise ja kirjaku kultuuri piiril loodud tekste. Ühtlasi arutleb ta mõistete „vaade altpoolt“ ([history] from below), „rahvakeelne kirjaoskus“ (vernacular literacy) kasutuse üle tänapäeva teaduses. Ka sellest valdkonnast on ilmunud teemanumber folkloristika ajakirjas Mäetagused nr 70, 2018 (http://www.folklore.ee/tagused/nr70). Folklorist Merili Metsvahi Tartu Ülikoolist vaatleb rahvusliku liikumise käigus kujundatud sümboleid ja ajaloo teemalisi stereotüüpe Eestis. Autor on selle teemaga pikemat aega tegelenud ja hiljutises Keele ja Kirjanduse numbris on avaldatud tema artikkel esimese öö õiguse stereotüübist (http://kjk.eki.ee/ee/issues/2018/7/1066).

SIEFi töörühmad korraldavad temaatilisi konverentse kõiki töörühmi koondavate kongresside vaheajal. SIEFi kongressid toimuvad üle aasta. Järgmine, 14. kongress toimub 14.-17. aprillil 2019. aastal Santiago de Compostelas (https://nomadit.co.uk/sief/sief2019/conferencesuite.php/panels) .

Lähem teave: Katre Kikas, e-post: katreki@folklore.ee ja Tiiu Jaago, e-post: tiiu.jaago@ut.ee
Konverentsi kodulehekülg: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/sief_wg
Töörühma kodulehekülg: https://www.siefhome.org/wg/haca/index.shtml, facebook.com/events/361154781024711/
 

Argikultuuri ja ajaloo uurimise vahelisi seoseid käsitleva konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti- uuringute Tippkeskuse ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristid. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).


29.−31.08.2018