TTÜ uurimisrühm otsis vastust küsimusele, kas paindlik töökorraldus teeb teadus- ja arendustöötajad õnnelikumaks


06.09.2017       Kersti Vähi

Tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel on valminud uurimus teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldusest. Uuriti 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

Üha enam ettevõtteid üle maailma katsetavad paindliku tööaja programmidega, mille eesmärgiks on enamasti kas parandada ettevõtte majandustulemusi või olla atraktiivsemaks tööandjaks valdkonna parimatele spetsialistidele.

Uuringust ilmnes, et paindliku tööaja pakkumine saab palju suurema tõenäosusega osaks meessoost ning parema haridustasemega töötajatele, ehk et mehed saavad või valivad naistega võrreldes oluliselt suurema tõenäosusega neid ametikohti, kus paindlikku tööaega võimaldatakse. „Need tulemused võivad kõneleda meeste paremast läbirääkimispositsioonist sobiva töö saamisel ja töötingimuste kokkuleppimisel, samas kui naised võivad paindlikku tööajakorraldust meestest siiski hoopis enam vajada“, lisab rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak.

Need, kellel võimaldatakse teha tööd paindlikult väljaspool kontorit, on uurimuse põhjal oluliselt õnnelikumad. Enamgi veel, kaugtöö tegemise võimalus mõjutab uuringu põhjal positiivselt T&A loovtöötaja rahulolu oma töö tulemustega, st võimalus kas alaliselt või kasvõi aeg-ajalt kodust töötada tõstab töö tunnetatavat tulemuslikkust oluliselt. „Tööandjad peaksid seejuures teadvustama, et eri tüüpi inimestel (nt noored vs vanad, üksi elavad vs pereinimesed, mehed vs naised), on erinevad põhjused paindliku tööaja kasutamiseks ning paindliku tööaja võimaldamine või mittevõimaldamine meelitab vastavale tööle just teatud tüüpi töötajaid ning toob eri inimtüüpide puhul kaasa erineva mõju nii töö tulemuslikkusele kui isiklikule elule,“ selgitab professor Hazak.

Uuringus võeti arvesse ka töötajate loomupäraseid ööpäevaseid rütme ning ilmnes, et õhtust tüüpi indiviidid (nö öökullid) tunnevad nn tavarütmi surutuna oma igapäevasest elust tunduvalt vähem rõõmu kui nende hommikust tüüpi kolleegid (nö lõokesed). See võib olla põhjustatud öökulli-tüüpi inimeste geneetilistest iseärasustest, kuid võib osaliselt tuleneda ka konfliktist loomupäraste ajakasutuseelistuste ning ühiskonna ja tööandja ootuste vahel.

Uurimuse tulemused osundavad sellele, et kui tööandjad pakuksid enam paindlikkust nii töö tegemise kohas kui töö tegemise ajas, võib see töötajate õnnelikkusele (ja laiemale heaolule) avaldada märgatavat positiivset mõju, tõstes samas töö tulemuslikkust.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö tulemuslikkuse mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö kvaliteedi ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.

TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi kolmel järjestikusel tasuta seminaril alates 8. septembrist.

Lisainfo uurimistulemuste tutvustusseminaride kohta: https://www.ttu.ee/projektid/teadus-arendus-too-aeg-3/

Kontakt: TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Aaro Hazak, aaro.hazak@ttu.ee
või  telefonil 620 4057 (instituudi teadustöö koordinaator Eva Laura Auling)

Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond