See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Militaarrobotid, tark tööriietus ja euromüntide ehtsuse kontrollimise seade on väljas tehnikaülikooli juubelinäitusel


11.09.2018       Krõõt Nõges
  • TTY_naitus.jpg

14. septembrist on avatud tehnikaülikoolis näitus „TTÜ100. Tippteadus ja tippteadlased“, kus on väljas viiskümmend tehnikateadlaste innovaatilist lahendust nii tänapäevast kui ka ülikooli alguspäevilt.

Näituse fookus on ülikooli teadlaste ja inseneride saavutustel, mis on 100 aasta jooksul muutnud meie igapäevaelu paremaks.

Näiteks saab näitusel ise testida seadet, mis tuvastab euromüntide ehtsust. Seade põhineb tehnikaülikooli elektroonikateadlaste uurimistööl bioimpedantsi alal. Tutvumiseks on väljas ka samal tehnoloogial põhinev südamerütmur ning seade, millega saab hinnata mitteinvasiivselt vererõhu muutusi aordikaares.

Välja on pandud ka TTÜs arendatud militaarrobotid ning kahekäeline robot YuMi. Viimane täidab näitusel ülesannet, milleks ükski inimene pole suuteline.

Saja aasta jooksul on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötanud välja omas ajas väga innovaatilisi lahendusi – nii arendati juba 1930. aastatel nutikat elektrivõrku ning nõukogude perioodil kosmosetehnoloogiat.

Eesti põlevkiviuuringud said alguse Esimese maailmasõja ajal, kui Eestit tabas kivisöe puuduse tõttu küttekriis. Põlevkiviuuringute eestvedajaks sai mainekas keemik ja hilisem TTÜ rektor Paul Kogerman. Just tehnikaülikooli teadlaste töö muutis Eesti 1930. aastatel üheks maailma juhtivaks põlevkivi uurimise keskuseks. Tipptasemel teadustöö jätkus ka pärast Teist maailmasõda, näiteks energeetikateadlase Ilmar Öpiku juhtimisel töötati välja varasemast tõhusamad põlevkivikatlad. Põlevkivi uuritakse ja õpetatakse tehnikaülikoolis tipptasemel tänini.

Ehitusteadlaste panuseks on ainulaadne Tallinna laululava kõlaekraan, mille aitasid teoks teha just tehnikaülikooli teadlased. Laulukaare projekteeris arhitekt Alar Kotli, kuid selle aitasid teoks teha Heinrich Laulu juhtimisel TTÜ insenerid. Laulukaarest on tehnikaülikoolis alguse saanud rippkatuste ja -konstruktsioonide uurimissuund.

1950. aastatel loodi Verner Kikase juhtimisel täiesti ainulaadne põlevkivituhk-portlandtsement, mida alates 1960. aastatest toodetakse Kunda tehastes. Seda tsementi kasutatakse seal, kus on eriti oluline tsemendi plastsus ning betooni ilmastikukindlus – tööstus- ja elamuehitiste, viaduktide, kaldakindlustuste ja korstnate rajamisel. Just portland-põlevkivitsemendist on valmistatud Tallinna teletorni raudbetoonkonstruktsioon ning Lasnamäe ja Õismäe elurajoonid.

Tehnikaülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitusel on välja pandud originaalesemeid, mõnel juhul interpretatsioone saavutusest ning nii mõnegi objekti puhul saab ise käed külge panna. Nii saab ise katsetada, kuidas professor Maltenek omal ajal leidis parima lahenduse toaahju kütmiseks või kuidas professor Öpik leegi kuumust mõõtis, hinnata saab oma võimekust ka geneetiliselt muundatud taimede eristamisel muundamata taimest.

2022. aastani avatuks jääva näituse kuraatoriteks on Mari Luukas, Nele Inglist ja Tõnis Liibek, selle kujundas disainiagentuur Velvet.

Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab TTÜ 100. aastapäeva.


Tõnis Liibek, Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja, tonis.liibek@ttu.ee, tel 6203428
12.09.2018
15:00−16:00