See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

TalTech doktoritöö tõestas, et kaugtöö on tööea pikendamiseks optimaalseim võimalus


13.11.2018       Kersti Vähi
  • RenePilt_476x388.jpg

TalTech ärikorralduse instituudis kaitses René Arvola hiljuti doktoritööd „Telework as a solution for extending worklife“ (Kaugtöö kui lahendus tööea pikendamiseks).

Kaugtöö on vaimse töö tegijate hulgas üha rohkem ja rohkem levinud. See omakorda aga eeldab ka tööandjatelt enam tähelepanu kaugtöö korraldamisel. Kaugtöö eelisteks töökeskkonnas peetakse peamiselt paindlikkust töötaja jaoks, kellel on võimalik ise valida töötamise aega ja kohta.

Doktoritöö üks juhendaja, TalTech majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi professor Piia Tint: „Kasutasime töös mitut uurimismeetodit, rakendades nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Kvantitatiivsete andmete kogumisel kasutati mittetõenäosuslikku sihipärast valimit ja mugavusvalimit ning need andmed analüüsiti statistilise analüüsi abil, mis sisaldas lineaarset korrelatsiooni, ANOVA ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ja t-testi. Nelja uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid erinevate vaimse töö tegijate (sh kinnisvarasektori- ja ülikooli töötajate) kaugtööga seotud inimfaktorite kohta“.

Töö tulemusena loodud töökorralduslikud suunised  toetavad just kaugtöö abil vaimse töö tegijate pensionile jäämise edasilükkamist (st töötatakse koos pensioni saamisega ja otseselt koju jäämine lükkub edasi). Kuna kaugtööd kasutavad rohkem just suurema kogemusega töötajad, on tööandja huvides, et nende kogemused oleksid kättesaadavad ka napima staažiga kolleegidele. Seega on tööandja seisukohast oluline säilitada meeskonnatöö vaim, et kaugtöö tõttu töötajate vaheline vahetu, nn silmast-silma kontakt päriselt ei kaoks.

Doktoritöös tehtud uuringud kinnitavad, et kaugtööd tehakse intensiivselt ning tööandjad on kaugtöö reguleerimisel liberaalsed.

„Küll aga peab lisama, et kaugtööd  korraldavad arvestatava süsteemse lähenemise puudumise tõttu töötajad suuresti omal initsiatiivil, tuginedes isiklikule tarkusele. Kaugtöö kontseptsiooni sünnist alates on selle põhjused, ulatus ja muu kaugtööga kaasnev olnud pidevas muutumises, olles näiteks tihedalt seotud infokommunikatsiooni tehnoloogia kasutamisega. Seetõttu sooviksime tulevikus uurida just personaalseid tegureid kaugtöö kasutamisel“, selgitab Piia Tint.

„Tehtud uuringud lubavad väita, et kaugtöö võimaldab aja ja raha kokkuhoidu näiteks töötaja transpordis, paindlikkust töösuhetes, stressivabamat töökeskkonda, paremaid keskendumisvõimalusi ning mõningal juhul isegi leevendusi tervisehädadele. Selline töövorm võib olla ka üks lahendustest progresseeruva eluea tõusuga seotud probleemile, leevendades ühe meetmena ka kasvavat survet pensionisüsteemile“, kinnitab professor Tint.

Doktoritöö juhendajad olid emeriitdotsent Ülo Kristjuhan ja professor Piia Tint (TalTech).
Oponendid olid Pasi Juhani Pyöriä (Tampere Ülikool) ja dotsent Henrijs Kalkis (Riia Stradinši Ülikool).

Doktoritöö on avaldatud TalTech raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?9115

Lisainfo: TalTech ärikorralduse instituudi professor Piia Tint, piia.tint@ttu.ee

Kersti Vähi, TalTech teadusosakond