See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikooli teadlased aitavad õpetajatel ja noortel vägivalda ära tunda


08.09.2020       Priit Tuvike

Uuringud on näidanud, et kolmandiku noorte lähisuhted sisaldavad vägivaldseid käitumismustreid, näiteks kaaslase telefoni kontrollimist, sõpradega kohtumise keelamist, hirmutamist ja mõjutamist. Tartu Ülikooli teadlased alustavad veebikoolitustega, et aidata õpetajatel ja seeläbi koolinoortel vägivalla eri vorme võimalikult vara ära tunda ning ennetada kohtingu- ja lähisuhtevägivalla mustreid. Teadlaste eesmärk on jõuda programmi „Terved ja turvalised suhted“ kaudu vägivallateemadega kõikide kooliastmete õpilaste inimese-, perekonnaõpetuse ja psühholoogia tundidesse.

Lähisuhtevägivald on pikka aega olnud Eestis pigem tabuteema. Kui näiteks partneri löömist ja tõukamist peavad nii noored kui ka täiskasvanud üksmeelselt vägivaldseks käitumisviisiks, siis sageli ei osata aru saada, et ka vaimne rünnak on lähisuhtevägivald. „Siia kuulub näiteks kontrolliv käitumine, kus püütakse kedagi sundida tegema midagi, mida ta ei taha, kasutades hirmutamist, manipuleerimist, ähvardamist, eraldamist või muud meetodit,“ rääkis Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud ja seksuaaltervise uuringute keskuse eestvedaja Kai Part.

Kui üks suhtepool kasutab kontrolli ja võimu teise inimese üle ja paneb toime kehalist, vaimset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda või ähvardab sellega ja see põhjustab kahju teisele partnerile, siis nimetatakse seda kohtinguvägivallaks. Sel juhul püütakse takistada kaaslasel näiteks oma hobide ja huvidega tegelemist ja sõpradega läbikäimist ning esitatakse soove stiilis „kui sa mind tõeliselt armastad, siis peaksid ainult minuga koos tahtma olla“. Sinna alla liigitub ka mobiiltelefoni, e-kirjade ja sõnumite kontrollimine ning ilma nõusolekuta seksuaalvahekord.

„On tähtis mõista, et sellisel juhul on tegemist ebaturvaliste ja kahjustavate suhetega,“ rõhutas Part, lisades, et väga oluline on märgata noorte suhetes lähisuhtevägivalla mustreid võimalikult vara ja sekkuda. „Nii väldime olukorda, kus vägivald süveneb ja aastaid kestnud lähisuhtest on keeruline lahkuda.“

Pardi sõnul soovib enamik noori neid teemasid turvalises õpikeskkonnas käsitleda. „Hiljutises Justiitsministeeriumi korraldatud seksuaalse väärkohtlemise uuringus küsitletud 16–26-aastased noored ütlesid, et nad tahavad ja vajavad väärkohtlemisest hoidumise ja abivõimaluste kohta rohkem infot, kui neile praegu pakutakse,“ ütles Part, tuues esile, et kõige rohkem soovitakse saada teavet kooli (49%) ja koolis toimuvate ennetusprogrammide (40%) kaudu.

 

Oskus rohkem märgata ja sekkuda

Õpetajatele õpetatakse lähisuhtevägivalla teemal metoodilisi oskusi ja pakutakse juhendmaterjale programmi „Terved ja turvalised suhted“ raames 2016. aastast. Õpetajate katserühma uuring näitas, et programmist on kasu. Ainuüksi kolme õppetunni järel vähenesid õpetajate hulgas vägivalda lubavad hoiakud ning suurenes oskus ja tahe neid teemasid koolis käsitleda.

Ka katserühma õpilaste hulgas oli positiivne mõju märgatav: pärast tundides osalemist suurenes nende õpilaste osakaal, kes oskasid märgata vaimset vägivalda suhetes, ja nad teadsid paremini, mida teha ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Õpilaste katseuuringus osales 542 õpilast 7.–12. klassist.

„Tartu Ülikoolis koostöös Kadri Sooga tehtud uuringu tulemused näitasid, et osal õpilastel on raske märgata ebatervet kontrollisoovi selles, kui kohtingupartner pärib pidevalt erinevate käimiste ja suhete kohta,“ peegeldas Part. Näiteks eeluuringus leidis 24% õpilastest, et poisi pidev helistamine tüdrukule ja pärimine tema tegemiste kohta on märk armastusest. Järeluuringus oli see näitaja 12%. „Eeluuringus ei pidanud enamik õpilasi (75%) sellist käitumist üldse vägivallaks või nimetas seda terveks ja turvaliseks suhteks. Järeluuringu ajaks olid õpilaste teadmised tuntavalt paranenud ja partneri kontrollimist telefonitsi märkis vägivallaks juba 64% õpilastest.

Pardi sõnul parandas katseprojektis osalemine noorte hoiakuid soorollide ja vägivalla osas. Pärast katsetunde pooldasid õpilased rohkem võrdsust ning nad sallisid ja normaliseerisid vägivalda vähem. Kõige enam muutus õpilaste arvamus küsimustes, mis käsitlevad meeste ja naiste ülesandeid kodus ja tööl, neiu kohustust olla vastutulelik talle välja teinud noormehe suhtes, tüdruku „ei“ tähenduse moonutamist ja õigust otsustada poiss- või tüdruksõbra tegemiste üle.

 

Veebikoolitused

Varem kontakttundidena toimunud koolitused „Terved ja turvalised suhted“ viiakse nüüd veebi. Moodle’i õpikeskkonnas oleva e-kursuse eesmärk on anda õppijatele teadmised selle kohta, millised on noorte suhtevägivalla avaldumisvormid, kuidas vägivalda märgata ning kust saab nõu ja abi. Süvendatakse õpetajate oskusi neid teemasid koolitundides interaktiivsete meetoditega käsitleda ja soolist võrdõiguslikkust toetavaid ning suhtevägivalda taunivaid hoiakuid.

„Muidugi ei asenda veebikoolitus kontaktkoolitusi, kus on oluline koht aruteludel. Kuid on võimalik, et osale õpetajatele selline õppimisvorm isegi sobib, sest teame, et neil on teinekord raske leida asendajat, sõita teise linna ja osaleda päevasel kontaktkoolitusel. Kuna õpetajad on veebis õpetamise kohta praegu pidanud ise palju õppima ja meetodeid kasutusele võtma, siis loodame, et meie veebikoolitus ei käi üle jõu ühelegi õpetajale. Oleme loonud ka hindamisvahendid, mis tagavad, et õppija omandab materjali sisu,“ julgustas Part õpetajaid koolitusest osa saama.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi toel saavad veebikoolitust sel aastal veel neli õpetajarühma. Õpetajatel ja koolide tugispetsialistidel palutakse koolitusele registreeruda Tervise Arengu Instituudi koolituskeskuse kaudu. Oodatud on ka inimesed, kes tegelevad õpetajate ja tugispetsialistide väljaõppega. Sellisel juhul jagab lisainfot Kai Part (kai.part@ut.ee).


Lisateave:
Kai Part
Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud 
5668 0778
kai.part@ut.ee