See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

TÜ doktoritöös uuriti, kas toidulisandid parandavad sooritusvõimet


11.01.2019       Made Laas

Paljud sportlased tarbivad toidulisandeid, sest usuvad, et see muudab nende treeningud tõhusamaks ja parandab võistlustulemusi. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti kolme toidulisandi tõhusust.

„Toidulisanditest on saanud spordi lahutamatu osa, kuid teaduslikud andmed selle kohta, kuidas need inimese organismile mõjuvad, sageli puuduvad või on need napid ja vastuolulised,“ rääkis sportliku vabavõitluse (MMA) ja brasiilia ju-jutsuga (BJJ) tegelev Martin Aedma. „Puudulike teadmiste tõttu on toidulisandite tõenduspõhiste kasutusjuhendite väljatöötamine sageli raskendatud või isegi võimatu. Kontroll nende tootmise ja turustamise üle on väga nõrk,“ lisas ta.

Et uurida, kuidas toidulisandid sportlase sooritusvõimet mõjutavad, otsustas maadlustaustaga noorteadlane korraldada Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis teaduslikud katsed.

Oma äsja kaitstud doktoritöös selgitab Aedma kolme toidulisandina kasutatava aine – kofeiini, naatriumtsitraadi ja kreatiini – mõju treenitud maadlejate kehalisele töövõimele võistluspäevaga sarnastes tingimustes. See on esimene uuring, milles on analüüsitud nende kolme aine kasutamise tõhusust kahevõitlejate puhul võistluspäevale sarnastes tingimustes.

Katsealustel sportlastel tuli pingutada korduvalt ja maksimaalselt ning pingutuste vahele jäid võrdlemisi lühikesed taastumisperioodid. Katsealusteks valis ta Tartu maadlusklubide sportlased, kelle iganädalane treeningukoormus ületas kuut tundi ja kes olid saavutanud poodiumikohti vähemalt Eesti meistrivõistlustel.

Katse käigus mõõdeti sportlaste ülakehalihaste anaeroobset võimsust. „See on maadluses edu saavutamiseks väga tähtis aspekt,“ lisas Aedma. Lisaks kontrollis uurija, kuidas mõjutavad kofeiin, naatriumtsitraat ja kreatiin selliseid näitajaid nagu südame löögisagedus ning pingutuse tajutud raskusaste.

Martin Aedma uuringu tulemused kinnitavad, et ükski kolmest toidulisandist ei parandanud katsealuste sooritusvõimet.

Simuleeritud võistluspäeval langes kõigi sportlaste ülakehalihaste arendatav keskmine võimsus ning see langus oli kofeiini ja platseebo manustamise korral ühesugune. Seevastu ülakehalihaste tippvõimsus langes ainult kofeiini manustamise korral, ent platseebo puhul mitte. „Seega osutus kofeiini mõju osaliselt lausa negatiivseks,“ tõdes noorteadlane. „Tõsiasjale, et kofeiin pärsib taastumist, viitasid suurenenud laktaadisisaldus (laktaat on piimhappe sool – toim.) veres ja suurem südame löögisagedus puhkepauside lõpus.“

Doktoritöö tulemused näitavad, et samades tingimustes, simuleeritud võistluspäevale eelnev 17-tunnine naatriumtsitraadi või 5-päevane kreatiini manustamine ülakeha anaeroobsele töövõimele mõju ei avaldanud. Naatriumtsitraadi manustamine ei avaldanud mõju ka südame löögisagedusele.

Samuti viitavad uuringu tulemused, et eelnev kreatiini manustamine ei mõjuta simuleeritud võistluspäeva tingimustes vere laktaadikontsentratsiooni.

Loe rohkem Novaatorist.