See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eestis ravitakse opioididega peamiselt kroonilist valu


05.07.2021       Marika Meltsas

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et 2017. aastal sai Eestis opioidravi 4,8% rahvastikust. Valdavalt raviti kroonilist valu: seljavalu, klassifitseerimata valu, põlveliigese artroosist ja polüartroosist tingitud valu. Kasvajate tõttu sai valuravi 0,4% rahvastikust. Sagedamini vajasid valuravi kopsu, eesnäärme, rinna, käärsoole ja plasmarakuliste pahaloomuliste kasvajatega patsiendid.

 

Oopiumi on kasutatud valu ning muude füüsiliste vaevuste leevendamiseks juba aastatuhandeid. Alates 19. sajandist on seda tarvitatud peamiselt kirurgiliste protseduuride valutustamiseks. Tänapäeval kasutatakse opioide ka vähivalu raviks, operatsiooni järel ja kroonilise valu korral, mistõttu on nende tarvitamine märgatavalt suurenenud.

Roland Rulli tõi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöö „Ambulatoorne opioidravi Eestis 2017. aastal“ kirjanduse ülevaates välja, et Eestis on retseptiravimitena väljastatud opioidide kasutamine alates 1990. aastast suurenenud üle 50 korra, kuid 2013. aasta seisuga oli see endiselt väiksem kui teistes Põhjamaades*. Opioidide kasutamine on Eestis kasvanud üldiselt ainult nõrkade opioidide ning neid ja paratsetamooli sisaldavate preparaatide arvelt.

 

Retseptiravimitena väljastatud opioidid jagunevad looduslikeks opioidideks (nt morfiin, kodeiin), fenüülpiperidiini derivaatideks (nt fentanüül) ja teisteks (nt tramadool). Samuti jaotatakse opioide toimetugevuse alusel nõrkadeks (nt kodeiin, tramadool) ja tugevateks (nt fentanüül, morfiin, oksükodoon).

 

Viimati uuriti Eestis opioidide kasutamist 2014. ja 2015. aastal. Seepärast oli Rulli arvates vaja olukorda hinnata uuemate andmete põhjal. Tema eesmärk oli analüüsida retseptiravimitena välja ostetud opioidide kasutamist 2017. aastal Eestis. Hinnates kasutamist sooliste erinevuste, haiguste, koguste ja erinevate ravimivormide lõikes. Uuringusse kaasati kokku 62 806 patsiendi 180 954 retsepti andmed. Naiste hulgas on opioidravi saajaid veidi enam, kui meeste hulgas (vastavalt 512 ja 415 inimest 10 000 elaniku kohta).

 

Kes ja miks kasutab opioide?

 

Rulli analüüsist nähtus, et 63,7% ambulatoorse opioidravi saajatest olid naised ja naispatsientide osakaal kasvas koos vanusega – 40-aastaste hulgas oli naisi 49,7%, üle 80-aastaste hulgas juba 78,8%. Kõige enam opioide said 61–70-aastased patsiendid.

 

Ambulatoorset opioidravi kasutati vähivaluraviks 8,7%-l ja muude haiguste valuraviks 91,3%-l juhtudest. „Opioide määrati valuraviks kokku 5090 vähihaigele, kellest pooled olid mehed. Mehed said opioidravi eesnäärme, bronhi ja kopsu, mao, pärasoole ja käärsoole pahaloomuliste kasvajate valuraviks. Naistel raviti sagedamini rinna, bronhi ja kopsu, käärsoole, emakakaela ning hulgimüeloomi ja plasmarakulisi pahaloomulisi kasvajaid,“ loetles Rulli.

 

Muude haiguste valuraviks määrati opioide kokku 58 778 patsiendile, kellest 35,4% olid mehed. Meestel raviti opioididega sagedamini seljavalu, mujal klassifitseerimata valu, muude lülivaheketaste haigusseisundeid, põlveliigese ja puusaliigese artroosi. Naised said opioidravi peamiselt seljavalu, põlveliigese artroosi, polüartroosi, mujal klassifitseerimata valu ning puusaliigese artroosi korral.

 

Erialati on opioidravi annused väga erinevad. „Võrreldes perearstidega kasutavad kõige suuremaid opioididoose anestesioloogid ja psühhiaatrid. Kõige väiksemaid doose kirjutavad välja ortopeedid ja erakorralise meditsiini arstid,“ kirjeldas Rulli.

 

Roland Rulli magistritöö juhendajad on Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla ja biostatistika nooremlektor Heti Pisarev.

 

*Opiaatide kasutamine Eestis. Ravimiamet; 2015. (https://www.ravimiamet.ee/sites/default/files/Opiaatide kasutamine.pdf).