See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Mõõdu järgi plastist prinditud käe- ja seljatugede järgmiseks uuenduseks on nende kandmist jälgivad sensorid ja tehisintellekt


30.06.2021       Krõõt Nõges
  • randmeortoos_3.jpg

TalTechi inseneriteadlase Tauno Otto sõnul on teadus-arendustöö järgmiseks etapiks sensorid, mis mõõdavad ortoosi reaalset kandmise aega ning kasutust ja on sisendiks raviharjutusi soovitavatele tehisintellektil põhinevatele PC- ja mobiilirakendustele.

Inseriteaduskonna doktorandi ning Ida-Tallinna Keskhaigla arendusinseneri Geithy Sepa sõnul on tulevikufookuses skolioosi ehk vildakselguse ortoosidele sensorite lisamine, kuna kandmisaeg mõjutab oluliselt ravitulemust. Sensori abil saab arst teada, kui pikalt ning millal seljatuge reaalselt on kantud ning seeläbi saab paremini ka ravi efektiivsust hinnata.

Teise uuendusena võiks ortooside väljaprintimises osalemine olla tulevikus perearstide päralt. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) taastusravikliiniku juhataja doktor Heidi Alasepp selgitab: „Kui näiteks Raplas on patsiendil vaja ortoosi, siis saab perearst või õde teha jäsemest 3D-skaneeringu ja saata selle edasi näiteks meie koostöö arenduskeskusesse, kus toimub disainimine ning väljaprintimine.“

Praegu on 3D prinditud ortoosid veel teadus-arendustöö faasis. Et need saaksid inimestele kättesaadavaks, on tarvis kogu protsess muuta nutikamaks ning rohkem automatiseerituks samal ajal silmas pidades meditsiiniseadmete regulatsioone.

Heidi Alasepp sõnas, et individuaalsete 3D prinditud ortooside võimekuse tekkimine on kindel ja suur samm edasi personaalmeditsiini poole. „Selle eesmärgiks on aga parem tervis ja elukvaliteet,“ lisas Alasepp.

Praegu on TalTechi noorteadlase ja ITK spetsialistide fookuses tugivahendid käele ja seljale. Need esteetiliselt kaunid ja isikupärased ortoosid valmivad vastavalt patsiendi mõõtudele ning seisundile.

Geithy Sepa sõnul algab protsess siis, kui arst määrab patsiendile diagnoosi ja vastava ortoosi. Näiteks randme liigesepõletiku korral võidakse määrata randmetugi. Seejärel teeb insener käest 3D-skaneeringu ning 3D-modelleerib ortoosi, mis hiljem välja prinditakse. Printimine kestab sõltuvalt ortoosi suurusest 2-10 tundi.

Doktorant Sepp lisas: “Tootmise digitaliseerimine muudab protsessi nii patsiendi kui ka ortoosimeistri jaoks mugavamaks. Lisaks võimaldab 3D-printimine toota keerulise ja kombineeritud funktsionaalsusega disaine, mida tavameetoditega on teha liiga kallis või isegi võimatu.”

Doktor Heidi Alasepa sõnul on nende ortooside suureks eeliseks kaunis auguline struktuur, mis näiteks palavate suveilmadega laseb nahal hingata.

Ortoosimeistrite sõnul on tugede kandmisel tähtis lisaks meditsiinilisele küljele ka nende värv ning mugavus. „Näiteks lastele on ortoosi kandmine rohkem meeltmööda, kui see on värviline või sellel on mõni lastepärane kujutis. Ja mida enam see patsiendile meeldib, seda meelsamini ta seda ka kannab,“ märkis Sepp.


Meediapäringud: Krõõt Nõges, TalTechi meediasuhete juht, tel 5303 6163 kroot.noges@taltech.ee