See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tänane teaduskommunikatsiooni konverents võttis vaatluse alla teadlase ja riigi koostöö koroonakriisiga silmitsi seistes


13.11.2020       Marika Meltsas
  • IMG_3983.JPG

Täna Tartus toimunud konverents “Koroona õppetunnid teaduskommunikatsioonile” võttis vaatluse alla kriisi lahendamisel riigi koostöö teadlastega, kes sattusid üleöö uude rolli, kus neil tuli valmis olla sadadeks intervjuudeks, samas kui puudus igasugune arusaam kommunikatsioonist ja oskused olla kogu aeg pildis. 

Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson ütles, et nii ulatuslikule kriisile nagu koroonakriis reageerimisel on oluline roll teadusel ja teaduse kommunikatsioonil. Valitsusele on vaja ülikiirelt vastuseid ja usaldusväärset informatsiooni ning nõu otsustamiseks. Inimesed vajavad selgitusi olukorra ja otsuste mõistmiseks, aga ka lootust kriisi lahendamiseks. Just seda lootust saavad anda meile teadlased, avardades meie teadmiste piire. Selleks, et tuleksime toime eesootavate kriisidega, võiks mõelda sellele, et kõigi teadusvaldkondade ekspertidest koosnev teadusnõukoda võiks valitsuse juures tegutseda alaliselt. Kriisi positiivne mõju on see, et meedia tähelepanu keskmes olnud nii palju teadust ja teadlasi kui praegusel ajal. See näitab ülisuurt usaldust ja huvi teaduse vastu.

Konverentsil jäi kõlama, et Eesti edu üheks teguriks koroonakriisi juhtimisel on taganud vajalikud prognoosid ja mudelid ning teadlaste kaasamine otsustusprotsessi. Võrreldes kevadise olukorraga oleme nüüd oluliselt paremas seisus ning numbrid, mis tähendasid kevadel ühte, tähendavad nüüd midagi muud. Sellest lähtuvalt muutuvad ka kommunikatsioonisõnumid. Samas, mida rohkem kasutame õigeid meetmeid, seda väiksem on koroona poolt tekitatud kahju ja seda raskem on valitsusel ka omapoolseid meetmeid põhjendada. 

Konverentsil leiti, et teadlaste kaasamine on vältimatu ka edaspidi oluliste küsimuste ja kriiside lahendamiseks. Kriisiolukorras on väga oluline, et sõnumid oleksid selged ja arusaadavad. Seda nii otsustajatele kui ka inimestele. Teadlased peavad arvestame, et kriisiolukorras on ootused neile kõrgemad. Sestap peavad nad  olema  valmis  meedia kõrgendatud huviks. 

Samuti on valitsuse vaatest oluline, et teadusnõukoja ja terviseameti sõnumid oleks omavahel kooskõlas. Otsuse teeb loomulikult lõpuks valitsus kontekstis, kus on vahel laua taga lausa mituteist arvamust. Ka teadusnõukojas on ekspertide arvamused erinevad, aga nende eesmärk on alati leida konsensus – seisukoht, mida kõik aktsepteerivad. Vahel paratamatult ongi nii, et sõnum jõuabki inimeseni alles siis, kui ta kogeb koroonaviiruse tagajärgi isiklikult.

Konverents lõppeb piduliku auhinnagalaga, kus antakse üle Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind “Ökul” ja riiklikud teaduse populariseerimise auhinnad. 

Konverents on otse jälgitav Novaatori portaalist ja hiljem järele vaadatav veebilehelt www.etag.ee/teadkommkonverents.


Rohkem infot:
Karin Jaanson
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht
Tel 5343 3107


Konverentsi paneelarutelu. Foto: Leemet Samel