See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents uurib rändega seotud kultuuri- ja identiteediküsimusi


26.11.2018       Anne Ostrak
  • on the move 1_Aija Sakova.jpg

29. novembrist 1. detsembrini 2018 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse 7. aastakonverents, mis on sel korral pühendatud rände eri tahkude uurimisele nii aja- ja kultuuriloo, kirjanduse, folkloori kui ka sotsioloogilisest aspektist.

Üleilmse haardega konverents „On the Move: Migration and Diasporas“ („Liikumises: migratsioon ja diasporaa“) toob kokku üle 80 uurija eri valdkondadest 23 riigist. Konverentsi ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul on märkimisväärne, et pikalt planeeritud rahvusvaheline ettevõtmine satub ajaliselt kohakuti tuliste vaidlustega ÜRO ränderaamistiku üle. „Praegused poliitilised ja ühiskondlikud vaidlused tõendavad veel kord, et rände aja- ja kultuuriloolise uurimise ja mõtestamisega tuleb tegeleda aktiivsemalt kui kunagi varem. On oluline näidata, kuidas ränne on inimesi mõjutanud varem ja nüüd, millised on need võimalikud positiivsed viisid, kuidas rände mõjudega ühiskonnas ja üksikisiku tasandil toime tulla.“

Konverentsi teise peakorraldaja, kultuuriloolase ja akulturatsiooni-uurija Triinu Ojamaa sõnul  vaatlevad ettekanded immigrantide kohanemist uuel asukohamaal ning paratamatut lõivumaksmist päritolumaa kultuurile. „Valdav osa ettekandeid tõukub tänapäevastest rändeprobleemidest. Teemasid on seinast seina: juttu tuleb nii linnaruumi võimaluste kasutamisest pagulaste integreerimisel uude ühiskonda kui ka eksiilikogemuse mõtestamisest läbi kirjanduse ja kunstiloomingu.“

Konverentsi ühe peakõneleja, Leedu uurija Vytis Čiubrinskase ettekanne keskendub rahvusülese kuuluvustunde väljakutsetele leedu mingrantide näitel USAs („Challenges of Transnational Belonging: Homeland Nationalism, Cultural Citizenship, and Social Remittances of Diasporic Lithuanians in the U.S.“). Teine peakõneleja, Soome uurija Sari Pöyhönen käsitleb kahe Iraagi pagulase – haritlasest naise Fatema ja näitlejast mehe Bakri – kogemustele toetudes kuuluvuse ja mitte-kuuluvuse pingevälja uuel asukohamaal Soomes („Parallel Realities of Forced Migration, Belonging and Non-Belonging“).

Külalisesinejaks on kutsutud bioloog Lauri Laanisto teaduse tippkeskusest EcolChange, kes räägib sellest, kuidas rändavad taimed ning millest nad ammutavad elujõudu võõras keskkonnas.

Kui kaks esimest konverentsipäeva on pühendatud teaduslikele käsitlustele viies paralleelsessioonis, siis kolmas päev (laupäev, 1. detsember) on mõeldud kaasaegsete rändeprobleemide arutamisele. Susanne Søholt Oslo ülikoolist annab ülevaate  muutustest Norra pagulaspoliitikas. 

Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest räägib sellest, miks Süüria ja Iraagi pagulased suhtuvad Eestisse kui sundvalikusse, mis on sageli aktsepteeritav vaid läbisõiduriigina. Lea Kreinin Eesti Instituudist jagab kuulajatega oma isiklikke migratsioonikogemusi. Ettekannetele järgnevat vestlus juhib Baiba Bela Läti Ülikoolist.

Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi kava ja teesivihik on aadressil: https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018

Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm. Konverentsi rahastavad Euroopa Regionaalarengu fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu ja haridus- ja teadusministeeriumi uurimisteema „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus projekt „From Past to Present: Migration and Integration trough Life-stories’ Network“.

 

Rohkem infot:

Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee

Triinu Ojamaa, triinu.ojamaa@kirmus.ee


29.11.−01.12.2018
09:00−13:00