See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kuidas välistegurid mõjutavad immuunvahendatud haiguste teket


10.09.2020       Priit Tuvike

Immuunvahendatud haigused moodustavad suure haiguste rühma, kuhu kuulub rohkem kui sadakond diagnoosi. Need haigused on jätkuvalt teadlaste ja arstide uurimisvaldkondadeks üle maailma. Koroonaviiruse kõrval ei saa ühtegi teist meditsiiniprobleemi tähelepanuta jätta, rõhutas Tartu Ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo, kelle poolt juhitav teadusgrupp annab Horisont 2020 suurprojekti HEDIMED kaudu oma panuse immuunvahendatud haiguste tekke uurimisse.

 

Immuunvahendatud haigused tekivad organismi immuunsüsteemi ebanormaalse tegevuse tagajärjel. Selliste haigustena on tuntud allergiad ja autoimmuunhaigused, nagu näiteks I tüüpi diabeet. Kui allergia puhul teame enamasti konkreetset allergeeni, mis allergilise reaktsiooni organismis esile kutsub, siis I tüüpi diabeedi puhul ei ole siiani teada, mis lülitab käima kogu haiguse ahela. Nii on ka teiste autoimmuunhaiguste puhul, mille korral immuunsüsteem hakkab ekslikult ründama iseenda rakke või kudesid. Ka nende puhul ei ole teada, miks sellised reaktsioonid organismis täpsemalt toimuvad.

Tartu Ülikooli immunoloogia professor akadeemik Raivo Uibo rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, et arenenud riikides on autoimmuunhaigusi 5–7%-l rahvastikust ja nad võivad tekkida nii täiskasvanutel kui lastel. „Näiteks on reumatoidartriit üks täiskasvanutel üsna sageli esinev autoimmuunhaigus, samas kui I tüüpi diabeet võib tekkida juba üheaastasel lapsel. Selliste haiguste reas on veel näiteks kilpnäärmepõletik, psoriaas, tsöliaakia, suhteliselt harva esinev luupus jt,“ loetles Uibo.

Tsöliaakiat kutsub esile eeskätt nisuvalk ehk gluteen. Haigus tekib sageli lapseeas, aga esmast avaldumist võib täheldada ka täiskasvanutel. „30–40%-l europiididest on tsöliaakia tekkeks geneetiline eelsoodumus, aga haigus esineb vaid kuni 1%-l populatsioonist. Nii peabki uurima lisategureid, mis seda haigust teatud isikutel esile kutsuvad,“ arutles professor Uibo.

 

Rahvusvaheline suurprojekt

Selle kõige uurimiseks osalevad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased mahukas rahvusvahelises teadusuuringus HEDIMED, kus analüüsitakse väliskeskkonnategureid, mis viivad I tüüpi diabeedi, tsöliaakipuhuse gluteenitalumatuse ja lastel esinevate allergiate, eriti astma tekkeni. Seda tehakse koostöös 22 akadeemilise ja ettevõtluspartneriga nii Euroopast kui USA-st. Projekt kuulub koos kaheksa suurprojektiga Euroopa Liidu eksposoomi-uuringute klastrisse.

„Püüame selles uuringus analüüsida kõike mis vähegi võimalik. Tahame teada kõiki võimalikke välisfaktoreid, mis mõjutavad meie immuunsüsteemi ja kutsuvad esile immuunvahendatud haigusi. Selle juures vaatame ka inimeste geneetilist tausta,“ kirjeldas Uibo.

Põhjalike andmete abiga saavad teadlased kokku ulatusliku pildi, mille põhjal võiks anda soovitusi haiguste esinemissageduse vähendamiseks nii konkreetsetes riikides kui ka üle maailma.

 

Otsides ravi

Muu hulgas otsivad teadlased vastust küsimusele, milliseid ravimeid saaks kasutada haiguste pidurdamiseks. „Näiteks soomlased töötavad praegu välja enteroviiruste vastast vaktsiini. See võiks lastel vähendada diabeedi tekkes osalevate enteroviiruste esinemist,“ ütles professor. Tema sõnul oleks seda vaktsiini väga vaja, sest laste I tüüpi diabeedi esinemissagedus suureneb igal aastal keskmiselt 3% võrra. „Seda protsessi ei ole suudetud praeguseni pidurdada, aga teadlased usuvad, et teatud tüüpi enteroviiruse infektsioone vähendades võiks see võimalik olla.“

 

Koroonainfektsiooni kõrval ei tohi unustada teisi haigusi

7–10% maailma rahvastikust kannatab erinevate diabeedivormide all ja umbes 10–11% maailma tervishoiuressursist kulub just diabeedi peale. „Tahan rõhutada, et koroonaviiruse kõrval ei ole ükski teine meditsiiniprobleem kadunud,“ juhtis Uibo tähelepanu.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli immunoloogia professori akadeemik Raivo Uiboga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. Saade on järelkuulatav.