See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Maaülikool läks appi Tallinna loomaaiale


28.05.2018       Risto Mets
  • IMG_8570.jpg

Tallinna loomaaia personalile on juba mõnda aega teinud muret 17-aastase jääkaru Nord tervislik seisund. Abipalvega pöörduti Eesti Maaülikooli veterinaaride poole. Ööl vastu 24. maid võetigi ette suurem aktsioon. Isakaru uinutati, mähiti võrku, transporditi platvormil uude polaariumisse ning võeti vajalikud proovid.

„Esialgu soovisime Nordi kolida ilma anesteesiat kasutamata, kuid tekkis viivitus, sest oma elu jooksul mitmeid kordi kolima pidanud jääkaru suhtus transpordikasti väga umbusklikult,“ selgitas loomaia direktor Tiit Maran. „Talitajad meelitasid teda toiduga transpordikasti tasa ja targu, kuid paraku ei õnnestunudki transpordikasti luuki jääkaru selja taga sulgeda.“

Kuna tegemist on maailma suurima kiskjaga, kellega kokku puutumine on inimesele eluohtlik, oli kolimiseks ette valmistatud detailne plaan ning kogu protseduur harjutati mitu korda läbi. Ligi 400kg kaaluva jääkaru raskuse imiteerimiseks kasutati proovi tehes suuri soolakotte, rääkis Tiit Maran.

Kui jääkaru oli lendsüstiga uinutatud ning uude puuri transporditud, said maaülikooli veterinaarid uurida Nordi haiget tagakäppa, mis oli loomaaia töötajatele pikka aega muret tekitanud. Varasem veterinaarosakonna antud ravi ei andnud soovitud tulemusi ning seetõttu pöördutigi Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi poole. Meedikud koostasid raviplaani, mis kooskõlastati nii Viini kui Rotterdami loomaaedade veterinaararstidega ning selle kiitis heaks ka Euroopa jääkarude paljundusprogrammi veterinaarnõunik.

Jääkaru käpast võeti kõik vajalikud proovid ning tehti röntgen. Need protseduurid olid vajalikud, et alustada uue raviplaaniga. Tegevusi juhtis Eesti Maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kliiniline juht Aleksandr Semjonov, kes on rahvusvaheliselt tuntud spetsialist eksootiliste- ja metsloomade anestesioloogias, kirurgias ja intensiivravis.

Karu terviseseisundi täpseks hindamiseks võtsid viis Tartust kohale sõitnud loomameedikut ligi paarkümmend proovi, mida analüüsitakse nii maaülikooli laborites kui ka Eestist kaugemal, kinnitas Aleksandr Semjonov. Tema sõnul kulub diagnoosiks hinnanguliselt kaks-kolm nädalat. Alles seejärel saab määrata ravi.

„Veterinaaride esialgne kartus, et 17-aastasel Nordil on artroos (tugev liigeste põletik), ei leidnud õnneks kinnitust," lisas Semjonov. Ta avaldas lootust, et pärast seda, kui loom protseduuridest kosub ja uute oludega harjub, pääseb ta välja ning soolase veega täidetud basseinis kümblemine leevendab vaevusi.

Pärast protseduure karu ärkas ja kosub praegu oma uues elupaigas. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Loomaaia vahel on sõlmitud koostööleping ning ülikool ravi eest raha ei küsi. Küll saab loomakliiniku personal karuga töötamisest väärtusliku kogemuse. „Loomaaed tänab maaülikooli ja loodab ka tulevikus heale koostööle,“ sõnas Tiit Maran.