See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eestis loodi erilabor kaitsemaskide testimiseks


17.04.2020       Krõõt Nõges

Katsete tegemiseks loodi EKUK-i Tallinna peakorteris kiirkorras eraldi katseseadme prototüüp, kus pannakse proovile maskide materjali osakeste läbilaskvus. Lisaks analüüsivad TalTechi materjaliteadlased õhuläbilaskvust ehk kui lihtne on läbi ühe või teise materjali hingata, milline on selle kiudude koostis ning pindtihedus.

TalTechi professori Andres Krumme sõnul on Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor kohandanud oma töö eriolukorras TTJA ja ettevõtjate nõustamiseks ning kaitsemaskide omadustele esialgse hinnangu andmiseks. „Kiiret kohanemist on toetanud senine kogemus polümeermaterjalide, eritekstiilide, nende tehnoloogia ja katsetamise valdkonnas,“ lisas professor Krumme.

„Oluline on üle rõhutada, et me ei testi maske selleks, et öelda kas mask läbis või ei läbinud testi või mis tüüpi maskiga on tegemist. Selle erilahenduse kiirkorras loomise eesmärk on ennekõike appi tulla Eestis kaitsemaskide tootjatele, et nad saaksid võimalikult kiire vastuse, kui heade kaitseomadustega maske nad on tootnud, kas toodet peaks parandama või materjali vahetama,“ lausus TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Praeguses kriisiolukorras on Euroopa Komisjon andnud turujärelevalve asutustele suunised, kuidas teha toodete kontrollimist ja turule laskmist kiiremal ning lihtsamal moel kui tavaolukorras. Hoolimata tõsiasjast, et loodud labor ei ole tunnustatud katselabor, on nende tulemustest abi nii tootjale, müüjale kui tarbijale, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis maskiga on tegemist ja mille eest ta täpselt kandjat kaitseb,“ lisas Kajak.

Laborivõimekuse loomise tingis olukord, kus kogu maailmas on suur puudus isikukaitsevahenditest ja ennekõike kaitsemaskidest. Lisaks pakutakse täna maske, mis näevad üsna ühtemoodi välja ning peale vaadates ei ole võimalik öelda midagi maski omaduste kohta. Tavaolukorras peaks isikukaitsevahendeid enne müügile lubamist testima sertifitseeritud katselaborid. Sellist tunnustatud katselaborit Eestis ei ole, mistõttu peaksid need Eesti ettevõtjad, kes vastasid valitsuse kutsele ja hakkasid kiirkorras kaitsemaske tootma, leidma maskide testimiseks katselabori mujalt Euroopast. Kahjuks on kõik Euroopa laborid maskikriisi tõttu ülekoormatud ja järjekorras ootamine pidurdaks maskide jõudmist abivajajateni nädalateks kui mitte kuudeks. Eestis loodud katsevõimekus annab indikatsiooni tootjale, kas on kasutatud õigeid materjale, et tagada kasvõi osaline nõuetele vastavus kõige olulisemate omaduste osas.

„See oleks väga ebaõiglane, kui me ei lubaks tooteid seetõttu turule, et Euroopa laborites on järjekorrad. Me ei saa oodata, sest maske on vaja. Protsessi kiirendamiseks oli sellise erilahenduse kiirkorras loomine ainuke võimalus,“ selgitab TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Hetkel on oluline võimalikult teaduspõhine tooteinfo. Ja ma usun, et seda selle koostöö käigus suudame pakkuda.“

EKUKi õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul on huvi testide vastu väga suur nii riigi kui eraettevõtjate poolt. „Esimesed testimised on näidanud, et kaks maski võivad küll täpselt ühte moodi välja näha, kuid olla väga erineva efektiivsusega,“ nentis Teinemaa.

 

Tekst põhineb TTJA pressiteatel.