See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tallinna Ülikooli uuring: koroonakriisis on kõige haavatavamad noored täiskasvanud


10.06.2020       Kertu Kula

Tallinna Ülikooli teadlased alustasid aprilli teises pooles uuringuga, et selgitada välja Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Esimesest uuringulainest selgus, et pea kolmandikul vastanutest esines normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased viisid 20. aprillist kuni 11. maini 2020 läbi eesti ja vene keeles kirjaliku küsitluse, milles osales 1252 täiskasvanut.

Uuringutulemustest selgus, et normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid esines 30 protsendil vastanutest, ärevusele viitavaid sümptomeid aga 27 protsendil, kurnatust 46 protsendil ja uneprobleeme 33 protsendil vastanutest. Tervist ohustavat alkoholitarvitamist esines 31 protsendil.

Uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi isiksusepsühholoogia lektor Aleksander Pulver täpsustab, et normist rohkem tähendab, et inimesel esines küsimustikule vastamise hetkest eelneva kuu jooksul samas suurusjärgus sümptomeid, nagu enamusel depressiooni või ärevushäire all kannatavatel inimestel. „Mida sagedamini aga tegeleti spordiga või viibiti looduskeskkonnas, seda vähem esines depressioonile, ärevusele ja kurnatusele viitavaid sümptomeid,“ kinnitab Pulver.

Pulver toob välja, et pea sajal uuringus osalejal vanuses 18 – 24-eluaastat oli normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid võrreldes muude vanuserühmadega. Neid sümptomeid esines 18 – 24-aastastest vastanutest 54 protsendil, ärevust 49 protsendil ja kurnatust 67 protsendil. „Kõrgenenud depressiivsust noorte täiskasvanute puhul võib seletada sellega, et igapäevane rutiin ja elurütm löödi eriolukorra ajal segamini ning isegi peale eriolukorra lõppu ja piirangute leevenemist on tulevik ennustamatu,“ selgitab Pulver.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased usuvad esimese uuringulaine tulemusi vaadates, et ühiskond peab valmis olema vaimse tervise probleemide tõusuks. Mil määral need probleemid tõusevad, pole veel selge.

Praegustele andmetele tuginevalt saab Pulveri sõnul öelda, et eelkõige tuleks keskenduda vaimse tervise probleemide tekkimise ennetamiseks või nende tekkimisel kiireks sekkumiseks noorte täiskasvanute hulgas.

Praegu viivad teadlased läbi uuringu teist andmekogumise lainet, mis käsitleb vaimset tervist eriolukorra järgselt. Selleks, et aidata teadlastel hetkeolukorda paremini uurida, kutsuvad nad kõiki üles küsitluses osalema. Uuringu teise andmekogumise laine küsitlus on kõigile avatud kuni 22. juunini. Küsimustikud leiab uuringu kodulehelt.

Esimese andmekogumise raport

Tegemist on esimese andmekogumise lainega suuremast Tallinna Ülikooli uuringust, mille eesmärk on kaardistada Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke COVID-19 pandeemia tingimustes Vabariigi Valituse välja kuulutatud eriolukorra käigus ja selle järel.

Uuringut viivad läbi Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased Kristjan Kask, Aleksander Pulver, Kadi Liik, Kristiina Uriko, Avo-Rein Tereping, Valeri Murnikov, Karel Kulbin ja Karolyn Schiff.

Rahastab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi uuringufond.

Lisainfo


Aleksander Pulver; Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia lektor; aleksander.pulver@tlu.ee