TTÜ rahvusvaheline teadusprojekt: ülikooli ja ettevõtte koostöö alustalaks on ühine väärtusbaas


29.11.2017       Kersti Vähi

Aastatel 2012-2016 analüüsis rahvusvaheline teadlaste rühm Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Crossing Boundaries: Knowledge and Technology Transfer and Innovation“ raames ülikoolides loodud teadmiste ettevõtluses kasutusele võtmise mõjutegureid. Uurimisrühma kuulus lisaks Inglise, India, Portugali, Venemaa ja Eesti teadlastele ka Merle Küttim TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudist. Hiljuti ilmus teadusajakirjas Technological Forecasting and Social Change projekti tulemusi kajastav artikkel „How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions“ (Kuidas kommertsialiseerida ülikoolis loodud teadmisi rahvusvaheliselt? Institutsionaalsete mõjutegurite võrdlev analüüs).

Ülikoolide oluline panus ühiskonda on nende teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega. Koostöövorme on erinevaid, aga kõige üldisemalt võib vahet teha ühelt poolt ühisprojektidel, tellimustöödel, konsultatsioonidel ning teisalt kommertsialiseerimisel. Just viimast analüüsiti antud uurimisprojektis.

TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur Merle Küttim: „Kommertsialiseerimine hõlmab leiutiste patenteerimist ja litsentseerimist ning spin-off ettevõtete loomist, mille puhul teadlased kasutavad ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi äritegevuses.“

Uurimisprojektis vaadeldi kaheksat ülikoolide ja ettevõtete rahvusvahelise koostöö juhtumit neljas riigis (Inglismaal, Indias, Portugalis ja Eestis). Ülikoolidest analüüsiti lisaks TTÜle veel Manchesteri ülikooli, Delhi tehnoloogiainstituudi ja Lissaboni ülikooli patentide litsentseerimist ja spin-off ettevõttete loomist. Analüüsiti ka erinevaid ülikooli ja ettevõtte koostöö katkemise tegureid.

Eduka teadmussiirde näitena saab tuua Manchesteri ülikooli, mille juurde loodud University of Manchester Intellectual Property (UMIP) haldab ülikooli intellektuaalomandit. Tähelepanu väärib, et patentide aktiivsed kasutajad on eelkõige nende riikide ettevõtted, kus intellektuaalomandi kuuluvus on väga täpselt reglementeeritud. Ülikoolide puhul, kus piisavalt aktiivset rahvusvahelise kommertsialiseerimise toetamist ei toimu, võivad selle tühimiku täita nn vahendajad, kes patente kokku ostavad.

Mõistagi on koostöö mõjutegurite osas ülikooli intellektuaalomandi edukakas rahvusvaheliseks kommertsialiseerimiseks vajalikud ühtne keeleruum ning seadusandlik raamistik (regulatsioon, mis välistab pettuse ning sätestab osapoolte õigused ja kohustused).
„Meie uurimusest järeldub, et kuigi ülikoolid ja ettevõtted on organisatsioonidena väga erinevad, aitavad rahvusvahelise koostöö õnnestumisele kaasa lisaks veel kolm tegurit: sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust“, sõnab Merle Küttim.

Lisainfo: TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur Merle Küttim, merle.kuttim@ttu.ee

Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond